Siit, sealt ja nurga pealt!

Mi Costa Rica

2010-08-05T03:55:00.000-07:00

Nii, tahaks natuke kõva häälega Bloggeri peale karjuda, sest see piltide üles laadimine on keeruline (ütlen seda sunnitud naeratusega ja katsun mitte flippida). Aga alusta vaatamist alt poolt üles (sest blogger on otsustanud nüüd pilte niimoodi lisada :) ja iga pildi kohta on ka lühike komm pildi all, või siis vasakus servas (taaskord blogger pole väga koostööaldis). Enjoy cause I did :)

ja see on natuke enne kui pisarad voolama hakkasid :) järgmine hommik ootas enamusi ees kojulend. krdi mõnus trip oli kokkuvõttes!
viimased õlled pargi kõrval baaris koos Roxette'i videodiskoga :D
viimase nädalavahetuse hotell :) mõnnna!
ja rahvuspargist lahkumine enne veel kui selleks läheb paati vaja
meie Manuel Antonio rahvuspargi rannas
Manuel Antonio rahvuspark ja pätid ahvid
Krokodilli vaatamise peatus :)
Viimase nädalavahetuse algus
Head sõbrad Sveitsist, UK'st, Austriast ja Honduraselt
Midagi head, mida tsiilikad endaga Costa Ricasse toonud on -> Chilean tort
Üks tore õhtu pere seltsis
Vihmametsas siis kui veel ei sadanud nii kõvasti, et sai kaamera välja võtta ja kui mu käed ei olnud nii mudased, et sai veel kaamera välja võtta ;)
Kas te teate, mis värvi peaks olema valmis ananass tegelikult?
La Fortuna linnake ja Arenal vulkaan
Pikim sõit üle 750m, kõrgeim üle 200m kõrgusel, ja kiireim nii 80km/h
Esimene sõit, alla ei soovitatud vaadata!
Mina & buddy Harri :)
Canopy tour, hetkel siis sõidame vihmametsa kõrgustesse
Õhtul peale pikka ligunemist 'hot springides' mis Arenal vulkaan soojaks kütnud oli
Kes oleks arvanud, et see võib nii lõbus olla :)
Tuulepargi külastus
Järgmine vulkaan, Arenal siis. Purskab vabalt iga päev!
Kohalikus disaini muuseumis, väike aga tubli ütleks kokkuvõtteks
Esimeses reas seismine oli ohtlik ;)
Kultuuriõhtu koolis
San Jose keskturg
Puerto Viejo, väga lahe linnake Kariibi mere ääres
üks tüüp poseeris põõsas
Cahuita rahvuspark ja matkarada ja kohalikud lapsed
rainforest, nagu ka pildilt näha võib
kõik selleks, et meieni jõuaks banaan 'ilusana'
3.nädalavahetus ja meie banaaniistanduses
Rahvusooper
San Jose postimaja ja Banco Nacional
ja niimoodi 4 tundi :D niiiiice!
suu tuli ka soovitavalt kinni hoida
natuke märjakas saime ka
teise nädalvahetuse raftingu trip, 27km ja 4 tundi jõel
käisime kohviistanduses, korvi mahub 13kg 'kohvikirsse' ja selle eest saab töötaja 1$
ja 15min hiljem enam ei olnud pilves ja nägime vulkaanikraatrit
jõudsime vulkaani juurde aga tol hetkel oli pilves
esimene nädalavahetuse trip ja sõidame linnast välja
linnaliini bussid, pilt tehtud bussipeatusest kooli juure
ja tantsutund kestis kohe kauem
ja noh peale tantsutundi, enam koduteed ei leitud
tantsutund, et me kohalikes klubides oskaks ka kohalikke tantse tantsimaie
suveülikool algas ja kooli õues kohvipausil
ja siuke tore koer oli neil ka
nad tõid mulle mõned puuviljad :D
kohtumine perega ning minu ja mu Costa Rica isa sünnipäeva tähistamine
sõit Jacost tagasi San Josesse
päikseloojang
laupäevahommikune chill bassus, kell 4 hommikul seal lõpetasime ja kell 10 olime tagasi
siis kui minu nädal Jacos hakkas läbi saama
see oli tee ilusast rannast ilusamasse randa
üks Jaco lähedal olev privaatrand, kuhu me sisse rammisime salajasest sissekäigust
see oleks siis mina
surfipunt
kanuutrip ja väike randumine vahepeal
Jaco tänavad lõpevad rannas :)
Jaco tänavad
kohalik mitte väga eriline rand, kui kõrvale jätta see, et õhk oli nii kuum nagu saunas
ja ühe surfi õpetaja sünna ka
'all you can eat' sushi õhtu
ühisköögi ja interneti ala
minu esimese nädala kodu, basseinini oli minu uksest nii 5meetrit

See viimane... postitus siis!

2010-08-05T03:05:00.000-07:00

Mu sisetunne ütleb, et sõna 'viimane' leiab siin postituses väga aktiivset kasutust. Aga mis siis veel enne kodulendu toimus. Üks väike hispaania keele eksam, mis oli paras naljanumber, sest tegelt me ikka ei osanud väga seda, mis meie käest eksamil küsiti (võin näitena tuua ebaregulaarsete verbide käänamine, ja kes hispaania keelt õppinud on vast aimavad, millest ma räägin, see ei olnud ilus). Ja noh siis me abistasime iseennast oma vihikutega ja üksteist päris hoolega. Aga see selleks, tehtud ja unustatud. Kuigi pean tunnistama, et mulle tegelt hispaania keelt täitsa meeldis ja peaks seda rida põlveotsas edasi ajama. Neljapäeval oli meil koolis väike tseremoonia, saime dimplomid osalemise eest, sest hinded ja ametlikud tõendid jõuavad kõik alles paari kuu pärast meieni. See üritus oli suht siuke mitte ametlik aga hästi armas ja südamlik. Meie professorid olid ka seal ning ütsid veel paar viimast sõna tee peale kaasa ja üldiselt olid nemad meiega rahul ja meie nendega. Seega suveülikooli võib igati kordaläinud lugeda! Edasi ühisele õhtusöögile ja tantsulkale kohalikku klubisse, mis nägi välja nagu seal võiks päevasel ajal olla Uulu söökla. Aga noh niipea kui ladina rütmid kõrvu jõuavad unustad kõik ;)
Järgmine hommik vara hüppasime bussi peale, et sõita Manuel Antoni rahvuspargi poole. See oli meie viimane nädalavahetuse trip - seega rand ja lained ja puhkus! Esimene õhtu kohe kui kohale jõudsime jätsime asjad hotelli ja läksime randa, kus umbes kaks tundi jutti kogu grupiga lihtsalt lainetes body-surfisime. Seejärel väike uinak ja õhtune ring linnapeal. Järgmine hommik läksime rahvusparki, mis oli küll jube turistikas ja meie giid oli meid ka selles osas hoiatanud, kuid samas oli seal võimalik näha hästi palju loomi ja hästi lähedalt. Tegelt olid ahvid juba nii pätid, et kui ujuma läksid siis tulid ja sorteerisid su kotis, seega midagi ei tohtinud järelvalveta jätta. Peale väikest jalutuskäiku oli meil taas hea mitmetunnine rannapeatus, kes magas pohmelli välja, kes jalutas ringi, kes lennutas frisbeet, kes logeles vees. Oh, I could do this forever :) Laupäeva õhtul tähistasime kahe programmi organiseerija sünnipäeva, sest ühel oli olnud sünna päev enne ja teisel oli järgmine päev. Suutsime neid suht üllatada pluss meil olid mingid totrad mängud ette valmistatud, seega päris koomiline õhtu kujunes sellest. Pühapäeva hommikul logelesime hotelli basseinis, kuni oli aeg oma kodinad kokku pakkida ja San Josesse tagasi minna. Teepeal tegime peatuse veel Jacos, minu esimese nädala peatuskohas. Oh nii mõnna oli seal tagasi olla, käisime ühe minu tuttava restos söömas ja nägin teda ennast ka veel seal, seega oli väga mõnus hüvastijätt. Mõned inimesed jätsime ka Jacosse maha, sest osad jäid veel peale programmi lõppu Kesk-Ameerikasse reisima ning neil ei olnud mõtet meiega pealinna tagasi tulla. See oli esimene hüvastijätt ja pisarakiskumine. Sealt edasi mõõdus bussisõit suht hiirvaikuses. San Josesse ja oma tavalisse pargi äärsesse peatuskohta jõudes otsustasime veel kõik koos ühele ühisele õllele minna. Meie bussijuht ja giid, kes meiega kõik need nädalavahetused reisinud olid, liitusid meiega, sest nad olid juba omad joped. Eriti naljaks oli see, et peale baari sisenemist pandi seal peale mingid eriti nukrad ballaadid, mis tegid olemise ikka eriti raskeks. Õnneks leidsime jukebox'i ja panime mõned natuke elavamad lood ka peale. Peale õllet said kõik läbi kallistatud ja silmkontakti iga hinna eest välditud :D Koju jõudes ootas mind seal ees natuke napsune ema (ma olen veel Costa Rical, justin case;), kes mu käest kõiki asju vähemalt kaks korda küsis. Ma ei saanud aru, kas ta oli tõesti natuke palju rummi võtnud või oli ta lihtsalt nii äksi täis, et ma järgmine hommik hirmvara nende juurest ära lähen. Ma ise olin suht surmväsinud, seega ma väga ei jaksanud seal ärevil olla. Aga noh, kõik worked out well :D Kaasaarvatud järgmine hommik kell 4.30 ärkamine ja lennujaama sõit. Emme ja issi viisid mu ikka oma valvsa pilgu all lennujaama! Lennud läksid õnneks kiiresti, sest mul tuli hästi vähe lendude vahel oodata. Üks USA piirivalvur sai jälle nalja visata, et Eesti, kas see on päris riik? Stockholmi lennujaamas oli miski naljakas hetk, kui koos mu Soome koolikaaslasega USA lennu pealt tulles oma järgmise lennu peale saamiseks kuskil poole trepi peal mingi ukse avastasime, mille uksekella pidime laskma. Uuriti, mis tahad ning siis tuli üks tädi ja lasi meid uksest sisse, et me saaks edasi rahvusvahelise lennu peale suunduda. Natuke naljakas eeldus, et kõik USA'st lennanud inimesed Rootsi siselendude peale edasi suunduvad. See selleks. Peale rohkem kui 30ne tunnist päeva jõudsin teisipäeva õhtul ilusasti Uulu. Eile õhtul juba suitsetasin suvilas kala. Külma dušši asemel sain sooja sauna. Praegu mugin siin ema tehtud värskeid hapukurke. Unegraafik tundub, et on kah päris normulks. Ja lõppude lõpuks panen kohe pilte ka üles!

Ja siis veel yks blogi!

2010-07-27T12:30:00.000-07:00

Panen siia veel yhe lingi,meie ametlik blogi. Igayks meist peab kahel p2eval kogu programmi jooksul oma kommentaarid siia postitama. Et kui keegi tahab veel lugeda selle v2rgi kohta siin siis palun v2ga :)
http://www.inex.org/category/study-abroad/isucr/

Ja nyyd ma t6esti pean arvutiklassist lahkuma, sest olen siin istunud juba uskumatud 40minutit ja mu varbad hakkavad kylmast otsast 2ra kukkuma, sest siin on t2ielik kylmkapp.

Kõike rohkem

2010-07-27T11:51:00.000-07:00

Heihopsti! Mina taas siin. Enne veel kui räägin teile taaskord ühest täiesti fantastilisest nädalavahetusest natuke kohaliku trandspodi teemal, sest olen sellest juba ammu pläkutada tahtnud. Loomaks väike ettekujutus sellest kuidas siin liigeldakse ütlen alustuseks seda, et Costa Ricas võib sind absoluutselt igaüks sõitma õpetada. Selleks ei pea omama mingit luba ega mingit koolitust, auto oleks soovituslik ja anna minna. See seletab miks ma korduvalt olen umbes 12aastaseid roolis näinud (õnneks küll mitte päris kesklinnas) ja noh annab aimu ka liikluskultuurist. Signaali antakse siin vähemalt korra minutis. Nagu iga liigutust saadab signaal. Mõelge nüüd kuidas Eestis on signaali andmine praks ära keelatud, et mitte ümbruskonda segada. Siin saadab igat pööret, tee andmist, tee saamist signaal. Ükspäev täitsa jäin huviga kuulama kuidas linnaliini bussijuht sõidab ja noh täpselt, „palun, annan sulle teed“ signaal, autolt tuleb vastu „aitäh“ signaal ja siis veel bussilt „ma nüüd hakkan liikuma“ signaal. Ja siis näen tänaval sõpra ja järgneb signaal, mis sest, et ma sõidan suuuure bussiga ja sõber on väike väike :) Siuksed viisakad dialoogid siis. Tänavate kohta võiks öelda nii, et kui te arvate, et meil Eestis on suured augud, siis te pole auke näinudki! Tavaline värk, et sõidetakse vastassuunas, et auke vältida. Jalakäijatele siin valgusfoore polegi, vaatad autode foori, et kas see on punane või roheline. Ja siis üldiselt jooksed, no igax juhux.
Bussid on siin suht üüratud. Kuidagi eriti kõrged, mõni päev pean isegi seelikut kergitama, et bussi peale astuda, sest aste on nii kõrgel. Bussis on alati ka invaliidi isted ja taga koht ratastooli jaoks. See kuidas see ratastool sinna bussi saama peaks, on minu jaoks veel mõistatuseks jäänud. Minule valmistab peale ja maha saamine juba paraja proovikivi. Bussi sisenedes on seal kahel pool metallist postid, mis siis loevad bussi sisenejaid, et bussijuht vahelt ei teeks. Iga kord kui bussi lähed annad juhile bussipileti raha, see on minu bussi puhul 175CRC (jaga umbes 40ga et kroon saada). Päris hea ja odav. Maha saamiseks on lae all nöör, millest kinni hakata enne oma peatust. Ja no mõni peatus on siin nii lambi koha peal, et ma ei tea mille järgi need juhid inimesi tänavalt üles korjavad. Kaasaarvatud minu mõlemad peatused, peale- ja mahasaamise kohtades ei ole absoluutselt mingit indikatsiooni, et tegemist oleks bussipeatusega. Aga süsteem töötab.
Nüüd aga minu taaskord fantastilise nädalavahetuse juurde. Laupäeva hommikul põrutasime taaskord ’continental divide’i suunas. Tegemist siis põhimõtteliselt mäestikuga, mis väidetavalt tuleb ülevalt Põhja-Ameerikas alla Lõuna-Ameerikani ja jagab veed kahe ookeani vahel. Meie sihtpunktiks oli tuulepark, sest meie uus õppejõud on sinna raha investeerinud ning siis ta kutsus meid ekskursioonile. No kes krt oleks arvanud, et tuulepargis võib nii lõbus olla. Esiteks õnnistati meid taaskord ilusa ilmaga, kell 12 jõudsime mäe otsa ning me ei jätnud endast varjugi maha, sest päike oli praktiliselt otse lagipähe. Kuna olime mäe otsas siis avanesid igas suunas superilusad vaated. Kaasaarvatud järjekordsele vulkaanile ja Costa Rica suurimale järvele, mille nad oma käekestega sinna mäestike vahele kaevanud on. Lisaks totterlõbusatele piltidele, mis seal mäe peal tehtud said tean ma nüüd Costa Rica tuuleenergi võimalustest tõenäoliselt kõike. Lisaks oli meil eelmine nädal kohtumine kohaliku energifirmaga (mis on mugavalt riiklik monopol) seega tean Costa Rica energiasüsteemist tõenäoliselt juba miljon korda rohkem kui Eesti omast.
Õhtul läksime me Hot Spring’idesse ligunema. Neid kuumaveeallikaid soojendab vulkaan ise, sest see on üks Costa Rica aktiivsetest vulkaanidest ja viskab iga natukese aja tagant ka suuremat sorti laavakamakaid oma korstnast välja. Igatähes, meid ootas 5 basseini, kus ühes oli vesi soojem kui teises. Täpseid temperatuure ei tea aga no kõige kuumemas oli küll siuke tunne, et keema hakkan minema. Ligunesime seal kokku pea 4 tundi :) Vapustav!
Järgmisel hommikul ootas meid Canopy tour, mis tähendab siis traadi küljes rippumist põlved kronksus ja ühest kohast teise läbi vihmametsa sõitmist. Kui keegi arvab, et istud mingis puuris, siis ei. Sind pannakse ühe jullaga traadi külge, sul on rakmed seljas, lased ennast pikali asendisse, põlved kronksu ja minek. Pikim sõit oli vist üle 400m. Alla väga vaadata ei tasu, õnneks päris otse see ei õnnestu ka sõidu ajal. Kaks neiut loobusid kohe kaasa tegemast kui me gondli moodi asjanduses mäe otsa sõitsime. Mina mudugi kaifisin täiega :) Pildid nagu ikka, teine kord!
Eile käisime metsa vaatamas. Ei oska seda miskit muud moodi kirjeldada kui metsa vaatamine. Üks kohalik organisatsioon, kes tegeleb metsa säilitamisega ja selle nn vastutustundliku raiumisega (issand mis eesti keel) teeb maaomanikega koostööd selles osas võttis meid päevaks oma hoole alla. Päeva eredaim hetk oli see kui me ananassiväljade vahel korraliku dzunglisse põikasime. Mudugi hakkas vihma sadama, saime läbimärjaks ja siis olime mudugi kohe valmis giidiga korralikule dzungli trekile minema :) Peale tunnist matka giid matseetaga ees väljusime sealt tilkuv märgade ja mudastena aga nagu ikka rahulolevatena :)
Nüüd on jäänud veel viimased päevad koolis ja siis pikk nädalavahetus koos rannapuhkusega. Juheiii!

Vabandust, aga kuhu mu kuu kadunud on?

2010-07-22T12:39:00.000-07:00

Nädalavahetusel saab mul kuu aega Costa Rical oldud. Nagu vabandust aga tõesti, kuhu see aeg läinud on. Uskumatu, kuidas lendab. Eks mudugi tegemist ole olnud üsna palju aga ikkagi toriseda tahaks natuke!! Eelmine nädalavahetus läksime siis juba reedel sõitu ja põrutasime Kariibi mere äärsele rannikule. Esimene peatus oli banaani istandus, kus meile siis kõik ette taha ära näidati kuidas see värk siin käib ja et me jumala eest ei arvaks, et banaanid puu otsas kasvavad ;) Meie giidiks kohapeal oli no suht diktaatorlike kommetega keski PR seltsimees. Minul ja mu tiimikaaslasel, ühel briti neiul oli plaanis meie ühe kirjaliku projekti jaoks seal istanduses ohtralt küsimusi küsida, kuid peale 15minutit kohapeal saime aru, et meid söödaks koos saba ja sarvedega nende küsimuste peale. Oh well! Õhtuks jõudsime väga muhedasse hotelli, mis polnud nii väga hotelli moodi küll. Meil olid kõigil kahesed toad väikestes majakestes. Majakesed olid suht keset dzunglit kuigi samas ookean oli 500m kaugusel. Ja oi kui mõnus oli seal ujumas käia. Meil oli nt vannitoas alguses nahkhiir, hiljem ka igast elukad kogunesid meie rõdu peale ning järgmisel päeval nägin veel öökulli, ahvidest rääkimata, kes veel hirmsat mürglit tegid. Laupäeval käisime Cahuita Rahvuspargis, mis oli siis troopiline vihmamets. No andis tunda jah! Olime eelmine õhtu Puerto Viejo ööeluga tutvunud ja õhu puudus andis suht kiiresti tunda. Sellest toredast kohast nagu Puerto Viejo aga hiljem. Rahvuspargis saime õnneks kiiresti jahutava ookeanis ujumis-ligunemis peatuse. Ees ootas 6km matk metsas ja ranna ääres. Otsisime, jah just nimelt otsisime usse, või täpsemalt siis rästikuid, sisalikud sobisid ka, aga ussid olid põhilised. Giid lubas pensionile minna kui ta meile ussi ei leia. Peale väikseid kaalutlusi iseendaga, et kas ma peaks ikka usse otsima??? otsustasin siiski oma kullipilgu metsa suunata, kui lõppkokkuvõttes olid minu otsingud edutud. Giidi omad kah tegelt, sest pargi ’ranger’ näitas meile pärast paar ussi kätte. Aga üldiselt on need seal väga tavalised. Ja nad tapavad nagu kohe. Aga õnneks nad on tillukesed ja chillivad kuskil keras puuoksa või tüve peal. Ja no hammustuse vastu ravi oli mingi omaette ooper hobuse vere ja ma ei tea mis asjadega vastumürk, mis allergikud veel natuke kiiremini tapab kui ussi hammustus ise. Nice!
Aga ma sain meie matka ajal superlaheda sisaliku pildi, mida ma taaskord ei saa siia üles laadida, sest mul ei ole aega istuda internetis ja ma ei viitsi kõiki foto faile väiksemaks salvestama hakata, et need kiiremini liiguks. Sellist aega siin ei ole!
Pühapäeva hommikuks olin mina aga otsustanud täiesti haigeks jääda. Väike väss või unetus, teagi kumb, kuumus ja bussi õhukonditsioneer tegid oma töö. Olin suht audis. Kõik käisid ka küsisid kas palavik on, kas palavik on? Õnneks ei olnud, siin riikides ei taha väga mõelda mis juhtuma hakkab kui palavik avastatakse. Õnneks mu pere putitas mind pühapäeva õhtul ja esmaspäeva hommikul andsid mulle enne kooli minekut veel paratsetamooli tableti. No selle võtmine oli ilmselge viga, sest ma praktiliselt tukkusin loengus ja siis tulin lõunast ära koju magama.
Aga lõpetuseks siis väga muhedast Kariibi mere äärsest rannaasulast Puerto Viejost. Koht tuntud oma ööelu poolest ning just seda me seal avastasime. Käisime ühe õhtuga läbi kolm kohta ning üks oli põnevam kui teine. Bob Marley on seal väga teema. Zero stress on väga teema. Kõik on väga relaxed ja kohalik rahvas oluliselt tumedama nahavärviga kui mujal Costa Ricas täheldanud olen. Mõni klubi oli otse rannas, nii et välja astudes olid rannaliival ja laine sahises kõrval. Ninna hakkasid taaskord teatud aroomid, mis täielikult asendasid õhu sellel rannaribal ;)
Pühapäeval oli meil võimalus seal natuke ka päise päeva ajal ringi tatsata ning siis sattusin kokku kahe soomlasega, kellega Costa Ricale lendasin ja meie kõigi kotid teepeal kaduma läksid. Maailm on nii väike väike väike :) Lisaks nägin veel ühte ameeriklast, kes Jacos minuga samas koolis oli :) Päevasel ajal hakkasid Puerto Viejos silma kaks halli habemega valgenahalist vanapapit. Üks neist sõitis linnas mingi imemonstrum jalgrattaga. Sadul oli kõrgemal kui minu pea. Lisaks oli tal auklikuks lõigatud t-särk. Tundus nagu oleks tulnud poosetama aga keelas kõigil absoluutselt endast pilti teha. Teine sell oli ühe väikse onni ees, kust ta mulle ja mu sõpsile järele hõikas, et temast ei tohi pilti teha (me ei üritanudki), et ta kuulub ’tunnistaja kaitse programmi’ (võtsin pea minuti mõtteaega ja vist mõtsin välja??). Tea jah mida nad seal söövad või hingavad, et nad sellised on :)
Eile aga sadas siis niimoodi vihma, et kodutee peal oleva silla küljest kukkus jalakäijate riba ära ja natuke teed läks ka kaasa. Siin vihm on ikka kindel värk pärastlõunal ja viimased paar päeva on tulnud ikka jube palju ja äike ka müristanud. Mu flip-flopid pidid ka eile peaaegu minema ujuma selle sajuga. Mudugi nii kui San Josest välja lähed on juba uued tuuled ja ilmaolud. Homme veel poole päeva kooli ja siis taaskord nädalavahetus! Kuulmiseni :)

Nädalavahetusest nädalavahetusse :)

2010-07-15T16:34:00.001-07:00

Oh, nädalavahetuste nimel tasub siin eldada küll. Eelmine nädalavahetus käisime siis vulkaani kaemas, saime olla õnneliku 20% hulgas kellel pilvede ja suitsu kiuste õnnetub näha laavat kraatri sees. Eksole, ronivad mingi suitsevat vulkaani vaatama, aga siin on neil selliseid mitu. Ja kokku on neil suht väikse maalapi peal neid lausa 112. Neist 5 ametlikult aktiivsed. Ja noh ma ei tea kui siiralt vulkaani surma uskuda tasub ;)
Peale seda käisime veel kohviistanduses. Ma ei ole veel kohvi usku pöördunud Costa Rical aga jah, olen seda natuke rohkem joonud küll kui tavaliselt. Lisaks sai seal istanduses hulgi sokolaadiga kaetud kohviube söödud, seega õhtul oli küll siuke tunne, et kuhu nüüd jookseks ja mis kõik ära teeks ja et pea läheb ka kohe sellest kõiges lõhki. Aga jah, uusi huvitavaid teadmisi kui palju, kohvi kirsist röstitud kohvini.
Pühapäev oli aga täielik lagi. Käisime raftimas. Rio Pacuare peal, mis on siis meeletu hüdroenergia potensiaaliga jõgi kuid kuna Costa Rica valitsus hoiab oma loodust täiega, siis on otsustatud, et sinna kunagi ühtegi tammi ei tule ja ka indiaani külad, mis jõe kallastel sügavates metsades saavad seal rahus edasi eksisteerida. No igatähes, meie trip oli kokku üle 4h jõel ja läbisime 28km. Tunne küll siuke ei olnud, sest see oli lihtsalt nii lahe. Ma pole enne raftimas käinud ja see oli küll nakatav. Ma ei tea mis jälle eesti keeles mingi mõistlik vaste oleks ’rapid’-ile aga nende nn raskusastmed olid siis kahed, kolmed ja neljad. Ning neid oli hulgi seal jõe peal. Lisaks ilus päiksepaisteline ilm ja fantastiline loodus ümberringi. Kohati ütles kiid, nüüd vette. See tähendas siis, et siin saab ujuda, seega siva üle äära ja varsti suspti tagasi. Üks pikem ujumispeatus oli täiesti uskumaatult ilusa kanjoni keskel. Ohh sina olekski võinud ulpima jääda. Meie nn juhendaja oli ka paras naljahammas, sest enne ühele rapidile lähenemist ütles tüüp, et nüüd aerud siia. Lolli aga kuulekana andsime kõik kuuekesi oma aerud tema kätte. Seejärel käskis tüüp meil püsti tõusta, üksteise päästevestidest kinni võtta ja püsti seista :D Hea adrenaliinikas oli! Lisaks serveeriti meile suht luksuslik lõuna tripi keskel, kus meile pakuti midagi muud kui gallo pinto elik riis ja oad!
Nüüd siis tagasi koolis olnud. Päevad lähevad suht kiiresti ja õnneks õnneks on nädal aint neli päeva meie jaoks. Eile käisime linnas ühte muuseumit otsimas, aga kuna kaardid siin ei ole päris nii lihtsad ja noh tänavanimedega nad on ka kitsid siis kulus meil muuseumi leidmiseks nii kaua aega, et lõpuks sinna ei läinudki. Otsustasime mõni teine päev sinna minna, nüüd ju tee selge ja jõuame kiiremini kohale. Aga homme hommik siis start banaaniistandusse ja seejärel nädalavahetus koos rannapuhkusega Puerto Viejos :D Pura Vida!

Elu San Joses

2010-07-09T12:52:00.000-07:00

Kolmapäeval oli meil pärast kooli tantsutund, õppisime kohalikke tantse, sest siin pidavat olema tavaline, et klubides just neid tantsitaksegi. Kuna meie grupis on neiud ülekaalus oli üks kohalik organisaator mõned oma sõbrad siinsest ülikoolist kohale kamandanud. Noo algus nagu ikka... aeglane. Siis kui puusad lahti raputatud said hakkas juba nalja saama. Ning lõpuks mudugi paaris tantsimine. Mõni kohalik oli meie saatusekaaslane ja esmakordselt tantsutunnis, mõni sell aga ilmselgelt suht pädev. Paarilisi vahetati iga natukese aja tagant, seega sai nii teisele varbale astutud kui ka korralikult tantsu keerutatud :) Costa Rica tantsud on väga lihtsad kui sul on partner, kes teab mida ta teeb :D Mudugi õhtu läks edasi baaris, sest peale seda tundi tahtnud keegi enam koju minna.
Neljapäevase loengu ajal elasin üle oma esimese Costa Rica maavärina. Minu päris esimene maavärin oli kunagi ammu Riias, kui arvutiklassis hakkasid kuvarid värisema. Igatähes, oli see siin ikka soliidsem värin, kuid õnneks siiski väike. Mu perekond oli mulle õnneks juba esimesel kohtumisel ölnud, et meil siin tuleb neid ikka ette ja me loodame, et sa oled nendega ok. Aww, nii armas! Paar tsikki olid vist küll peale seda kerges šokis, sest nende jaoks oli see ilmselgelt esimene ja selle seedimine võttis neil nati aega.
Õhtul käisin veel oma väikse vennaga pangas. Üksi mind ei julgetud saata. Kuna vennast küsis, et kas lähme jalgsi või bussiga, siis ma haarasin kohe jalgsi minemise võimaluset kinni, et natuke ümbrust ka näha. Siiani maja eest bussi peale ja ületänava bussi pealt maha. Ma ei kujuta ette, mis näoga mind vaadataks kui ma siin pakuks välja, et ma lähen ümbruskonda jalutama. Noh ma saan ka nende murest aru, sest ma näen kuidas ma tegelt olen täielik võõrkeha siin keskkonnas ja see, et ma ei räägi keelt teeb asja veel keerulisemaks. Seega ma respekteerin nende muret ja vastutust ning ei pane hullu. Üks õhtu tulime kahe lähedal elava neiuga linnast taksoga koju. Taksojuht tegi heaga näo, et ta ei tea täpselt kus me elame ja sõidutas meid nati ringi, et tema taksomeeter suuremaid numbreid näitaks. Suht lootusetu olukord, sest pimedas ei hüppa kuskil lambi kohas välja ega ütle, et ma nüüd vaatan ise edasi. Ja no kõik paistab samasugune, pimedas on veel eriti raske vahet teha, et see on nüüd see tänav, mis oli minu majast kaks blokki. Ei ole olemas! Ma vist ei ole veel maininud, et kuigi mingi kuramuse indexi järgi on tegemist maailma kõige õnnelikuma riigiga, on kõik majad turvatud raudväravaga. Absoluutselt kõikide majade ja tänava äärsete akende ees on raudvõred. Ja no kui aus olla siis minu siinse kodu siseõue puhul kehtib see ka. Elamised on siin enamasti ühekorruselised, seega pole mingi 1.korruse teema nagu Eestis. Ja tänaval hakkab ikka aegaajalt silma mõni prügihunnik. Kogu see õnnelik olemine peab ikka väga seestpoolt tulema, sest pealevaadates see nagu ei paista. Samas mudugi on kõikide kohalike arvates San Jose suht jube koht ja ma kaldun nendega nõustuma. Samas minu siinne pere jällegi marutore. Aga ma hakkasin ju hoopis pangast kirjutama. Läksime siis panka. Esiteks siin saad panka sisse kui turvamees sulle seestpoolt ukse lahti teeb. Siis kontollib tema sinu kotti ja metallidetektoriga sind ennast. Seejärel ootab sind nii 20pealine järjekord. Kõik seisavad ja moodustavad siukse lookleva ussi keskpõrandale kokku. Lisaks on üks kassa, mis teenindab pensionäre, rasedaid, invaliide ja lastega vanemaid ilma järjekorrata. Noh järtsus seistes oli aega vaadata, mis pangas toimub. Ronny ja Geovanny (kaks pangaametnikku), kes tegelesid minu arust hoiustega pusisid miski väikse elektroonilise vidinaga. Lisaks uksel nähtud turvamehele, kellel oli miski relv vööl ilmus välja teine turvamees, kes oli nati tõsisem poiss. Nimelt pumppüssiga. Mul vajus ikka korraks karp lahti seda showd nähes. Nii nad seal seisid siis kahekesi edasi. Ja mina seisin oma järtsus kuni minu kord käes. Näitasin oma passi, sest siin muidu raha ei vahetata ja sain oma tehingud tehtud. Seejärel lipsasin püssiga poiste vahelt läbi, uksest välja ja hingasin natuke kergendatult. Kogemus oli meeldejääv.
Nüüd veel hispaania keele tund ja siis on nädal läbi. Homme ja ülehomme seikleme Costa Rica avarustes ning esmaspäeval olen tagasi.

Mi Tico Familia!

2010-07-07T14:35:00.000-07:00

No see on nii tore lugu, et ma pean kohe kirjutama. Pühapäeva hommikul korjas mind buss Jacost ülesse ning jõudsin omadega San Josesse, oma kohaliku pere juurde, kes mind järgmised neli nädalat majutab. Tee pealt telefoniautomaadist helistasin, et ma nüüd tulen. EMT teenus kahjuks otsustas kohalikule numbrile mitte sõnumit edastada. Võtsin linnas takso, andsin taksojuhile mingi suvalise toidupoe tseki, kuhu ma olin terve paragrahvi kirjutanud aadressi kirjeldust. Nimelt ei tunnistata siin väga mingeid tänavanimesid, vaid kõik asjad on orienteeruvalt mingist kõigile teada tuntud kohast, millest mul pole mudugi aimugi. Mina nt elan ühe linnajao surnuaiast 250m kuhugi kanti, siis veel mingid pöörded ja mustad väravad. Comprender? Müstika ühesõnaga!
Minu Tico (Costa Rica) perekond koosneb emast ja isast, kahest pojast ning nende tüdruksõpradest. Kui perekonna kirelduses oli, et ema isa ei räägi üldse inglise keelt ja pojad nii 50-60% siis hahahhaaaaaa EI! Keegi räägi neist väga midagi. Õnneks on vanema poja tüdruk ka siinse katuse all ning tema hetkel õpib inglise keelt ja meie siis enamasti suhtleme. Tegelt pean tunnistama, et olen siin juba mingeid täiesti uskumatuid jutuajamisi pidanud, nii et pere räägib minuga hispaania keeles, ja mina muudkui noogutan või siis raputan pead. Mingeid asju vahelduva eduga mõikan ja lõppkokkuvõttes tundub, et täitsa saan aru, mis ümberringi toimub. Suudaks nüüd ise veel nati mingeid lihtlauseidki moodustada, oleks lahe. Aga eks ma tegele sellega!
Pühapäeva õhtul oli pereisa sünnipäev ning kuna nad olid hästi informeeritud, et ka minu sünnipäev oli olnud, siis toodi kook küünaldega, meile lauldi ja saime pereisaga korda mööda küünlaid ära puhuda. Hiljem tõin välja omapoolse kingituse, milleks oli hispaania keelne raamat Eesti kohta, mis on õnneks väga populaarseks osutunud. Lisaks oli neil arvutis ette valmistatud dokument, kuhu nad oli kogunud siis miskid viisakusväljendid, numbrid, nädalapäevad, kuud etc eesti keeles ja vaatasime neid tõlkeid nati koos üle ja proovisisme hääldust. Nad on üldiselt väga toredad ja hoolitsevad!
Mudugi tuli jutuks, et mis elu me seal Eestis elame ja mis asju oma maa peal toodame. Kui mu puuviljade nimekiri just liiga pikaks ei osutunud ja nende täpsustavatele küsimustele pidin vastama sõnaga imporditud, ütles pereisa, et ta toob mulle homme ’frutas’-id. Esmaspäeval tuligi ta miski hetk koju ilgema laariga, enamus asjad mida ma pole enne näinudki. Nt söövad nad rohelist mangot soola ja laimiga ning minule anti väike salsa dip ka juurde. Päris bueno, tundub, et kodumaal tuleb seda uut suunda arendada, selle jaoks on sealsed mangod parajad, sest küpsusaste on neil üldiselt null. Lisaks oli seal veel mitu mitu asja mida soolaga süüakse ja degusteerimine jätkub, sest ma kõike ei jõudnud ühe päevaga proovidagi. Ja nii infoks, et vanem perepoeg peab koka ametit ja hetkel puhkusel, et olla minu teenistuses ja kokata kui mul kõht tühi. Pereisa on vist ka puhkusel, ma tõesti loodan, et mitte minu saabumise pärast, kuigi selline mulje mulle mingist jutuajamisest jäi. Ulme.
Üldiselt hakkab huumorit saama. Esimesel koolipäeval, teisipäeval, toimetasid pereliikmed (minu nn ema, isa ja noorem vend) mind käekõrval kooli ja vennaga tulin siis ka tagasi. Tunne oli nagu 1.septembril, aint 20 aastat hiljem. Edasi pean aga omal käel bussidega toime tulema. Ja ei ole nii lihtne, et aint üks buss. Eip, ma pean suutma välja selgitada, kuhu see buss sõidab, selleks on vaja seda bussijuhi käest küsida, siis pilet osta ja siis kohale sõita. Teise bussi peale mul väga nagu minna ei lubatud, sest siis ma peaksin nii 100m jalutama ja see ei ole turvaline (sest San Jose ei ole turvaline, mitte et ma gettos elaks, kaugel sellest).
Teisipäeval oli lisaks muudele tutvustavatele presentatsioonidele meile rääkimas ka üks kohalik ameeriklane, kes siis käis läbi põhilised kultuurilised erinevused Kesk-Ameerika ja meie, eurooplaste vahel. Tema käest kuulis jälle päris naljakaid asju, mis inimesi võivad vihale ajada kuna nad ei mõika, mida see teises kultuuriruumis tähendada võib. Peale minu mingit küsimust jõudis ta ka ära mainida, et Eestiga seostub temale kohe Skype, nii et sänx Skype, päris hästi oleme maailma kaardile saanud!!
Täna siis esimene loeng ja seejärel tantsutund, miskid kohalikud kunstid ;)
Ja mul oli täna isegi pilte varutud aga nyyd kohalik arvuti ei tee koost66d. Sry :(

Aeg lendab teadagi!

2010-07-03T09:35:00.000-07:00

Esimene nädal on nagu lupsti läbi. Superlahe on olnud :D Ma olen vist natuke mingeid imelikke ameerika aktsente üles korjanud ameeriklastega hängimisest. Ma olen mangosid ja avokaadosid puginud kahe suupoolega, sest need on siin üle mõistuse head taaskord ning väga väga odavad. Ma parem ei ütle kui odavad, sest see on valus lihtsalt. Muidu on Costa Rica nagu nati odavam kui Eesti, aga oma naabritega võrreldes ikka kallis.
Nädal surfi ja hispaania keelt on seljatatud. Suht läbi võtab siuke intensiivne puhkus, pean tunnistama, et ma unustasain ennast vormi ajada selle puhkuse jaoks :) Viimases surfitunnis proovisin suurte lainete poole paddelida (no ei tea eesti keelset vastet, lauaga ujuda siis või nii) ja no krt sinna saamine on nii raske ja mul lihtsalt ei olnud jaksu selle jaoks enam. Terve nädala väss ikka kehas. Eile pärastlõunal käisime ühel lähedaloleval rannal. Siin on nagu tavaline, et võtad takso, sõidad miski 10-15km kuskile randa chillima. Jacos on mudu ilus rand, aga siuke tume pruunikas liiv. Läksime eile ühele tasulisele valge liivaga rannale siis, aga me hiilisime kõrvalt sisse, seega ei maksnud midagi. Tegime väiksed kokteilid ja chillisime ning naersime iseendeid, et ärkame hommikul nii kuue paiku üles, et siis vastavalt kas joogasse või surfama minna, ja meil on tegelikult puhkus :P Eile oli meil suur pidu, sest mitu mitu inimest läks täna hommikul ära, mina lähen homme hommikul. Käisime ühe kohaliku selli restos söömas, kes ka siin koolis paari kursust võtab. Superlahe vanem sell, kes tunneb linnas vist umbes kõiki ja on suur surfifanatt. Mudugi tegi ta meie suurele lauale jooke välja, tõi lagedale oma mingi salaretsepti järgi valmistatud tuunikala (toore kala marinaadis), mis tahtis keele alla viia. Edasi läksime miskisse elava muusikaga baari, kus ma ühe ameerika selliga koos kõik piljardimängud võitsin, kokku mingi 4tk jutti. Ja no ma ikka tegelikult ei mängi üldse piljardit :) Edasi klubisse, tants ja trall ning õhtu lõpuks cooldown koduses basseinis.Loodan, et mu suveülikooli kaaslased saavad olema as fun kui see punt siin. Ma nüüd katsun oma kerge peavaluga randa jõuda, sest it’s smokin hot today again! Ja noh, selleks, et aru saada mis päiksepaiste siin tähendab siis näiteks kohalikud kannavad siin ka pilves ilmaga päiksekreemi. Aa ja ilmaga on siin ullult vedanud, sest kui ennustust enne siia jõudmist vaatasin, siis lubas äiksetorme igaks päevaks, aga tegelt on iga päev päiksega alanud ja õhtu poole tõesti tuleb sadu ka, ikkagi vihmahooaeg ju. Ja sry, ma ei viitsi piltidega üldse tegeleda. Aga ma vähemalt juba teen pilte :D Vaatab, kui ma järgmine nädal koolis istun äkki ma siis hakkan viitsima ;)

Ola!

2010-07-01T10:52:00.001-07:00

Krdi hea on olla! Ja arvuti taha jõudmiseks peab ka aega tegema, sest oleks nagu muud põnevat teha. Ja pean tunnistama, et olen fotokaga natuke laisk olnud ja piltide üles laadimine on ka jube pain siin praegu. Aga mis siis vahepeal toimunud on? Minu seljakott jõudis kohale esmaspäeva õhtul. Olin just oma esimeses surfitunnis ära käinud laenatud riietega. Hakkasingi siin juba mõtlema, et äkki peakski aint väikse seljakotiga reisima ja asju kokku laenama (no ptui ptui ptui eksole). Olen Jacos sellises koolis, mis ongi eesmärgiga koolitada reisijaid. Minuga on siin koos veel mingi 12 ameeriklas, kes on kõik väga lahedad, nii et meid on siin üks suur punt ja teeme kõike koos. Sel nädalal on sattunud nii, et mina olen ainus mitte ameeriklane, mudu käib siin ikka teisi ka. Enamus neist on siin ka kauem kui mina, mõni lausa 4nädalat jutti ja nt õpib siin hispaania keelt. Mina võtan keele tunde ja surfi tunde. Õpetaja on üks väga temperamentne kohalik, kes vahepeal lausa meie vihikuid kontrollib, kas me ikka teeme kõik nii nagu tema tahvlile ja jumala eest sõnadele tõlkeid juurde ei kirjuta. See on suur ’no-go’ siin. Võid tähenduse joonistada aga mitte kirjutada :D Lisaks ta nõuab väga täpset hääldust, mis minu õnneks minu jaoks on lihtne aga ameeriklastel on ikka päris raske õige ’a’ ja ’e’ hääldus leida. Hääldamist me teeme suurte grimasside saatel :D Meid päris algajaid on mudu kolm, aga eile oli tund kus kõik tasemed koos olid ja no siis me võtsime ikka mingi päris hull advance stuffi aga elame üle. Ma kohati tunnen ennast suht ummamuuduna seal tunnis, aga noh vähemalt õige hääldusega teenin siin plusspunkte.

Kolm päeva surfi on nüüd ka selja taga. Esimene päev oli nati siuke meelde tuletamine. Esimese lainega sain kohe püsti ja ilusa sõidu, nii et endal kukkus ka karp lahti. Teine päev... maeitea, ma unistasin seal midagi ega olnud päris surfi juures. Selle eest, eile tegin omale korraliku sünnipäevakingituse ja olin täiega äss. Eks vaatab, mis lained meile täna välja valitakse. Võrreldes mu eelmiste surfi kogemustega Uus-Meremaalt ja Austraaliast on siin ikka täiesti üle mõistuse hea!! Rand kus me käime on super, lained etc ja instruktorid on väga profid. Konkurentsitult parim mis ma siiani saanud olen and don’t get me wrong, eelmised ei olnud absoluutselt halvad. Aa ja ühel surfi instruktoril oli päev enne mind sünna, siis meil oli õhtul all you can eat sushi bar. Hell yeah!

Eile oli über tihe päev. Hommikul kajakkidega sõitmas. Väiksed eraldatud rannad, kosed, etc. Tagasi tulles käisime kajakiga üle kuudi ka, sest et me ei saanud laine eest ära :) Aga noh, see juhtus praktiliselt kõigia. Peale seda see eriti raske hispaania keele tund peale mida ma tundsin küll, et aju kärssab aga ma nagu tegelt sain kõigest aru, aga see oli krdima pingutus ikka. Siis surfama ja siis mõtsin väikse uinaku teha, mis tähendas, et ma ei kuulnud oma äratuskella, seda et kaks sõnumit tulid ja lõpuks naabrid ajasid mu uksele prõmmides ülesse. Miks? Sest oli vaja välja minna. Käisime lähedalolevas rannas ühes klubis, kus oli Ladies Night, mis siin tähendab, et tol õhtul naistele kõik joogid tasuta. Klubi nurgas on üks väike baarilett, kus on üks baarmen, kes siis teeb naistele jooke. Cube libre nägi välja nii, et topsitäis jääd, pool rummi ja pool kokat. Aiii!

Aaa ja ma olen suutnud ennast sobitada mingisse imelikku time zone’i. Ma ärkan hommikul ullult vara üles, ja õhtul kell 9 võin täiega ära vajuda. See on suht loogikavaba, sest sellel ei ole miskit koduse ajaga pistmist. Aga ma nüüd bassu äärde lebosse natukeseks :)

3+8+5 kopikatega

2010-06-27T13:58:00.000-07:00

Nii palju kulub aega, et lennata maisesse paradiisi. Miski Happy Indexi kohaselt, siis maailma õnnelikuim paik. Soomest lendama hakates arvasid vist kohalikud stuardessid küll, et ma mõnitan neid, kui kõikidele küsimustele inglise keeles vastasin ja üldse suht põikpäiselt oma inglise keele rida ajasin. Newarkis maandudes oli tore Manhattanile lehvitada. Kuigi ma samal ajal olin busy busy ennast veenma, et mul ei hakka paha ei hakka paha sest maandumine ei olnud just sujuv. Natuke naljakas on ka kui lend algab videotervitusega stiilis kuidas Continentalil on award winning service ja kui head ja vägevad nad muidu on ning siis hiljem kajastub see selles, et üks neist kleeplindiga salongi laest alla kukkuvat tihendit tagasi lae külge üritab kleepida. USAs sain siis ebameeldiva üllatuse osaliseks, et mu pagas ei olnud ilmselgelt Londonis lennuki peale jõudnud, seega sain tollist ilma suurema läbiotsimiseta läbi, kuna mul oli aint käsipagas. Aga üldiselt see läbiotsimiste asi ajab ikka täiesti hulluks kui nii palju aega järjest lennujaamades veeta. Pagasi osas on õnneks lootus, et see jõuab täna õhtul San Josesse ja saadetakse sealt mulle homme hommikul Jacosse järgi, fingers crossed. Sain ka kahe soomlasega tuttavaks, sest meid ühendas ühine pagasi mure millele me NY-s jälile saime.
Kohale jõudes ootas mind lennujaamas lisaks minu niiöelda tellitud bussile, mind suveülikooli ajal vastu võttev pere. Kes veel ei tea, siis mu plaan on esimene nädal Jacos surfata ja hispaania keele tunde võtta ning järgmised 4 nädalat olen suveülikoolis San Joses. Ja lisaks on meil iga nädalavahetus mingi tripp kuskile siin Costa Ricas, seega graafik on tihe. Aga selle pere osas siis, mulle oli see täielik üllatus, sest ma polnud midagi kokku leppinud. Ja tegemist oligi vist mingi segadusega. Aga miks ma sellest räägin on see, et kui väsinud ka üks eestlane võib peale pikka päeva ja lendamist olla, siis üks kohalik perekond äratab selle eestlase suht kiiresti uuesti ellu :D Neid oli kokku 5, ema+isa, tütar ja kaks poega. Väidetavalt aint lapsed räägivad inglise keelt. Lisaks olid nende taga mingid inimesed, kes agaralt üle õla vaatasid, nii et ma ei teagi kas nad olid ka osa perest või see on lihtsalt kohalik kultuur kõige vastu huvi tunda :D Eks see paistab nädala pärast! Tundusid igatähes toredad ja no temperament on ikka hoopis teine teema :)
Esimese öö veetsin San Joses ühes backpackersis, kus olid eriti kriuksuvad voodid. Kella kahe paiku öösel saabus tuppa üks noormees, kes ka seal toas ööbis; ei olnud eksinud :p Sahistas midagi, siis käis paar valguse sähvatust ja tuli kõrbe haisu. Hetk hiljem tuli ka lõhn, mis kuskilt nagu tuttav oli :P Paar rahustavat mahvi ja poisil tulid ilmselgelt värvilised unenäod. Tutvun kohaliku eluga :D Hommikul pakuti külalistele pannkooke ja siis oligi minul juba ärasõit.
Linnast välja sõites vaatasin, et oh ilus sirge tee, aint natuke üles alla mägede vahel. No see oli petekas. Varsti oli tee selline nagu ta on Tais saarte peal või Uus-Meremaa põhjasaarel. Minu õudusunenägu teisisõnu. Mägine, kurvine, kitsas, roobimeelitaja. Järgnesid läbirääkimised iseendaga, et ei hakka ei hakka ei hakka paha. Tee peal oli ka peatus, kus ma miskis baaris nägin ära sakslaste 3nda ja 4nda värava. Baarmen tuli mind nähes ka uurima, et kas ma sakslane :) Ei hakanud seletama, et ma pigem inglismaa poolt.
Esmamuljed siis: loodus meenutab väga Tai saari, inimesed tunduvad aga olevat toredamad, siiramad ja mitte nii pealetükkivad. Koht, kus ma Jacos peatun on väga chill. Siin on koos hispaania keele, fotograafia, jooga ja surfi huvilised. Siin on üks kompleks, kus toimuvad keeletunnid, on majutus, bassein ja kõik muu eluks vajalik ja kõik näeb ka väga muhe välja. Pilti ei ole veel mõtet olnud teha, sest piltide arvutisse saamiseks vajaminev juhe on teises seljakotis. Aga ma nüüd bassu äärde mingelima! Pura vida! :)

Enne veel...

2010-05-18T12:11:00.000-07:00

...kui tuleb taas pikem vaikus, viimane postitus. Ma olen õnnelikult Eestisse jõudnud ja hetkel juba jõudnud ennast ka välja puhata Pärnus :) Mõned kooli asjad on veel nokitseda aga need saab kõik kodust teha. Ja ma pean oma lõputööd kirjutama hakkama, how scary is that? Soomes kaasas olnud asjad, mida oli ausõna väga vähe tegelt, olen ka suutnud lahti pakkida ja mind valdab ikka veel tunne, et miks kuradi pärast mul nii palju asju vaja on. Arvasin, et see tunne, mis eelmisel aastal pärast seljakotis elamist tuli, läheb kiiresti taas mööda aga näe, ei ole veel läinud. Üks suurpuhastus tuleb suve eesmärgiks võtta ma ütlen. Aga postituste osas siis vana lugu jälle, et kui ma Eestis, ei viitsi ma blogi kirjutada. Siis olete ju lähedal ja saab suhelda muud moodi ka ;)
Eelmine nädal sain kolmel päeval tunda, mis tähendab uuesti tööl käia. Sebisin ennast turunduskonverentsil, mis eelmise nädala lõpus Pärnus oli. Kõik oli väga tore ja päris huvitav oli koolist tulnuna näha siis ka, mida äriinimesed räägivad. Mine tea onju, äkki aeti mulle seal koolis lihtsalt mulli. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et koolis räägiti täitsa õiget juttu ja teaduse pool on õnneks ärimaailmast veel ees :p Ja kuigi see oli tore konverents ja kõik, siis jummel kui väsitav see tööl käimine on :D
Aga järgmise korrani siis...

Kolin!

2010-04-29T12:09:00.000-07:00

Aga mitte veel Eestisse. Kolin 10päevaks veel Soomes õe poole ja siis kolin tõepoolest Eestisse. Nagu vähestest blogi sissekannetest võib järeldada on lõpuks kätte jõudnud see aeg, kus kool näitab hambaid ja teha on rohkem kui tehtud jõuab. Täna õhtul on ikka toss jubedalt väljas. Kooli on siis jäänud veel nati üle nädala. Üks suurem report vajab kokku kirjutamist koos tiimiga, soome keele eksam ja järgmine laupäev veel üls tricky eksam tiimiga :) Jep, justnimelt, tiimieksam. Ja peale seda võib mind juba Eestis lõunale kutsuda ;)
Täna käisin oma thesise juhendajaga kohtumas. Õnneks see oli väga inspireeriv jutuajamine. Huh! Mu juhendaja on mu üks õppejõud, kelle kohta ma aasta alguses umbes kolmandas loengus ültesin, et oh kui hea oleks kui saaks selle venna juhendajaks. No siin ma nüüd siis olen, tema minu juhendaja ja mu tunne on, et I need to shape up! Lihtsalt, väga respekteeritud õppejõud ja ma pean nüüd olema oma juhendaja vääriline :)
Aga jah, võite mulle veel lõpuspurdiks edu soovida. Ma järgmine nädal kohe kindlasti ühtegi postitust ei luba :p Loodame, et ükski rong ka kuskilt rööpalt enam maha ei sõida ja bussijuhid lõpetavad ka oma tööseisaku. Siis mul äkki isegi õnnestub järgmine nädal koolis käia, sest õde asub Helsingist väljas ja mul on vaja transpordivahendeid kooli saamiseks.
Seniks aga kena Vapput kõigile! Soomlaste maipühad siis :)

Kanad pittu!

2010-04-16T05:06:00.000-07:00

Jou! Ma ei mäleta palju ma sel teemal siin juba enne jahunud olen, aga ma kindlasti olen maininud miskit pidu, mis meil korduvalt on ära jäänud, sest üks või teine on haige olnud. Nii, homme on selle peoga kolmas katse. Meil siin üks türgi kursaõde, kes abiellus soomlasega aga nad pole nagu Soomes korralikku pidu miskit teinud, me siis otustasime ohjad oma kätte võtta ja vihjata vähe :p Hoolimata sellest, et me oleme juba kolmandal ringil on tegemist ikka veel täismahus üllatusega selle neiu jaoks. Oo ta suu kukub lahti homme hommikul kui me ta ukse taha jõuame :D Ees ootamas tantsutund kohaliku 'tantsud tähtedega' võitjaga. Seejärel visiit sauna, kus on plaanis palgata üks tädi ta selga pesema (jah, see on siin siuke teenus, full-body wash'i pidi ka saama ;) siis ühine õhtusöök ja noh siis on veel mõned plaanid õhtul... millest ma siinkohal pikemalt ei räägiks :p Tundub, et Islandi vulkaani tuhatolm on kah ohutuks tunnistatud, seega me ei pea pidu ära jätma (ptui ptui ptui) ja õhuruumis hetkel ei liigelda, seega pole ka ohtu, et keegi kuskile jalga laseb (korra see neiu lendas Türki nati ootamatul ja pidime peo edasi lükkama, ega ma siin nalja pärast ei räägi noh). Aga Helsingis läheb elu mudu jah hullude päevade ja streigi lainel. Esimest väldin meeletult, teine kuramus sattus täna teele ette.

Ja õnne minule õe sünnipäeva puhul, kohe varsti võtan teise õe ja lähen tähistan seda vähe :)

Kassigripp?!

2010-04-10T10:34:00.000-07:00

Noh, mida oligi tarvis tõestada, haige mis haige. Tegelt meil terve korter haige. Üks tsikk oli juba siis haige kui ma siia Helsingisse tagasi jõudsin ja nüüd oleme kolmekesi haiged, üks neiu on suutnud veel pääseda.
Aga tunne on siis põhimõtteliselt selline nagu oleks kassi alla neelanud. Kõlab hästi heh? Eriti piinab mind kõha ja kurk kriibib kogu aeg, lisaks olen eile õhtust saati võimeline täiesti lambi hetkel nurruma hakkama :D Lihtsalt hingan ja seest tulevad siuksed hääled nagu nurruks. See ei ole tõenäoliselt normaalne aga noh, nurrr :) Eks ma nüüd siis katsu selle nurrumise vastu võidelda ja juua teed ning süüa jäätist vaheldumisi. Kena nädalavahetus küll kui väljas on kevad ma ütlen :( Aga noh, järgmiseks nädalavahetuseks on vaja vormis olla, sest siiis....siiis on meil plaanis üks suuremat sorti pidu ja nimelt juba kolmandat korda plaanis. Tahame ühele kursaõele üllatuspidu teha, kaks korda oleme juba erinevatel põhjustel canceldanud. Talle peaks asi ikka veel üllatusena tulema. Seega ptui ptui ptui ja fingers crossed, et see kass minu seest välja saax!

Raaapuuuutaaaaab!

2010-04-08T12:48:00.000-07:00

Oh, tagasi Soomes ma nüüd olen. Viimane laevareis Eesti oli küll siuke, et ma tõsiselt pidin endale rääkima, et see 2,5h saab kohe kohe kohe läbi ja kohe kohe kohe läheb kõik paremax. Millegi pärast oli see raputav nagu ka ülejäänud aeg Eestis aga see selleks. Kui elu on lill ja sa suudad selle enda jaoks keeruliseks mõelda, siis tuleb ilmselgelt uuesti mõelda kuni enam ei ole nii loll, et asjad keeruliseks mõtled. Lihtne! Aga jah, viimane kord siis kõik eestlasele omased vingumisjooned karjusid terminali jõudmisest saati näkku ja makku. Südaööl Tlna jõudes kallistasin Leenu ikka südamest kohe, et on sõbrad kelle pärast siukseid laevareisi ette võtta. Ei olnud sellex emotsiooniks üldse valmis, aga õnneks olid positiivsed emotsioonid ka, sest sõpradel oli igast toredaid uudiseid ;) Nädalane puhkus Eestis lendas, sest oli vaja ju siin ja seal olla ja remonti ka teha. Kui ma turunduses ei peaks magistrikraadi saama, no siis viimase kuu remonditööde eest võiks selle mulle küll anda :P Täna käisin koolis ja nüüd jälle nädalavahetus. Viimasel ajal enam tõesti ei mõika millal nädalalõpp või algus. Algne plaan oli täna ka välja minna, otsatu nädalalõpp ikkagi aga taaskord rivid hõrenesid haigestujate tõttu ning selle jama peale ilmselgelt otsustas ka minu organism, et kaua võib üksi terve olla ning tundub, et homme hommikul ma tervena ei ärka. Läksin hommikul kooli täiesti tervena, kõhisin korra enne esimest loengut ja peale seda on olnud allakäigu trepp.
Ja ebameeldiv üllatus oli, et minu nn kodupood paneb remonidks uksed kinni. How annoying? Mul on siin korteris vähem kui kuu aega jäänud ja pühapäevast alates kuni praktiliselt kuu lõpuni on pood kinni. Täna isegi polnud sealt riiulitelt enam midagi võtta. The little things that piss me off :) Olengi vist juba liiga kaua siin elanud...
Aga noh, huvitavad ajad ootavad ees, nii et keep it cool!

Vaikselt vaikselt...

2010-03-28T07:59:00.000-07:00

...vaikselt läheb üldiselt. Viimane periood koolis ei ole veel väga hambaid näidanud. Tore oleks kui ta seda mudugi ei teekski aga noh väike tõenäosus on, et ta seda mingi hetk ikkagi teeb. Hetkel olen siis rohkem aega kulutanud kursaõe korteris värvimis ja muid töid tehes. Homme lähen talle appi kolima ka veel. Täna käisime miskil sisustus ja kodu messil. Lisaks sellele, et tasuta sisse saime, sai ka ohtralt kommi ja jäätist :) Väike vaheldusepäike!
Vaikselt siin üritan ka juba oma lõputöö teemaga tegeleda. Brrr... esiteks aeg lendab ja no teiseks... ma olen omale paraja piruka teema ka valinud ikka :D Eks paistab kuhu ma sellega jõuan aga 22 päeva pärast pean esitama teema ja praegu siis üritan nati lugeda ja mõelda kuidas see täpselt 22 päeva pärast välja nägema hakkab.
Järgmine nädala alguses on paar päeva kooli ja siis on nädal aega vaheagea, sest Soomlased, kui korralik kristlik rahvas tähistavad lihavõtteid pikalt. Seega neljapäevast alates olen Eestis ulkumas :)

Kurvilise lõpusirge algus!

2010-03-15T10:09:00.001-07:00

Ma pean ka ikka korra sellel Eurovisiooni teemal sõna võtma. Vaatan, et ajakirjandus siin jälle annab hagu. Aga kuidagi on nagu see tunne, et kas ajakirjandus on nii šhokis selle loo võidust või siis sisimas vaikselt hoitigi sellele pöialt, et väga nagu pole poiste kraesse veel karatud. Selles mõttes, et kui tahaks leiaks ju igast asju mille kallal võtta :)
Mina olen näiteks väga rahul meie Eesti lauluga. Minule isiklikult see lugu väga meeldib, olin nende videot enne korduvalt vaadanud ja minu arust oli nende esinemine ka päris lahe. Küll poisid Euroivisooni ajaks ära klantsitakse, põhiline et ära ei rikutaks. Ja kui ma nägin facebookis mõnda kommi stiilis alternatiivmuusika bla bla mis niimoodi Eurovisioonist saab siis, siis minge ka sinna kohta teate. Kui ma olin Austraalias ühel kolme-päevasel tripil miski 20 pealise seltskonnaga, siis keegi küsis mu käest, et oo teil on ju seal Euroopas see Eurovisioon. Ja kudagi see hääletoon kõlas ka veel nii nagu see oleks mingi über respekteeritud lauluvõistlus. Krt mul jäi keel kurku kinni selle peale. Või nagu tõesti, mõelge kui kurb kui väljaspool Euroopat arvatakse, et see muusika, mis eurooplastele korda läheb ongi see, mis on Eurovisioonil. Jaa ma tean, seal on vahest ka mõistlikumaid asju aga no seeeeriously?!?!?!!?!!! Ma pole kuulnud, et ükski teine mingi riikide ühendus kuskil mandril mingit nii idiootset laulude konkurssi korraldaks, või? Selles mõttes respekt Eesti :) Ja no....ahh ei.... last ta jääb :D
Btw, leidsin täna eestlase tänava Helsingis!

Ja kas te teate, et mul hakkab koolis neljas ja viimane periood :( Nagu aeg lendab ja varsti on see üliõpilasaeg jälle läbi. Nati kurvaks tegi meele, kui see mulle sel nädalavahetusel kohale jõudis. Ma pole maha matnud mõtet veel mõnda ainet äkki sügisel võtta aga siis tõneäoliselt ikka juba töö kõrvalt, nii et eluperiood sellisel kujul hakkab otsakorrale jõudma. Nädalavahetusel käisin ühel soome kursaõel abiks tema uut korterit renoveerimiseks ette valmistamas. Soomlastel on väga hea komme abilisi kostitada ka renoveerimisõllega :) Õhtu jätkus mudugi linna peal koos teise renoveerimis abilisega, sest pea renoveerija oli nii väsinud, et ta ei jaksanud meiega liituda. Meiega aga liitusid veel paar inimest tänu kellele me rahulikult vippidena paari suurde klubisse sisse marssida saime ;) Pean mainima, et klubid on siin ikka suuuuuuured. Või noh see baar/klubi, mis mul siin nurga taga on ja kus ma tihti lugu neljap õhtuti käin on ka mitmel korrusel mitme erineva ruumiga. Noh tõenäoliselt nati suurem kui Krahl, siis kui Krahl ülevalt ka lahti on. Aga need kaks, kus me nädalavahetusel käisime olid umbes kaks korda suuremad veel. Seal sõbrad kaotad on targem kohe uutega sõprust teha, sest vanade üles leidmine oleks mingi mission impossible :D Rahvast on ka igasugust ja üldiselt oli päris lahe!

Täna oli mul veel vaba päev nädalavahetusest välja puhamiseks, hihii! Päike sillerdas ja mõnus oli. Ja sattusin ühe vaatepildi peale ka, millest ei suutnud kohe telefoniga pilti tegemata mööda jalutada. Palun, siin ta on! Tehke omad järeldused, mida ma mõtlen.

Done, done and dooooone!

2010-03-11T06:40:00.000-08:00

Ma siin rõõmustan, et mul on nn vaba nädal, sest mul ei ole eksameid, aga ilmselgelt oli siin üks assignment ikkagi jalus ja nüüd on see ka tehtud. Seega nüüd on tõesti nii vaba, et teagi kohe mida teha. Päris mitu vaba päeva tuleb veel, pole ammu nii palju vaba aega olnud. Ja ma igaks juhux nüüd ütlen korra veel sõna vaba, kui sa seda siin juba nii mitu korda öeldud :P
Mis siis vahepeal toimunud kah. Eelmine nädal käisin hokit vaatamas. How Finn can you go, eh? Aga jah, eelmine neljapäev käisime siis mina, soome ja türgi kursakaaslane Hartwell arenal, istusime kõrgel kõrgel üleval. Hea julge tunne oli, sest üks litter lendas ikka publikusse ka, mille peale korraldati tormijooksu. Üllatuslikult oli türklane ka ühe tiimi fänn, aga noh tal on Soome mees, nii et võib aru saada. Ta elas ka tulihingeliselt mängule kaasa, iga kord kui värav oli pani ta mulle suurest elevusest tou vastu õlga või näpistas mind. Väravaid oli kokku seitse. Ei mul ei olnud ka igav mäng. Meie ees reas istusid siuksed paar alla meetri meest, kes vahepeal hirmkõva häälega kaasa elasid, see oli väga armas. Siin see hoki värk on ikka emapiimas ma ütlen.
Aga jah, lisaks olen avastanud hulgi sarnasusi Türgi ja Eesti keele vahel, go figure? Järgmine kord proovime samas koosseisus kõik oma keeles rääkida, vaatame, kuhu me siis jõuame.
Aga täna on neljapäev ja neljapäeval on juba taeda värk, mis toimub -> minnaks välja! So off i go :)

Ohu märgid ;)

2010-03-02T12:13:00.000-08:00

Nonehh, Eestis käidud nii kui niuhti. Väga tore käik oli, supertihe graafik aga selle eest palju positiivseid emotsioone. Sänx :)
Naasmisest saati olen nagu orav rattas olnud, sest eelmise nädala tihe graafik kandus veel üle selle nädala algusesse. Nüüd juba kolmanda perioodi lõpp pasitab. Järgmine nädal on eksami nädal, kus mul pole taaskord ühtegi eksamit. Niice. Pean aint ühe assignmendi sisse andma ja siis plaanin nati siin soome keele kallal nokitseda ja niisama chillida. Kummikud ostsin ka täna ära, et saaks siin lörtsi sees tsillida rsk. Ostsin endale roosa-lilla-kreemikad kummikud. Need kes mind tunnevad, saavad aru, et see värvivalik on ilmselge üleväsimuse märk :)
Homsest alates siis Helsingis taas suurejoonelisem streigilaine. Bussidest prügivedajateni ja nendest omakorda jäämurdjateni. Õnnkes ma käin jala kooli. Kui jää osas võib loota, et see ära sulab siis prügiga vist nii ei käi. Bummer!
Oo ja lisaks ma vist enamustele jõudsin juba nädalavahetusel pläkutada oma neljapäeva õhtusest bussisõidust Pärnu. Nimelt sattusin istuma eelviimasesse ritta bussis ning tagaistmel oli mingi sell, kes esimesed tund iaega kogu aeg telefoni otsas oli ja seletas stiili 'tunned ära v, ma olen Eestis, sain just välja etc etc.' Noh siis mingi hetk mainis sell ka oma nime, mille peale mul külm jutt üle selja käis, sest ma teadsin seda venda Pärnust. Kohalikke kaake peab ikka tundma. Noh siis tüüpis mainis ka telefonikõne jooksul, mida tõenäoliselt peale minu ka terve buss kuulis, et ta oli kaks aastat Soomes kinni istunud, nüüd 7 aastat tingimisi ja 8 aastat Soome keeld. Nii uhke tunne oli kohe kaasmaalaste üle. Noh siis mudugi hakkas nati seest närima kui ta minu lugemismaterjalide vastu huvi üles näitas ning hakkas kahtlustama, et ma prokuröriks õpin. Ma ei hakanud talle seletama, et see pole ainus amet maailmas :p Kui ma tallal (jah see on Pärnus Tlna mnt) bussist maha tulin, siis läks tagaistmel juba tuliseks, sest mingi teine vend võeti ette, kes tema arvates kits oli. Elu on seiklus!

Sedasamust, õnne siis!

2010-02-24T05:48:00.000-08:00

Pikk vahe postituste vahele on tekkinu seepärast, et kiire kiire ja siis veel nati kiirem on. Tegelt on praegu ka häääästi kiire! (ja mul on hästi tähtis nägu) Anyways, oma assignmentide hunniku vahelt otsustasin blogisse mõned read kribada. See nädal on kooli hästi vähe, õigemini aint kaks soome keeles tundi, mille pärast ma siin istungi. Mudu on nn Lõuna-Soome lastel koolivaheaeg ja seepärast on meil sujuvalt koolis ka enamus õppejõude selle nädala peale longuid mitte sättinud. Selle asemel on nad täitnud nädala erinevate tähtaegadega, igast kirjatükid siis, mis ma pean sisse andma. Mu kalender on lihtsalt punane, aga see on okei. Enam hullemaks ausõna minna ei saa :)
Hetkel siis pusin veel mõned asjad kaelast saada, sest homme peale soome keele tundi kiman Eesti poole, kus ilmselgelt tuleb ka mingi gaas põhja sinna tänna tahan kõik näha superkiire nädalalõpp. Aga see on ka okei, sest see on hea :D

Üks suht kehva kvaliteediga fotoke ka aga siiski, mis on pildil?
Noh esmapilgul arvaks suure tossupilve peale, et vähemalt tulekaju. Aga ei, tegelt sulatavad lund ja jääd katuse äärest kuuma surveõhuga. Tavaliselt jätab siuke protseduur tänavale jää sisse nii 7-8cm sügavused jäljed kuhu voolik sisse sulanud on. Smoking!

Mmmm... ja eelmine nädal käisin hästi lahedat tantsuetendust vaatamas. Nimeks oli tollel Shadowland ning eistajaks Pilobolus Dance Theatre USA'st. Leidsin tuubist clipi ka: http://www.youtube.com/watch?v=1-6z9v05mDw See oli igatähes wckd lahe tund ja natule, kui punt seal laval igast trikke tegi.

Viimane nädalavahetus lõppes minu jaoks kursaõe pool türgi köögi võlusid nautides. Neiu ise ongi Türgist ja ilmselgelt ei sattunud parimal aastal Soome talve veetma. Kuna õhtust sai sujuvalt sleepover siis järgmisel hommikul kell 7 tahtis mu Soome kursaõde väga väga Soome - Rootsi hokimängu vaadata. Mu variandid olid jaa või jaa, sest me magasime elutoas sama diivani peal :) No tegelt me päris kell 7 ei ärganud, hakkasime mingi kella kaheksa paiku vaatama, seitse oli ikka nati too much heast peats üles ärkamiseks. Aga sedapsi siis lood!

Ja nüüd ma naasen luuletamise juurde ;)

Palju mehi katusel on?

2010-02-11T06:30:00.001-08:00

Mul tekkis praegu täitsa huvi, palju mehi on Helsingis sel nädalal katustele saadetud? Ma kujutan ette, et praegu on vabalt mingi paarsada selli katuseid puhastamas. Mul vastasmaja katusel hetkel mingi kaader lõhub jääd vihmaveetorude küljest. Sellid äsavad lausa kirkaga. Jah see katuste puhastamine on sel nädalal kuidagi eriti päevakorras olnud. Võibolla siis seepärast, et vahepeal läks ilm pehmemaks ja neid jääpurikaid tekkis kohe ohtralt. Nüüd siis katustelt lumi maha ja kogu jää räästa küljest ka ära. Ja õnneks on väiksed kopamehed ka platsis, kes selle lume siis tänavalt kohe ära koristavad. Töö kiire ja korralik!
Kõrval üks stiilinäide, kuidas kooli vastas üks sel oma autot lume seest välja kaevab. Pilt tehtud teisipäeval. Sama tänava äärsete majade katuseid just puhastati, nii et ju tal oli aeg oma massin välja kaevata kui ei tahtnud, et see lumehange pähe ära viiakse.
Ja siis ma pean blogisse ka selle toreda pildi panema, mis ma ükspäev teel kooli nägin. Mu koolitee peal on üks park ja keset parki oli kogenunud kuhi kaste. Kastide pealt võib lugeda kirju stiilis 'jääkarule' ja 'lattu'. Tundub, et sommidel on ka kopa ette visanud see lume värk :)
Ja mul hakkas täna nädalavahetus, mis ennekõike tähendab seda, et saab magada nii palju kui tahab. Pidin see nädal kaks korda 8.30 koolis olema ja mu organism andis suhteliselt selgelt märku, mis ta sellest asjast arvab!

Mitä kuulu!

2010-02-07T10:21:00.000-08:00

Jah, pealkiri selline, sest ma hakkasin suome keelt õppima. Väga suuri panuseid sellele kahjuks ei pane, sest kuna grupis on pooled pilukad, kellele see keel on suhtkoht raske ja siis paar musta kellele see keel on täiesti ületamatult raske, tundub et meie tempo saab olema suht tagasihoidlik. Mina, veel üks Eesti neiu ja kaks kohalikku, kes supposedly soome keelt ei räägi ja mõned vahetusüliõpilase kõlgutame seal jalga. Eks paistab, mis sellest kevadeks saab. Iseenesest ega ma siin tüli ei taha norida, sest mul on nii palju teisi ained ja asju, et ma liiga kõva tempot sellele soome keelele ei tahakski ;)
Eelmise nädala alguses jõudis minuni miski imelik arusaam, et hetkel on selline aeg/hetk, kus asjad on nagu päris hästi, seega nad tõenäoliselt enam paremaks minna ei saa, seega ees ootab tagasiminek või paigalseis. Jah, mul on väike motivatsioonikriis. Lihtsalt koolis on kui palju, aga mul pole see periood kuidagi ükski aine selline, mis silma särama paneks ja oleks see challengi moment, et ohhhh ma tahan õppida ja uurida. Seega natuke mossitan siin arvuti taga ja teen kõik ära, aga sundima peab rohkem kui enne. Jah noh ajanappus on lõpuks see, mis ikka toimetama paneb :) Muidugi see võis ka 5nädalase koolivaheaja süü olla, et ei saa enam järje peale.
Kolmapäeval käisin Kiasmas. Mõned pildid ka, Tracking Traces ja ühe norra kunstniku väljapanekult. Esimene oli päris lahe, teine ei olnud midagi erilist. Aga ma juba vaatasin, et sinna peaks järgmine kuu uuesti minema, sest siis oli jälle miski huvitus näitus tulemas.
Eile käisin Finlandia Hallis Sibeliuse Akadeemia orkestri kontserti kuulamas. Ma olen see turist, kes veab kohalikke kultuurisündmustele. Ei tegelt oli teist pidi, et ühel sõpsil olid piletid ja mõtsime, et mis siis ikka, käime ära. Ja päris tore oli, sest neil olid seal miskid lisasolistid, kes olid päris head.
Muidu läheb siin lumiselt. Üks õhtu õe juurest tulles nägib bussi peal tsikke, kes läksid jalkatrenni. Staadion, mille juures nad maha läksid oli küll täieti valge aga krt, endal tuli ka isu, et tõmbaks puutsad jalga ja läheks palli taga ajama. Ja siis reedel ma käisin mere ääres jalutamas. Helsingisse mere pealt tulles on ju kõik saarekesi täis ja väga kaugele ei näinud, pime oli ka juba, aga korra käis küll peast läbi mõte, et kui hakkaks üle lahe Tallinnasse tulema, kaugele saaks. Kui laevad on nagu kuskil mere peal jäävangis, siis peaks ju see plaan iseenesest töötama. No arvestades, et ma hetkel siiski Helsingis kodus oma läpaka taga võite arvata, et ma liiga kaugele ei kippunud.
Aijaaa ja eile õhtul kui ma juba varakult koju tulin, sest nädalavahetuse üks päev kulus juba vetegeerimisele ja täna oli vaja asjalik olla, oli minu aknataga väike show. Ma vist enne juba kunagi kirjutanud, et ma elan politsei jaoskonnast 50m kaugusel, no tol korral ma unustasin kirjutada et tuletõrje jaoskond on 50m teisele poole (nati mäest üles). Eile õhtul miski peale 12 hakkas siis see tuletõrjeauto vilkurite välkudes kuskile sõitma ning mäest alla sõites suutis ära rihtida kaks autot. Ma ei tea kas kerge lumesadu oli selle tee nii libedaks teinud, sest see on kivitee, mitte asfalt. Aga igatähes see auto mõlkis ära mingi sedaani kere ja pani Volvo maasturile tagant päris kõvasti sisse, sest Volvol oli vasak kann tuledega koos läinud ja auto oli päris hea mitu meetrit nihkunud. Kui teda oleks paar meetrit veel nihutatud siis oleks see auto reklaamiagentuuri klaasaknast sisse lennanud ja neil sellidel oleks huvitav üllatus olnud esmaspäeva hommikul, et na uups ei mahu hästi ise enam kontorisse. Noh siis seisis see tuletõrjeauto ja asja vormistama tulnud politseiauto hea pool tundi mu akna taga, vilkurid peal ja minul oli toas mõnus disko. Noh plaan varakult koju magama tulla oli igatähes hea!
Aga nüüd back to business!

Elektrišokid kõrva? Tehtud!

2010-01-26T11:50:00.001-08:00

Ajan siin vaikselt mingit kõrvalrida ja õpin füüsikat ;)
Täna nimelt oli meil ka suht koht külm päev. Kui koolist tulin siis mõned lumehelbed hõljusid õhus ja sillerdasid päikse käes nagu hõbedasadu. Ma ausalt öeldes muidu seda külma väga tähele ei panegi, sest mul on hea soe mantel ;) Aga kui mu mantel seljast ära võttes eriti kõvasti ragisema hakkab siis tean, et väljas oli päris krabe külm olnud. Läheb teine, või siis mina, väga hästi elektrit täis. Tavaliselt pakin koju jõudes esimesena oma iPodi kokku ja siis tulevad ülejäänud talveaksessuaarid seljast ära. Täna aga oli nii hea lugu pooleli ja päike oli ka tuju heaks teinud, et ei saanud kohe iPodi kokku pakkida ning jätsin klapid kõrva. Hakkasin mantlit seljast ära võtma ning arvake kuhu elekter kandus?! Raks raks ja raks!!!! Pakuks külmaks nii -17 C sest raginat jätkus kaemaks :D
Peasüüdlane siin http://www.youtube.com/watch?v=Hj0u2xkV8J0

Ja Facebookis täna üks ameerika tuttav, kes hetkel Ruotsis kommis "New experience today: frozen hair!"

Noh, teil on seal külm jah :)

2010-01-24T14:23:00.000-08:00

Mul siin Helsingis on teiega võrreldes ikka hea mitu kraadi soojem. Poleks uskunud, et ma kunagi seda öelda saan aga näe, kohe uue aasta alguses tuli ära. Mudugi ma pole oma nina mitu päeva välja toppinud. Neljapäevaga sai koolinädal läbi, mida tuli muidugi tähistada, siis reedel väike vegeteerimine ja nüüd kaks päeva teaduse teemadel filosofeerinud. Ja tundub, et saab paar päeva veel sama rada käidud.
Eelmine kord pahandasin siin, et üldse magada ei saa, siuke film jookseb kogu aeg. Noh nüüd film on kuidagi läbi saanud, millest on iseenesest kahju. Was a good laugh! Nüüd on aga esimesest, minu jaoks täiesti absurdkoomilisest unenäost pool tõeks saanud. Ootan põnevusega, mis järgmise kahe osaga juhtuma hakkab, ses mõttes et.... ma ikka ei suudaks seda mitte kuidagi seletada kui sealt midagigi reaalsuseks peaks saama ;) Siuksed dilemmad siis hetkel. Vabandust, aga ma tavaliselt ei näe undki, seega this is a big deal :)
Ja avastasin, et mu blogi on külastanud üks huviline Argentiinast. Noh elagu Argentiina siis http://www.youtube.com/watch?v=f3F8m43ZmP4&feature=player_embedded

Disclaimer: Kahtlustega minu vaimse tervise osas palun mitte minu poole pöörduda!

Ready, Steady, Go!

2010-01-18T09:01:00.000-08:00

Nonehh... mina tagasi Soomemaal. Vahepeal on pikk paus olnud ja mulle see paus väga meeldis. Sai teha neid asju, mida koolis käies nii palju teha ei saa nagu ohtralt magada, lugeda midagi muud kui õpikuid&artikleid ning vabalt valitud ajal lumist talve nautida. Sõbrad on toredad ka muidugi! Eile õhtal jõudsin Helsingisse, koristasin oma uut tuba, mis koristamise seisukohast on õnneks kaks korda väiksem kui eelmine. Mööbeldasin ka nati ja nüüd olen oma elu-oluga täita rahul. Ma olen siis samas korteris ikka aga pidin lihtsalt tuba vahetama. Täna hommikul olin peata kana kui kooli minek oli, ei teadnud mis kus on ja mida kaasa võtta. 5nädalat puhkust on oma töö teinud, nüüd siis saab minust varsti taas rutiini ori elik jääb jälle meelde kus asjad on ja teen pooled liigutused automaatselt. Totter, aga mis teha. Koolis saab olema suhteliselt busy, sest mul on ikkagi siht silme ees võimalikult palju aineid ühe aastaga ära teha ja hetkel vingerdangi siin oma õppeplaani kokku panna, et vähemalt teoreetiliselt ja aja-planeerimise seisukohtas oleks mingi lootus see teoks teha. Pöidlad pihku! Horoskoobi järgi pidi hea aasta tulema...(mhmh) pigem peaks seda horoskoopi aasta lõpus nii huumori mõttes lugema ;)
Nüüd selle aastahoroskoobi jutuga tuli veel meelde üks asi mida tahtsin öelda: kas te teate kui hea aasta eelmine aasta oli!! Selline aasta oli, kus mõned sündmused, mis mõnel muul aastal oleks tõenäoliselt aasta tipphetked olnud, olid selle aasta kõige kehvemad kogemused. Selles aastas ei olnud mitte midagi halba, see aasta oli lihtsalt superlux. Selles mõttes tuleb Uuel Aastal kõvasti pingutada ;) Ja mulle hakkab Tallinn ja Eesti meeldima aina rohkem kohana, mida külastada! (ja palun sellest lausest mitte mingeid etteulatuvaid järeldusi teha, sest see lause kehtib täpselt siin ja praegu ja ärme üle mõtle onju!)
Aasta märksõna: lihtsad inimesed!!! I like!

Aa ja veel, palun lõpetada öösel minu unenägudes kondamine. Öösel magatakse krt võtax! Aitäh!

Finito!

2009-12-13T06:22:00.000-08:00

Selleks aastaks on kool läbi! Ja mina olen ka täiesti läbi. Selles on oma osa mudugi korralikul pidutsemisel kooli lõpu ja pika talvevaheaja saabumise puhul, aga no ma pole siukest väsimust enne tundnud. Üle mõistuse, miuke väss!
Aga tore on see, et lumi tuli maha nädalavahetusel. Ja linn on jõuluehetes ja Helsingi kesklinnas on ka jõuluturg. Turu nurga taga on süsimustad poisid Aafrikast, nagu Soomele kombeks. Koolis ükspäev kursaõdedega rääkisime, et kes mida jõulude ajal teeb ning oli päris mitmeid, kelle jaoks meie traditsioonilised jõulud ei täheda mitte midagi. Kuigi tavalise eestlase jaoks ei ole jõulud ka just mingi religioosne püha, siis tähistame me neid ju sellegi poolest. Siin on see pilt lihtsalt väga kirju. Detsembri alguses rääkisime Türgi neiule päkapikkudedst näiteks J Mitte et ta ei teaks, aga samas tal pole ka kunagi käinud. See väike viga sai ka parandatud!

Täna kolisin oma häärber toast välja, või noh tegelen sellega veel. Kolin siis väiksemasse tuppa samas korteris. Sest suurde tuppa tuleb toa omanik tagasi ja teisest toast on inimene mõneks ajaks välismaal. Paari tunni pärast laeva peale ja õhtuks Pärnu. Ja mõte ei tööta rohkem!

Talve lõhn!

2009-12-03T14:39:00.000-08:00

Hehee! Meil on siin ilm jahedaks läinud. Nagu päris miinuskraadid ja värkki!! Pole vist kunagi varem nii rahul olnud miinuskraadidega aga väga mõnus vaheldus sellele hallile vee massile, näeb sinist taevast ja puha. Ja mütsi ost tasus ennast ka ära. Eriti arvestades seda, et ma olen naasnud lühikeste juuste juurde. Ma ei tea isegi, kas see oli plaanis aga juuksuri juures kukkus kuidagi nii välja, nii et selle aasta hipisonksude rea lõpetab üks korralik lühike pea :) Ja kõrvarõngaste kandmise isu tuli ka tagasi :D Mul natuke tekkis selle koha pealt juba mure, arvestades kui palju mul neid on...
Mul on koolinädala läbi :p Õigemini kooli on jäänud veel väga vähe, mõned loengud ja kaks suhteliselt suurt ja tülikat ülessannet veel valmis kirjutada. Ja noh kaks pidu on ka veel pidada kui nüüd aus olla :) Mudugi tänase õhtu seis on ikkagi see, et Eestist kaasa võetud nohu hakkab mu organismis võimust võtma, seega vaatab, mis homne hommik toob. Things to do and people to see ja ma ei plaani siin väga haigex jääda!
Oo ja ma ei saa mainimata jätta, et mulle andis teisipäeval loengut lektor SSE'st, et siis Riia emakoolist. Tegemist oli tõelise rootslasega ja üllatavalt oli see päritolu ka tema keeles väga tugevalt tunda kuigi rootslased on muidu väga eeskujulikud inglise keele kõnelejad. Nimelt sai sõnast 'result' minu kõrvus kogu aeg 'resort' ja tal oli veel huvitavaid näiteid, mis mul mudugi enam meeles ei ole ;)
Btw, mul sai täna üks kursus läbi (Corporate Social Responsibility) ning lõppakordiks oli dokumentalist Lars Johansonni visiit ja tema filmi "Poison fire" vaatamine. Ja mõtsin, et ma jagan nendega kelle võix huvi olla selle filmi linki http://www.youtube.com/watch?v=bq2TBOHWFRc.

Karma krt!

2009-12-01T12:27:00.000-08:00

Mul jälle vahepeal Eestis käidud ja nüüd Helsingis tagasi. Oli väga palju toredaid spontaanseid ja ka kokku lepitud kohtumisi. Tundub, et kudagi natuke liiga tore oli ja nüüd on väike karmavõlg tasuda. Pookisin endale kuskile natukese nohu külge ja üldse tervis longab hetkel nati? (kas keegi tahab nohu oma süüks võtta, ma võin pakkuda?) Esmaspäeva hommikul ajas suur notsunohu paanika isegi minu juhtme kokku ja kraadisin ennast. Viimati tehti minuga seda Malaisia piiripunktid. No igatähes, kraadisin pool kraadi rohkem kui tavaliselt ja otsustasin, et see on närvidest :)
Btw, käisin Tlnas Solarises Bodies Revealed näitusel. Oli kah, mulle oli kudagi mulje jäänud, et see on nati parem. Võhikuna selles vallas jäi mulle infost puudu. Ja no mis värk on nende asjapulkadega, kes seal kohapeal infot jagavad, ise absull mitte matsu jagades. Või nagu tõesti, sellest saab eseimese lause lõpus aru, kas sul on tekst pähe õpitud või sa tead, millest sa räägib. Ai ai!
Ja täna õhtul käisin õega Tsirkuses :D Vaatsime sellist asja http://www.birdhousefactoryshow.com/ ja mõlemad tunnistasime, et see oli tõepoolest väga lahe. Ei mingeid loomi, sest see on lapsepõlves vene kanaleid vaadates tsirkuse tähenduseks saanud, vaid hoopis väga tasemel akrobaadid igast trikke tegemas. Ja väga lahe kloun ka :D Ja õde oli meile orgunninud siuksed piletid, kus istusime kaksi neljases 'booth'is (mis see sõna eesti keeles on? kabiin? ei ju.) Oh, nii ei saa rallit sõita!
Lund mulle ja teile. Oleks tore ju!

2009-11-20T06:48:00.000-08:00

Täna oli koolivaba päev ja eile õhtul mõtsin, et kui täna väljas päike paistab siis lähen jalutan lihtsalt kuskil mere ääres, sest jubedusega avastasin, et ma ei tea millal ma viimati päikest nägin. No selle asemel sain täna vihma, sajab hommikust saati ja pole veel lõppenud. Ma pole voodist ka veel väga välja saanud, pole ülearu isu ka.
Käisin siin ükspäev õde Triinuga Picasso näitust vaatamas. Kuna Pariisis on muuseum remondis nii 2a siis Picasso tööd liiguvad seni kaua mööda ilma ringi, nt nüüd on Helsingis ligi 5 kuud. Leidsime õega ühe hästi laheda töö kaa, mis meile mõlemale väga meeldis ja arvasime, et üks siuke võiks ju kuskil kodus olla :p Pilt on kõrval. Kahjuks netist mingit väga hea kvaliteediga pilti ei leidnud, sest selle pildi peal on need värvid nati paigast ära origilaaliga võrreldes. Igatähes tundus, et see Picasso oli päris lahe säga. Kui siiani assotseerusid Picassoga aint väga sürrealistlikud tööd, siis nüüd see pilt nati laienes. Pärast käisime veel Liibanoni restoranis söömas ja mulle hakkab see köök aina rohkem meeldima.
Ja nüüd ma vegeteerin edasi! Eile sai nagu õhtul väljas ka käidud kursaõdedega, nii et võite arvata mu vegeteerimise põhjusi ;) Oli küll plaanis täna 'conjoint' analüüsist väike 10lk kirjutada, aga noh, ma ei näe, miks homme selle jaoks hea päev ei peaks olema :p

Kui külm on ikkagi külm?

2009-11-14T01:53:00.000-08:00

Kui väljas on kaks kraadi külma, siis see pole ju tegelikult mingi külm veel? Nagu tõsiselt, -2 ei ole ju mingi kraad. No Helsingis tundub, et täna on küll null selle kahe tagant ära unustatud. Ma pole nii külma -2te veel kohanud. Brrr.... Nüüd kohe makes sense, miks kõik kohad mütse, salle, kindaid, erinevaid jala- ja kätesoojendajaid müüvad. Brr... siin on külm. Ja ma pean endale mütsi muretsema, hetkel käivad sonksuga läbirääkimised selles osas.
Peale eksamit tulime koolist koos ühe Soome ja ühe Türgi neiuga ning viimane oli kudagi väsinud ja siukses kerges deprekas juba. Mudu hästi energiline ja tore tüdruk. Ja lund hakkas ka just sadama, mitte siukest laia ilusat lund vaid siukest väikes kirmet tuli taevast alla. Ja siis ta küsis, et mis asi see nüüd siis on, kas see on teil vihm või lumi? Ja miks mind valdab kogu aeg tunne, et ma ei taha mitte midagi teha, vaid soojas kodus istuda ja šokolaadi süüa? Tere tulemast Põhja-Euroopa talve?! Naljakas, ei mõtle, et see talv nüüd nii hirmus on, aga tegelikult kõige hirmsamad pimedad külmad kuud on ju alles ees...
Aga miks ma üldse oma nina täna hommikul vara vara kodust välja pistsin oli seepärast, et mul oli jälle üks eel-eksam. Õnneks oli täitsa mõistlik eksam, kuigi seda raskem oli kudagi õppida, kui arvad, et nii kui nii oskan :p Aga hea uudis on see, et see tänane eksam oli ka mu viimane eksam sel aastal :D Nüüd mind uputatakse küll järmistel nädalatel igasuguste kirjalike töödega üle, kuid ma arvan, et mis ei tapa teeb tugevamaks.
Ja nüüd ma täidan oma tädi kohustusi ja lähen ühele põnnile lapsehoidjaks :)

Hetk heietamiseks!

2009-11-06T11:15:00.000-08:00

Mõtsin, et panen seekord ka mõned pildid Pariisi reisust ülesse. Käisime Triinuga minu esimesel sealoleku päeval Pantheonis ja saime ka Pantheoni torni, kus avanes supervaade Pariisile. Kuna tollel päeval päike löömas siis oli mu nägu õhtuks kergelt päiksest punane. Tuletan meelde, et see oli kaks nädalt tagasi ;) Pantheoni keldrist võis leida igasuguste kuulsate prantslaste haudu. Ja kuidagi saigi see minu Pariisi tripi läbivaks teemaks. Peale seda jõudsin veel külastada Naopoleoni hauda elik Hotel des Invalidesit ja viimasel päeval tahtsin veel minna katakombidesse, sest Pariisi all on pikad käigud mis on niiöelda luukeresid täis. Kui ma metrooga sinna suuna võtsin tuli juba ärevus sisse, et ohoo kuhu ma lähen, sest sinna saab aint ühest kohast sisse ja siis 1,7km hiljem teisest kohast välja. Kahjuks sain ebameeldiva üllatuse osaliseks, need olid vandalismi tõttu suletud. Samal õhtul kohtusin veel oma prantsuse sõbraga, kes mudugi teadis rääkida mingitest teistest sissekäikudest etc aga selle seikluse jätsime mõneks teiseks korraks ;)
Lisaks käisin veel Salvador Dali näitusel, mis oli põnev nagu arvata võiski. Ja siis tatsasin veel niisama Pariisis neid radu, mida ma oma esimese Pariisi visiidi ajal üle 10 aasta tagasi esimest korda käisin.

Täna on mul reede õhtu, kus ma üle pika aja istun kodus ega tee mitte midagi. Sellised reeded on ka vahel toredad. Hetkel on mul A. Le Coq seltsiks ;) Eile õhtul oli meil kahe aasta turundus üliõpilastega ja teduskonna inimestega õhtusöök Marocco restoranis. Pärast oli tõsine plaan tüdrukutega veel välja minna, aga no "all the odds were against us" nii, et jõudsime kõik suht tip top olekus südaööks koju :D Täna olid kõik mudugi väga rahul, sest koolitööd on omajagu teha.
Koolielust veel niipalju, et kui eelmine kursus olid mul ained, kus olid enamus minu teaduskonna inimesed erinevatelt aastatelt ja väga kirju punt vahetusüliõpilasi siis nüüd võtan ühte ainet, kus mina olen suht ainuke välismaa nähtus ja suur mass on rootslased. Kuigi enamus arvab, et ma olen ka rootslane. Nüüd aga saan lõpuks aru, et käin Rootsi koolis (suurem osa suhtlust kõik rootsi keeles) ja noh peale neljapäevast lõunat osade nende kursakaaslastega saan ka aru, miks meie koolile mingit "snoobi" mainet üritatakse külge kleepida. Natuke sama teema vist mis Riia kooligagi oli :) Aga jah, kui meil klassis käib ringi paber nimedega kuhu oma kohaloleku korral allkiri panna siis mina otsin oma nime tühja koha pealt. No mu nimi on ikka väga lühike enamusega võrreldes. Norm on vähemalt kaks eesnime, osadel ka kolm pluss siis pikk -son perekonnanimi. Mu nimi paistab siuksest nimekirjast väga hästi välja. Aga pean tunnistama, et siuke ise oma ainete/kursuste valimine on lahe, sest mul on nüüd iga periood ikka miski aine plaanis, kus mulle peaks uued ja huvitavad näod vastu vaatama.

Ja noh, kadestan kõiki neid, kes täna Riias on :( Have fun!
Ja pean tunnistama, et mida lähemal ma teile olen sõbrad (Oz versus Helsingi näiteks), seda rohkem ma teist puudust tunnen! Kuu lõpus uitan Tlnas jälle.

Tere Eestist!

2009-11-01T13:16:00.000-08:00

Heihopsti, mina Eestis. Vahepeal on kiire kiire olnud. Ma käisin Pariisis oma nn koolivaheaega nautimas. Oli väga mõnus, sai turisti tehtud, pidutsetud ja Triinu käest hea kook ka välja pressitud! Nüüd on jälle kool täie hooga alanud, hetkel käsil siis teine periood ja kolm uut ainet. Reede hommikul Soomlaste 'meeldivat' karaoket laeva peal kuulates kirjutasin ANOVA testi analüüsi. Ei ole teps mitte minu liistud, jummel jummel. Kes veel aru ei saanud siis mul on mingid statistika ained alanud, mis peaksid kunagi lõputöös kasuks tulema. Aga jah, hetkel siis Eestis. Täitsa mõnna, I missed it!

Kuiiz!

2009-10-18T01:17:00.000-07:00

Mida head on ümbermaailma reisis?

a) see on lihtsalt superlahe reis
b) kasvab isu igasusgustesse teistesse põnevatesse kohtadesse minna
c) kogutud miilide eest saab lunastada supersoodsa pileti Pariisi

Mul said nüüd kaks eksamit tehtud, oma arust täitsa teadsin millest rääkisin! Eks paistab, kas õppejõud ka sama meelt on :p Aga kahe päevaga 18 A4 lehekülge käsitsi kirjutada ei ole mingi lihtne...

Aga ma nüüd keskendun pika nädalavahetuse nautimisele!

Kas sellist Soomet ma tahtsingi?

2009-10-17T11:30:00.000-07:00

Eile uurisin oma kohaliku telefonioperaatori käest, et mulle pole üle kuu aja nagu mingit arvet tulnud, et kas ma peaks muretsema. Sain teada, et mul arve oli see kuu nii väike, et nad ei saadagi välja kui alla 20EUR'i. Küsisin veel, et kas ma saaks arve endale e-maili peale tellida, mille peale vabandavalt vastati, et "ei ei sellist võimalust ei ole." Ull värk, Soomes käibki kõik postiga koju ja kogu aeg. Ja mul on tegelt jubedalt kopp ees igast Soome keelsetest kirjadest, mida nii mu pank kui nüüd ka telefonioperaator mulle koju saadavad. Jätta! Selle koha pealt tunnen Eesti e-süsteemindusest puudust. Aaa...ükskord küsisin pangas, et kas teil sularaha sissemakse automaate on? Vastuseks tuli "ei meil ei ole selliseid asju aga ma olen kuulnud, et sellised asjad on olemas". Las ta jääb :D
Täna tuli suur pelmeeni isu ja leidsin poest ainult ühed pelmeenid, mis ei veennud (kas see on sõna?) mind neid ostma. Oleks arvanud, et venelased (neid siin palju päris) on endaga oma kultuuri ka ikka kaasa toonud aga pelmeenid pole siin veel vist väga popp kaup. Ja no hapukoor on neil siin tõesti õudne.
Ja lisaks, iga kord kui ma siin kodus veini olen joonud, olen ma lõpetuseks ka veiniklaasi ära lõhkunud. Ei ma ei loobi neid tahtlikult. Sellest harjumusest võiks kuidagi lahti saada :)
Ja nüüd tagasi õppima, esmap ja teisip on eksamiiiid.

Krt ja p***u!

2009-10-14T07:09:00.000-07:00

Nähes miuke e-hääletus propaganda toimub Facebookis ja tundes, et ma tahan ka sellest osa olla aga teades tänaseks fakti, et ma ei saa hääletada (krt!!!!) tundsin et pean oma ämbrist kirjutama.
Nimelt siis võtsin ükspäev valimiste lehe lahti, et suts ja valmis aga säh mulle. Kuvati mulle hoopis kiri "Te ei kuulu valijate nimekirja.." (just nimelt kahe punktiga, võta sa kinni kas oli mõeldud 1 või 3). Noo väike mõttepaus, siis hakkas vaikselt kerima jah, et Soomes üliõpilane olemiseks on vaja ennast siia sisse regada, sest mudu on lihtsalt elu siin liiga keeruline kui mitte lausa võimatu. Seda tegin ma umbes 30päeva tagasi. Minu üllatuseks oli minu Soome aadressiga info juba ilusasti eesti.ee portaalis üleval, mina pole neile mingit infot edastanud, seega tundub, et nende kahe riigi vahel infovahetus täitsa toimub. Suhtlesin, kellegi meesterahvaga "Valimiste osakonnast", kes soovitas mul jah elukohta kontorllida ja vajadusel elektrooniline avaldus teha. No kena keik aga ma ei saa ennast kahjuks Eesti sisse tagasi kirjutada hetkel, sest mul on nagu vaja ikkagi siin sissekirjutust. Ja nüüd jõuan parima osani. Lugesin sealt lehelt edasi, et mis siis teha kui oled välismaal. Selleks tuleb tellida e-valijakaart 85 päeva enne valimisi. Halllllllloooooo! Teagi kas süüdistada enda lollust või mis värk on. Kui ma olen 30p siin sisse kirjutatud olnud siis ma nagu hästi ei saa ka 85p enne kaarti tellida või.... No anyways, endal on tunne, et süsteem tegi mulle ära ja minu häält ei tule. Bummer!

ReLoad

2009-10-10T10:13:00.001-07:00

Praegu on laupäeva õhtu, kell on alles poisike ja mul on niuke uni, et haiguta lõualuud paigast. Panin Metallica ReLoadi peale, et elu sisse tagasi tuleks. Krdi hea unustusse vajunud kraam ikka :)

Mu unisus võib olla sellest, et ma peaks esmaspäevase eksami jaoks nati lugema, aga see võib olla ka heast kõhutäiest lõuna ajal ja selle juurde käinud punasest veinist. Oo muideks ma ei saa manimata jätta, et ma siis ikkagi elan staari korteris. Võib-olla küll tinywiney aga ikkagi staar. Nimelt täna lõunalauas, kus oli mu õde, ema ja ema ülikooli aegne parim sõbrants, kes kohe peale ülikooli Soome kolis. Tuli siis jutuks, kui hea asukohaga korteris ma elan ja jutu sees mainisin selle naisterahva nime, hahahaa... päris head silmad vaatasid mulle vastu selle peale. Tõepoolest, tädi oli 80ndatel ikka pildil olnud. Aga mu ema sõbrants ei saanud aru, mida ta veel siin Soomes teeb, sest ta on pärit ei tea kust - tundub, et see päritolu teema jääb ikka müsteeriumiks. Anyways, praegu pani muti nädalaks Hispaaniasse, juhuiiiaa! Aga ilmselgetl olen ma ikka mingi frukti suutnud välja selekteerida.

Aga nüüd ma siis äkki üritan veel natike kasulik olla ja lugeda. Kuigi ma natuke mängin mõttega esmaspäeval minna eksamile ja kirjutada vennale sinna paberi peale üks hea nali ja ma arvan, et mul oleks väga head shansid kursusele sisse saada. Vend tegi meile see nädal ühe külalisloengu teise aine raames ja no ma arvan, et see saab täiega äss kursus olema. Nüüd oleks mudugi eriti nüri kui ma sisse ei saa. Mul siin paar mõtet on selle nalja osas, aga ettepanekud on teretulnud!

Hoidke ...... ennast! ;)

Suvi südames ja nohu ninas!

2009-10-07T13:26:00.000-07:00

Pealkiri ütleb kõik. Loodetavasti pole notsu nohu ega põhjapõdra gripp, muid loomi pole mulle veel pakutud! Nädalavahetuseks lubab siin pool lahte ka lund, karm. Ma ei saanud päriselt aru, et kinga hooaeg juba läbi sai. Ja aina tihedamini käib seljakoti pakkimise mõte peast läbi, katsun sellel endast mitte võitu lasta saada. Praegu pole see aeg.

Nädal venib nagu tatt, (või on tuleb see mu ninast) anyways ma ootan juba selle nädala lõppu. Praegu on koolis nagu ullult busy, sel nädalal loengud iga päev, pole veel nii tihedalt siin koolis käinud. Esmasepäeval ootab mind minu esimene eksam, järgmise perioodi aine eeleksam. Ja siis nädal hiljem ootavad mind mitu eksamit. Koolilapse elu, mis muud.

Oo ja meie eelmise wiikendi üritus koolikaaslastega oli väga mõnus. Kahju ainult, et Soome standardite järgi on odav õlu ~60 krooni ja sellise hinnaga müüakse seda väga vähestes kohtades. Valus on niimoodi üliõpilane olla. Kaks korda kallim alko tekitab ka pea kaks korda vastikuma pohmelli. Arenguruumi on!

Aga nüüd ma teen targa näo pähe ja kirjutan veel miskit assignmenti, kuuleb näeb! jou!

Ja koolinädal saab läbi!

2009-09-30T12:14:00.000-07:00

Kas pole tore koolis käia, kui nädala viimane nn tööpäev on neljapäev? Ok, seda ei juhtu iga nädal aga juhtub see nädal :) Ja ega me siis lase kursakaaslastega seda endale kaks korda öelda, kui homne päev seljatatud saab peale loenguid ja mitmeid tiim-miitinguid siis lähme õhtal neiudega "glow bowlima". No lähme bowlingut mängima aga me katsume ju turundust õppida ja kasutame fääncisid väljendeid. Peale seda on plaan minna baari ja tantsulkat teha. Me ükskord juba üritasime sinna baari minna, see oli pärast Master's Dinnerit (oo see on täitsa event tegelt millest võiks kribada aga mõni teine kord), aga siis oli järjekord, mis liikus 2m 20min jooksul ja mina andsin alla. Paar vaprat seisid oma tunni ära ja said sisse. Seekord lähme sappa juba neljapäeval ;) üritame masse ennetada. Õnneks on koht mu kodu lähedal, seega võin kulmude peal ka koju tulla. Üldse avastasin eelmine nädalavahetus Eeva abiga, et mul on siin kodu ümber mitu mõnusat baari. Geiklubi jäi kahjuks avastamata, see oli alles jube tühi kui me sinna jõudsime ja nägi päris siuke 80ndad välja ka. Aga eks teinekord sinna.
Vahepeal olen ennast suutnud ühele järgmise perioodi kursusele turundada. I'm getting good @ this shit. Kirjutasin lektorile kirja, kuidas ma jube hästi kõiki tingimusi täidan kuigi tegelt on nii ja naa :) Aga sain kursusele kirja!
Oo ja siis üks lugu veel Soome üliõpilaselust. Nimelt tuli meile ükspäev kiri, kus pakuti müüa valgeid 'overalle' (jah peaksin ütlema tunked aga no tegelt need ei ole päris tunked). Igatähes valge riietus, millega Soomes traditisooniliselt käiakse kõigil tudengipidudel ja üritustel. Mingil määral on igal koolil ka oma värv ja olen tegelikult päris paljudel noortel neid siin Helsingis seljas näinud. Seda ei tohi kunagi pesta ja sinna võib igast asju peale õmmelda ja kleepida. Ma igatähes jätsin selle asja soetamata, ei näinud seda oma sügislookis kahjuks. Aga midagi uut siiski!
Nüüd aga tuttu, sest ees ootab päev täis põnevust!!! Hahahaaa!

Lalalalaupäev!

2009-09-26T09:29:00.000-07:00

Käisin täna taaskord õelast hoidmas. Poisipõnn on õnneks tubli ja värki, seega iiizi aga tegin täna laste mänguväljakul olleks huvitava tähelepaneku. Kui üks eelmine kord, kui oli esmaspäev ja ma õelast hoides seal mänguväljakul käisin oli seal peale minu veel palju emasid oma lastega ja juba enne seda kui ma kohale jõudsin oli neid seal palju. Täna, laupäeval, kui meie läksime jälle samal ajal väljakule nagu ikka, oli mänguväljak tühi. Natukese aja pärast hakkas vaikselt lapsi koos isadega sinna tulema. Ja mitte ühtegi ema, ainult isad. Ja sellega lõpetan raporteerimise Vantaa asukate igapäevaelust.

Aga jah, täna õhtu siis pittu. Viin külmas ja uksekell peaks iga hetk külalistest märku andma. Räägitakse, et mu tänava peal on miski gei klubi/baar. Ma ei saa aru, kuidas ma juba nii kaua siin olen olnud ja seal veel käinud pole. Viga, mis ilmselgelt tuleb parandada. Pöidlad pihku!

Millegi lõpp on ikka uue algus!

2009-09-25T03:02:00.001-07:00

No tere! Juhtus nüüd siuke asi, et tuli uuesti kirjutamise isu. Eks ise teate kas loete või mitte ja eks paistab palju ma kirjutada jaksan (ikka need tavalised ähvardused). Aga anyways, here we go!

Tänaseks olen siis omadega jõudnud üle lahe Helsingisse. Seadnud ennast sisse ühte toredasse toakesse Helsingi kesklinnas. Kes veel ei tea, otsustasin uuesti kooliteed käima hakata ja katsun ära teha magistrikraadi turunduses Hankeni nimelises koolis. Eks see oli osa ka minu suurest määsterpläänist enne kui reisima läksin, et suvel on chill ja sügisel on kool. See osa plaanist läks korda.

Juba kuu aega kooli on seljataga. Päris intensiivne töö käib hetkel ja lugeda on palju palju. Ühele õppejõule meeldib see pabreimäärimine ka hästi, seega temale produtseerimie siin kogu aeg miskeid reporte, mis on jube tüütud.

Koolikaaslased on täitsa toredad. Meie inglise keelsete turundajate magistri grupp koosneb 16inimestest pluss 5 rootsi keelset magistrit tegevat inimest. Praegu käsil olevad kursused on aga nii 30-35 pealised grupid, kus on siis inimesi teistelt erialadelt, teistelt aastatelt ja exchange üliõpilased. Turundajate grupis on meil üks eesti sugemetega noormees, kellega ma eesti keelt harrastan rääkida, üks just ramadani lõpetanud tuneesia sugemetaga neiu, üks türklane, kes siin teisel esmaspäeval küsimusele "Oh, what did u do during the weekend?" vastas "I got married!" :D Kujutage nüüd ette meie suuri silmi. Siis veel üks Vietanmist pärit, kuid siin elav neiu, üks tsehh ja ülejäänud olid vist enam vähem kohalikud. No enamus arvavad, et mina olen ka kohalik. Jube tüütu noh, oleks pidanud kuskile Indiasse minema või midagi, et massist eristuda!

Väljas käia ma väga kahjuks siin Helsingis veel ei ole jõudnud. Esiteks on kõik ikka rõvedalt kallis. Ma üritan siin nüüd ikka student budgeti peal olla. Õnneks on siin veel mõned eestlased ;) kellel ka reede õhtul kudagi hammas verele läheb ja tekib siuke alkoholi tarbimise tunne. Homme olen ma õe lapse hoidja, sest mul on siin üks õde jah, kuid peale seda on plaan minna linna eluga tutvuma küll. Eks siis kuuleb pärast... ehk!
Aa ja kõrvalolevad pildi peal on peale sauna õlled serveeritud Soome moodi.

Lühidalt ka korterikaaslastest. Elan koos 3 naisterahvaga. Üks on iraani/iraagi päritolu, kuid 20a Soomes elanud, üks hispaanlanna ja siis korteriomanik on mingi nii sürr keiss, et ma ei hakka siin isegi midagi ütlema, sest tõenäoliselt panen puusse. Kaks esimest on noored ja tegused, käivad mõlemad tööl, kolmas on vana ja ülitegus, käib ainult ajudele :D Vanasti keski miski popstaar olnud, ma ei ole ta nime googeldada julgend, sometimes the less u know the better u feel!

Aijaa ja siis veel üks soovitus kõikidle neiudele - teate kuidas saada endale palju uusi riideid ilma, et peaks shoppama minema? Minge pooleks aastaks seljakotiga reisima, sinna mahub ikka väga vähe riideid kui aus olla. Ja siis kui reisilt tagasi jõuad vaatad oma kappi ka imestad, wow mis igast asju mul siin on. Ma pole vist tänaseni veel kõiki asju uuesti avastanudki. Võibolla, mul on palju riided, then again naistel ei ole kunagi piisavalt riideid.

Ja noh, küsimused ja kommid on teretulnud!

Ring sai täis! :( :)

2009-06-18T04:15:00.000-07:00

Jõudsin Eestisse ja seedin viimaseid reisimuljeid. Taid kokku võttes oli see kõike seda head, millest mulle oli enne räägitud ja ka kõike seda halba, mille osas mind oli hoiatatud. Tais on jätkuvalt kõik võimalik ning see hakkas ausalt öeldes lõpuks juba natukene ära tüütama. Tais erinevate piirkondade vahel liikumine oli suht kurnav ja sellega kaasnes otsatu ootamine. Ootad bussi, ootad järgmist bussi, ootad taksot, mis sind edasi viiks ja nõnda tunde ja tunde. Kuid kui juba kuskile kohapeale sai oli elu lill! Ko Changi saarel käisime veel ka snorgeldamas, mis oli superlahe trip. Ujusime põhimõtteliselt ümber erinevate väikeste saarte ja vaatasime, mis vee all toimus. Lisaks käisime saare keskosas ühe kose juures, kus samal ajal toimusid Vene/Usbeki tsunamifilmi võtted (vehkisid seal relvadega, tsunami? go figure!) Järgmisel õhtul üritas üks filmimees meile rannas sujuvalt külje alla pugeda aga ma hiilgasin jälle oma supervabandusega "et me saame kohe sõbraga kokku" ja kadusime, seega kahjuks meid te uues Vene/Usbeki filmihitis ei näe :P Umbes 90% ajast kui seda vabandust kasutan luiskan täiega (mul pole üldse sõpru tegelt :P) aga see on kujunenud heaks kleepekatest vabanemise viisiks :) Tai reis lõppes mõnusa Tai massaaziga, kus seekord tädi lausa tatsas püsti seistes minu jalgade peal ringi. Wow!
Täna on minu 16nes päev Eestis aastal 2009. Lõunatades ei võtnud mu tellimust hirmsate pikkade küüntega meesterahvas. Ja inimesed ei maga igal pool - nagu poes leti peal, või tooli peal, bussipeatuses või lihtsalt siruli tänaval :) Ja keegi ei küsi mu käest igal sammul, kas ma tuk-tuki või taksot ei taha?! Samas hakkan kindlasti puudust tundma värsketest puuviljadest, sest need olid niiii head seal. Ja mudugi päikesest ja kõigist toredatest inimestest, keda reisi jooksul kohtusin. Ei ole võõraid, on vaid sõbrad, keda ma pole veel kohanud.
Tahan veel öelda üks suur AITÄH kõigile, kes selles reisis kuidagi osalised on olnud - minuga reisinud, mind majutanud, minuga miskit toimetanud :D Eriti suur sänx Priidule, tänu kellele ma Austraalias imekiirelt töö leidsin, sest hiljem teiste reisisellidega töö teemadel rääkides sain aru, kuidas mul ikka vedas, et ma üldse töö sain ja see oli jummala mõnus töö lõppkokkuvõttes! Omal moel tänan ka oma suursponsorit. Kui ma novembris oma kontorilaua taga esimesi reisi mõtteid mõlgutama hakkasin tundus see kõik scary aga see on üks parimaid otsuseid, mis ma teinud olen. See oli superlahe trip! Ja kuigi mind rõõmustab mõte oma seljakoti lahitpakkimisest, siis oleksin valmis nädala pärast selle uuesti pakkima. Rahu, ma ei tea, et ma kuhugi läheks....veel....vähemalt!

Elu Tais!

2009-06-07T00:04:00.000-07:00

M6tsin, et kriban teile ka natukene kui ma juba siia 6hukonditsioneeriga internetikohvikusse ennast jahutama tulin. Tahtsin kyll rannapildiga siin teie vihmast elu turgutada kuid l2pakas pildiga j2i koju. Vedas teil :P
Vahepeal siis on k2idud p6hja Tais Chiang Mais trekkimas ja kokakursustel. Trekkimine oli v2ga lahe, olime nn "turistivabas" piirkonnas (no peale meie teisi t6esti ei olnud), sai korralikult dzunglis mytata, korralikku vihma vahepeal, kohalike kylas 66bida, kohalike tantsu/lauluetenduse osaliseks, kahte ussi n2gin (see on 2 tykki rohkem kui lootsin), kose all ujuda ja pambusparvega raftingut teha. Ja meie raftimine k2is ikka nii, et mul olid j2rgmine p2ev lihased valusad, mitte nagu enamus turistidel, kes lihtsalt parve peal istuma pidid, kuniks giid s6itis.
Peale kahte vaevalist p2eva reisides j6udsime Triinuga Ko Phanganile, kus oleme keskendunud rannapuhkusele ja kohalike puuviljadega tutvumisele. T2na 6htul on oodata suuremat myrglit - Full Moon Party ikkagi. Meie bungalow on m2e otsas ning sealt alla tulles ongi kohe rand, kus pidu saab toimuma. Nice!
Peale seda plaanime veel minna teisele paradiisisaarele Ko Changile, kus kekskendume taaskord puhkamisele. Nii raske elu noh! Ja siis on aeg seal maal, et aega enam ei ole.
T2na v6tsin julguse kokku ja k2isin siin juuksuris, see l6bu l2ks mulle siin 100krooni maksma ja ma olen tulemusega v2ga rahul.
Aga p2ike kutsub nyyd :)

Kõik on võimalik Tais! Vabalt!

2009-05-29T02:27:00.000-07:00

Teine päev Bangkokis. Lennujaamas võeti mind vastu kotikätie magusate puuviljadega - pole paha või mis :) Jõudsin Banglamphusse - backpackerite rajoon, sain koerte poolt päise päeva ajal peaaegu pureda (nagu kesklinnas, ma olen kuulnud, et kuskil külas jah aga nagu kesklinnnas!!! rahu!). Urisesin koerakarjaga vastastikku natuke aga sain tulema. Kui koerad kõrvale jätte (neid on siin palju ja mõned neist väga armsad tegelt, väike kiusatus näppida!!) on piirkond hästi mõnus. Kirev tänavakaubitsejatest, söögikohtadest ja inimestest. Käisin ka Tai massaazis, maksis nii 65eeksu. Protseduur toimus hubases aias, kus väike tädike minu peal ja ümber ringi ronis. Arvasin, et lihased, mis pole enam kuid trenni teinud ei veni väga, kuid tädi pani ka need venima. Mõnus oli ja tõenäoliselt tuleb neid protseduure veel.
Lõpetasin just linna ja kohalike transpordivahenditega tutvumise, oli vaja üks pakike ühele sõbrale ära tuua pärapõrgust. Bussid on lõmmis plekikolakad ja liiklus toimub igal pool (motikakaga kõnnitell on täitsa ok näiteks) ja igas suunas (vastassuunas pole mingi probleem).
Kohalikud mehed tunduvad edevamad kui naised ja see kivi ei läinud isegi Lady Boyde kapsaaeda. Lisaks kui juba jutt meeste peale läks, siis täna hommikul kui hostelis veel enne check-outi oma tuppa kotti võtma läksin ja mõneks hetkeks toa uks praokil askeldama jäin, ilmus mu toauksele lipuataja. Krt "So _ _ _ _!" jäi talle karjumata kui ta nina ees ukse kinni lõin. Ok ok, alati on võimalus, et tegemist oli unise hosteli külastajaga, kes unustas enne teiste käest kella küsima tulles riided selga panna!! Not buying it! Ja täna öösel uude hostelisse :)
Aga täna algab uus seiklus seeriast "Mina ja minu Triinud"Jaaa tekitasin palju küsimärke?!? Kes on see Triin - ei ole see ega teine ega kolmas, areenile on astumas hoopis uus Triin :) Nüüd peate ootama kuni ma ta pildi peale saan, sest ta hetkel just maandus koos musta leivaga. Ja meil on plaan kaksi Taimaad vallutada.
Senix kunix!

Miss! Taxi Miss?! Have a look Miss! Miss?

2009-05-26T21:41:00.000-07:00

Peale eelmist postitust põrutasin Melakast edasi Kuala Lumpurisse. Esimesel päeval tervitas mind kohe jube vihmasadu, nii et sain paar tundi bussijaamas passida ja raamatut lugeda. Vett voolas tänavatel ojadena ning bussijaama alumine korrus täitus 15-20cm veekihiga. Siin kliimas ilmselgelt juhtub. Hiljem sain kokku ühe kohaliku eestlasega ning siis veel ühe teise kohaliku eestlasega, kes kõik pidi mu meelt lahutama seniks kuni südaöö paiku jõudis lennuki pealt Eiko, kellega koos ma Kuala Lumpuris hotellis ööbisin. See oli üks pikk ja keeruline süsteem, mis kõik asjad nii olid, aga nii nad igatähes olid. Ööbisin kesklinnast 30min autosõidu kaugusel Resort & Spa hotellis. Kuna esimene õhtu sai sinna alles väga hilja mindud, siis olen väga tänulik ühele eestlasele, kes mu takso peale pani, sest taksojuhtidega kauplemine on siin täiesti omaette ooper erinevalt Singapurist, kus kõik on väga lihtne ja kõik sõidavad taksomeetriga. Kuala Lumpuris peatasime umbes 15taksot enne kinni, kui leidsime juhi, kes teadis seda kohta kuhu mul vaja minna oli ning oli nõus taksomeetriga sõitma. Ning ma olin nõus sellesse taksosse istuma! Ma oleks flippinud kui ma üksi seda taksot seal kaubelma oleks pidanud :P

Kuala Lumpuri kohustuslik kava nägi ette Petronase tornide vaatamine nii päevavalges kui öise valgustusega. Nende 150 esimese hommikul kell 8:00 järjekorras seisjaga, kes päeva jooksul tasuta tornide vahelisele sillale lastakse ma liituda ei suvatsenud (ainult tasuta lastaksegi, ei saa olla 151. ja piletit osta) ning käisin hoopis Menara Kuala Lumpuris, mis on nende nn teletorn. Sinna leidsin tee läbi tõelise linnadzungli - matk vihmametsas :) Üldiselt KL-is kaardi pealt olevad asjad tihtilugu ei ole seal, seega külma närvi ja kõik on tehtav. Torni juures oli ka väike loomaaed, kus kohalik maotaltsutaja arvas, et ma ikka peaks maoga koos pilti tegema ning enne kui ma väga jah või ei jõudsin öelda, selle mulle juba kaela riputas. Pilte sai ka rohkem kui üks ning lisaks maole ka miski suure sisalikuga. Kohalikus muuseumis käisin ja peale suurt otsimist leidsin Lake Gardensist üles ka libklikapargi ja orhidee aia. Lisaks leotasin Keskturul oma jalgu vannis, kus kalad minu jalakesi mmmm.... mugisid oleks vist õige sõna. Ullult kõdi oli ning nii kui jalad vette panid lendasid ikka suure parvega peale. Seda teeks teinekordki, parem kui pediküür :)

Lisaks Malaisia üldiselt väga odavatele hindadele meeldis mulle, et praktiliselt igal pool müüsid nad puuvilju - kilekotti pakitud, parajateks tükkideks lõigatud, pista ainult hambaorgiga suhu puuviljad. Ning tavaliselt vaid 1ringiti eest, mis teeb Eesti rahas 3krooni. Kujuta ette, et ostad kotikese ananassi 3krooni eest ja keegi on kõik ebameeldiva ananassi puhastamise protsessi sinu eest ära teinud. Mulle sobis väga hästi ja nüüd tagasi Singapuris olles tunnen sellest juba puudust. Täna hommikul keegi ei puhastanud mu mangosid mulle :(

KL-ist jõudsin ära käia ka Cameron Higlandsis, mis on piirkond mägedes, kus on palju tee ja maasikaistandusi. Kahjuks olid kõik teeistandused esmaspäeval kinni kui mina seal olin aga sain siiski poolepäevase vihmametsa seiklusreisi teha, mille peamiseks atraktsiooniks oli "rafflesia" - maailma suurima lille vaatamine. Need kasvavad dzunglis ja õitsevad nii 5-6 päeva, seega nad kogu aeg otsivad uusi kohti, kus neid lilli kasvab ning viivad siis gruppe nende lillede juurde. Üldiselt sai sellel tuuril kõvasti rohkem adrenaliini kui ette nähtud oli. Tuuri osa oli ka väike offroad adventure, mille käigus meie džiip kahjuks katki läks. Saime selle võrra natuke rohkem mudas mütata. Teise džiibi tagaaken tagurdati vastu mäenõlva katki. Lisaks rääkis üks giid, et ta tegelebki offroad sõitmisega kohalikes dzunglites. Neil on igaaastased võistlused, kus antakse kaart kätte ja paned autoga läbi dzungli sealt kust saad. Eelmine aasta leiti üks tiim alles 2nädalat pärast võistluse lõppu üles. Ühesõnaga, te oleksite pidanud nägema neid eurooplaste nägusid, kui me seal sõitsmie :D Mudugi trekkimine oli väga mõnus ja parim osa oli külma kose all ujumas käimine. Sain mesilase käest susata ka, krt. Minul oli plaanis õhtul buss tagasi KL-i võtta. Originaalis oleks mul paar-kolm tundi aega olnud tuuri ja bussi vahel, kuid kuna meie tuur oli graafikust maas, siis õnneks õnneks jõudsime tagasi 20min enne viimase bussi väljumist :) Algas sõit vana logudik bussiga, mis tegi nii jubedaid hääli seal mägiteel, et ma pidin oma iPodi kogu aeg kõvemaks keerama, et neid kolkse mitte kuulda. Kujutage nüüd ette neid mägiteid, millest ma juba Uus-Meremaal rääkisin. Nüüd võtame ära kõik kiirusepiirangu märgid ja lisame natuke Aasiale omast vürtsi - paneme teele kassid, koerad, kanad, kuked, lapsed, kaupmehed, motikad ja kõik muud 4rattalised mootorsõidukid. Iik iik! Vahepeal oli umbes pooletunnine peatus miski täiesti lambi kohas busside romulas, kus mehed natuke omavahel juttu puhusid ja siis sõitsime jälle edasi. Siin ei ole mõtet küsida, kaua see buss kuhugi sõidab, sest raudselt sõidab kauem kui sulle öeldakse. No igatähes, jõudsin õnnelikult tagasi KL-i kust võtsin kohe järgmise bussi, nimelt ööbussi Singapuri (öeldi, et sõidab 5 tundi, läks 6 ja pool - saate aru mida ma mõtlen? :) Sattusin samade bussijuhtide peale, kellega ma Singapurist Melakasse sõitsin. Tüübid tundsid mu ära, kuulasid kohe üle, et mis ja kus ma vahepeal käisin tegin. Hea julge tunne oli kohe öist bussireisi nendega alustada.

Singapuris käisin eile veel Night Safaril, mis oli täiesti fantastiline. Tegemist siis põhimõtteliselt loomaaiaga, aga kõik on nii ilusasti loodusesse sobitatud, et sa ei saa arugi, et see loomaaed on - tõeline safari. Saad kas ise pargis ringi mütata, enamasti siis vihmametsa sees olevaid rajakesi mööda või trammiga tiiru peale teda. Tramm on elektritramm vagunitega ning lisaks giid, kes loomadest räägib. Tramm oli nii vaikne ja sõitis pimedas, seega loomad ei kartnud seda üldse, vahepeal tulid mõned ikka trammile väga lahedale. Välguga pildistamine oli ka keelatud, seega loomad said ennast suhteliselt rahulikult tunda ja see oli tõesti kift elamus. Kõik oli hästi roheline ja naturaalne ning puuridest ja metallaedikutest oli asi kaugel. Sjuuper!

Ahjaa ja pealkiri, just nende küsimuste saatel liigud Malaisias ringi, need kõlavad veel kõrvus ning jäävadki Malaisiat meenutama :)

Täna käsil viimane päev Singapuris, peaks jälle asju pakkima natuke. Hetkel taaskord mitu eestlast silmapiiril ja räägivad siin, et õhtul vaja välja minna. Homme hommikul lendan Taisse - veel kolm nädalat on jäänud. Kuulmiseni!
Ja kuna inernet ei taha minuga koostööd teha, siis kahjuks rohkem pilte ei saa lisada.

Tõeline Aasia :)

2009-05-19T04:56:00.001-07:00

S6itsin eile superlux bussiga Melakasse. Buss oli v2ljast suht samasugune nagu meil seal Eestis aga sees oli nelja istme asemel yhes reas kolm istet. Ees olev iste oli nii kaugel, et kui ma jalad v2lja sirutasin siis vaevu sain varbad sinna peale toetada. Lisaks jalatoed, peapadjad. Ja maksin selle l6bu eest samapalju, mis nt Tln-Trt bussi eest. Ja see ei olnud ka siin k6ige kallim buss. Vot.

Malaisia piiripunktis olid k6ik ametnikud n2omaskidega. Mina sattusin selli peale, kes esimest korda n2gi Eesti passi, seega pidi ta j2rgi kontrollima, kas Eesti ikka on viisavaba. J2rgmine kysimus seagripi kohta, kas teil seal see levib? Oleks mind juba peaaegu l2bi lasnud kui tuli teemaks, et tulen Austraaliast ning supsti taharuumi. T2itsin miskid lisapaberid ja kraaditi mind. Produtseerisin neile oma tavalise 35,8 ja lasti tulema.

Bussijaamast hostelisse tulles v6tsin kohaliku bussi takso asemel. Takso oleks maksnud max 60 krooni, aga buss on ju palju p6nevam ja maksis k6igest 3krooni. J6udsin ilusasti kohale ja elamus oli palju suurem :)

Melaka on armas v2ike linnake ja minu jaoks siis esimene t6eline Aasia sihtpunkt. Singapur on puhas, suur, l22nelik ja teeb m6nele Euroopa suurlinnalegi silmad ette, nii et Singapur ei ole yldse Aasia n2gu. Seda enam olen vaimustuses Melakast. V2iksed kitsad t2navad ilma k6nniteedeta, mustmiljon motikat ja autot kimavad ringi. Taksod ja lillekaunistustega jalgrattad vanker taga, mis m6eldud turistide vedamiseks, m6lemad signaalitavad kogu aeg ja tahavad oma teenust pakkuda. Kogu linnas olen suht v2he eurooplasi n2inud, seega k6ik tahavad sind n2hes suhelda. Isegi politseinikud passivad puu all oma motika najal ja naeratavad noogutavad sulle. K6ik on oma joped :D T2navalt kogutud naeratused ja m6ned jutustamised on olnud v2ga armsalt siirad ja toredad, kuigi olen suht skeptiline k6igi tylitajate osas olnud. Kui p2ike loojuma hakkab kobin j2lle hostelisse tagasi, sest eile tagasiteel tuli mulle yks motikajuht sama t2nava peal kaks korda vastu ning puuris mind oma kiivri alt, seega yksi v2ga pimedas liikuma ikkagi ei kipu. 6htul k2isime koos hosteli t66taja ja yhe hispaania noormehega ratastega s6itmas ja 6htust s66mas. See linn on t2iesti lummav 6htul oma valgustustega :)

Ja mudugi on siin superodav. K6ik r22kisid mulle sellest enne, et siin on odav, kuid see tundus uskumatu. Asju saab naljahindadega. Eilne 6htus66k vege restoranis maksis mul 9 krooni. Luristan smuutisid ja kookose mahla :) Nice! Nyyd l2hen hosteli katusele raamatut lugema.

Tere hommikust Singapur!

2009-05-18T08:01:00.000-07:00

Peale järjekordset öölendu ärkasin Singapuris. Vaade varahommikul lennuki aknast oli lummav. Ookean oli täis valgustatud suuri kaubalaevu, kogu Singapur tuledes, elu käib! Supsti lennuki pealt maha, taksosse, shokk sellest kui kuramuse kuum siin ikka on ning nüüd olen ennast Eixi korterisse sisse seadnud. Väga mõnus vaheldus troopikaaia ja basseiniga ;) sest viimane öö Brisbaneis jagasin tuba 5piluga, üks norskas ja teine krigistas hambaid. Isegi viimase õhtu õlled ei aidanud mul nendes tingimustes magada.
Brisbanei lennujaamas sain muideks lisa turvakontrolli osaliseks. Nimelt peale metallidetektorist läbi tulemist kutsuti mind kõrvale, üks noormees lehvitas paberilipikut, mis ütles, et ma olen täiesti juhuslikult valitud lisakontrolli läbima. Noo läksime siis miskisse eraldatud nurgakesse, kus oli veel üks tädi, kes vaatas mind puuriva pilguga. Võtsid mu riietelt puuteproovi. Palusid mul koti avada, sisse ei vaadanud ega puudutanud. Ainul Lotte katsusid läbi (see Lotte, kelle sõbrad mulle julgestuseks reisule kaasa andsid ;) Lotte hängib mu kotiluku küljes. Igatähes, mind kuulutati "puhtaks" ja öeldi, et ma olen testi edukalt läbinud.
Mis ma siis Singapurist ka arvan. Minu arust täitsa söödav koht. Meeldivalt soodsam kui Austraalia. Tõeliselt puhas, no trahvivad siin ju prügi maha viskamise eest ja respekt neile selle eest. Ainus ebameeldiv tähelepanek on see, et need väiksed pilud jubedalt trügivad. Nagu tõesti kombed puuduvad. Metroos ürita sa enne maha saada kui keegi juba peale tuleb, sama poe ukse peal, metroos eskalaatori peale minnes - ei mingit viisakust. Tualetijärjekord on nende jaoks ka olematu. Esimene päev ajas see mind naerma, teisel päeval ma hakkasin juba natuke vihastama, kolmandal päeval tuleb vist oks laiali ajada ja lammutama hakata, sest enamusest massist olen peajagu pikem!
Linn on täis suuri suuri äri-ja kaubandushooneid. Ühte suurt kasiinot (kui ma ei eksi) ehitatakse siin juba mitu aastat. Käisin Chinatownis, ja Little Indias. Mõlemal pool on nii India templeid kui moslemite mošeesid. Taaskord söögiletid asjadega, mida ma ei tunne ja siin ei saa ju kõiget aru ka. Kuigi english suht levinud, siis mõni ikkagi ei räägi seda või varjab seda keeleoskust väga hästi arusaamatu aktsendi taha. Singapuril tundub olevat maa-all kui teine korrus. Metroo ja kaubamajade keldrikorrused, head jahedad kohad jalutamiseks ning neid mõõda saab blokke ja blokke linnas liigelda. Ühes kaubamaja nurgas hakkas üks rätspet minuga aktiivselt suhtlema ja mulle juba umbes, et Eestisse asju õmblema ja saatma. Tahtis mulle Malaisiasse autojuhiks tulla. Noh, ei ole hea pakkumine v? Teen nalja! Rahu! Pean meeles pidama selle kaubamaja sinna nurka enam mitte sattuda :)
Käisin ka Sentosa saarel, mis on kohalike väike paradiis Singapurist 700m ja väikse rongisõidu kaugusel. Kõik seal saarel teenib ühte eesmärki - meelelahutus. Minu kontol on nüüd lisaks roosad delfiinid, astelrai (stingray; jah tuli küll Steve Irwin meelde :P) oma käega katsumine ja vägev tule-vee-laser show. Fotokas sai mudugi enne seda tühjaks, aga üllatuslikult on isegi telefoniga tehtud pildid täitsa arusaadavad kuid kahjuks neid jagama siiski ei hakka. Tulge vaadake ise, tõesti äge oli!
Homme võtan Singapurist väikse pausi. Hommikul Malaysia bussi peale ning suund Melakale. Kuulmiseni!

So this is it...

2009-05-14T03:14:00.001-07:00

Teisipäeva hommikul hüppasin Byron Bayst bussi peale ja supsti olin Surfers Paradisis. Bussijaamast kappasin esimese hosteli juurde (nii 50meetrit :) sain ootamatult odava toa (odav ja suur käivad käsikäes) aga ikkagi oli see positiivne üllatus. Viskasin kotid voodi peale ja kappasin randa (mis oli 100m) ning laenutasin laua. Müttasin kaks tundi lainetes ja see oli vägev. Õhtul jõudsin lõpuk ka linna vaatama, mis tähendas, siis rannas jalutamist, kuna linn on kohe kohe ranna kõrval. Pühid jalad liivast puhtaks ja kohe ootavad sind suured pilvelõhkujad ja seda kilomeetreid mõõda rannariba edasi. Pärastlõunal varjavad nad loojuva päikse kuid õhtul valgustavad oma tuledega randa. Kuu oli ka suht suur ja peegeldas kiftilt lainetelt. Oma suurde (loe palju inimesi) ühikatuppa naastes oli seal juba väike oleng, mis kujunes suuremaks veini joomiseks ja pläkutamiseks. Taaskord oli toakaaslastega õnneks läinud. Hommikul mudugi nii kaheksa paiku olid minu silmad klõps lahti, nihelesin veel natuke teki all, veeretasin ennast voodist välja ja läksin laenutasin surfilaua :) Surfersis sain paar päris ägedat lainet ka, mille üle isegi üllatunud, et see mul õnnestus. Lisaks siis tavalistele lainetele, päris äpu ei ole noh. Jube mõnus on kui tunned laine kiirendust ja suudad selle peale veel seista ka. Mega! Täna kell 12 oli mul buss Surfersist Brisbanei. Enne bussi peale tulekut jõudsin veel ideaalselt hommikul surfamas käia :)
Aga nüüd on Austraaliaga suht ühel pool. Olen Brisbaneis ootepositsiooni sisse võtnud, et varsti varsti minna lennule, mis mind Singapuri viib. Ilusad surfirannad, surfiga kaasnev boonus ilusa päevituse näol, 'no worries' inimesed ja kõik muud naljakad Austraaliale omased asjad jäävad selleks korraks seljataha. Enam ei saa paljajalu linnatänavatel ringi lasta. Riietest võib vahelduseks liiva välja raputada. Ipod saab Aasias tõenäoliselt vaheldust playlistis võimust võtnud The Doorsist, Rolling Stonesist ja teistest rokkaritest. Kõik see lihtsalt sobis siia nii hästi. It was a fun looney country :)
Köögis kohtusin just kolme rändurit, kellega Byronisigi kohtusin (mitte need, kellest eelmises postituses rääkisin). Tundub, et tulevad veel viimased õlled ka ;)

Padapapapaaa... I'm lovin' it!

2009-05-11T05:32:00.001-07:00

Byron Bay ja Arts Factory (backpackers, kus ma olen) on kõige lahedamad üldse! Olin mõlemast head kuulnud ja Sydneys mulle veel soovitati viimast kui Austraalia parimat backpackersite hostelit. Tegin siis bookingu 2ööks koos surfitundidega. Kohapeale jõudes võtsin kohe juurde kolmanda. Järgmine päev bookisin neljanada öö ning ega see viieski tulemata jäänud. Hostel on nagu suur omaette küla, linnast nii 10min jalutada. Saabudes istusin õues kiiktoolis ja lugesin raamatut, minu all käis samal ajal miskitel sisalikulistel suurem võimuvõitlus, kes saab parema koha peal päikse käes mõnuleda. Vahepeal tekkis juba tunne, et pean püsti tõusma ja ära minema, sest ma oleks nagu ees. Oh ja ma pean teile sellest kohast pilte tegema, see on nii lahe, kuigi jah... pildid siinset fiilingut kindlasti edasi ei anna. Mõtlete nüüd, et miks mul peale viite päeva neid pilte juba ei ole? Pean tunnistama, et elu Byroni laineharjal on olnud superlahe ja parajalt kiire, nii et kogu energia on läinud puhkuse täiel rinnal nautimisele ja hostelissegi olen suhteliselt vähe jõunud. Just seepärast võtsingi veel viimase päeva puhtalt chillimiseks ja mitte midagi tegemiseks aga see sai ka sujuvalt igasugu asjadega sisustatud. Ja no rannad, ma olen reisi jooksul juba päris palju ilusaid randu näinud aga siin oli esimene õhtu nii ilus mere ääres. Mul tekib siin natuke filmi The Beach tunne. Ma arvan, et peale seda kui Ko Phi Phi (saar Tais kus The Beach filmiti) on ära lagastatud, siis siin võiks täitsa uus The Beach olla. Aga ärge seda kellelegi öelge, teadagi mis mudu juhtub. B
yron on lihtsalt lagi, hipila täiega. Byronis on surfilaud täiesti kohustuslik aksessuaar, pole vist autot, millel poleks surfilauda. Isegi jalgratastel on külje peal sellised rauad, mis mõeldud surfilaua kandmiseks. Minu enda surfitunnid olid produktiivsed :) ja nüüd tahaks jubedalt veel ja veel ja veel :) Surfitundidest korjasin üles ka ühe Briti neiu, kellega me aktiivselt Byronis ringi trallitasime. Täna käisin jalutasin Austraalia mandri kõige idapoolsemasse tippu Byroni majaka juurde. Tee peal sain tuttavaks kolme kohalikuga, kellega koos paar tundi matkarajal uitasime. Tutvusime nii, et nemad olid just seisma jäänud ning rääkisid vastutulnud neiudega, kes ütlesid, et nad nägid ussi tee peal. Ma olin just neist kõigist paljajalu mööda vuramas ja võtsin korra kõrvaklapi kõrvast ning kuuldes sõna uss jäin seisma ning küsivalt vaatama. Nii vähe ongi vaja, et kolme austraallasega tuttavaks saada :) Teel majaka juurde nägime ookeani peal suurt ja ilusat vikerkaart, mis oli mere pinnast mere pinnani. Siukest asja Eestis naljalt ei näe. Ja selle kohale ilmus veel topeltvikerkaar, no siuksed asjad juhtuvad ainult hipilinnas ;) Ning nägime ka delfiine ookeanis. Neid oli palju palju ning nad surfasid suuremates lainetes, mis tähendab siis, et nad hüppasid veest välja ja mängisid seal. Oleks nii tahtnud olla mõni surfar, kes neist nii 20m kaugusel oma lainet ootas. Aga noh, võibolla siis mõni teine päev. Täna õhtuks on tekkinud tiba see tunne, et peale Byron Bay avastamist on kahju Austraaliast lahkuda. Veel 3päeva.

Suvi? Talv? Sügis?

2009-05-06T01:22:00.000-07:00

Tundub, et inimesed siin ei oska väga otsustada, mis aastajaga tegemist on ning tänaval näeb igasugu naljakates riietes inimesi. Kes on talvemantlis ja saabastega, kes suvises kleidikeses, või nagu mina täna - jalas flipflopid, kolmveerand püksid, maika, dressikas, jakk, sall mitu korda ümber kaela mässitud ja müts. Ise olin väga rahul :)
Minu viimased päevad Melbournis läksid lennates. Käisime Kristina ja Rekaga Melbourne'i Jazz Festivali raames jämmsessionil. Ukse peal küsiti, kas soovite mängida, meie vastasime, et ei aitäh. Aga tean ühte saksofonimängijat, kes oleks sinna hästi sobinud ;)
Külastasin ühte väikest kunstigaleriid nimega L'Outre. Kõikide teiste galeriidega võrreldes ikka tibatillukene aga oma moodi lahe ja kinky (no ei ole eesti keeles head sõna). Hea, et Melbourne mu reisi viimane sihtpunkt ei olnud, mudu oleks sealt kindlasti midagi minuga koju kaasa tulnud, sest kõik tööd, millest enamus olid joonistused, olid müüa. Selle galerii külastus pani Melbourne'i i-le täpi, kui Melbourne'is oleks i-d ;) Ja Leen ei tohi pahandada, sest kindlasti ei olnud viimane lause eesti keele reeglitega kooskõlas :D
Laupäeval oli meil 4eestlase ja ühe kohaliku indialasega trip Great Ocean roadile. Jee kurvilised teed aga õnneks suutsin ennast vaos hoida. Sellele järgnes piknik, kus ma peaaegu midagi ei söönud ja vaatasin, kuidas teised mugisid. 12 apostlist veel 7 seisavad ja meie õnneks, meie all ükski kokku ei varisenud :) Pildid räägivad enda eest!!
Viimasel päeval viis Kristina mind, Helenit ja Rekat peale loomaaias müttamist Fitzroy linnaossa taimetoitlaste restorani sööma. Jammi kui hea Vege Toasti ma tellisin ja kui head koogid seal olid, mida me mudugi lõhkemiseni sõime. Toit oli tõesti superhea ja linnaosa superlahe. Meie kõrvallauas oli vägeva afromikriga (nagu Samuel L Jakcson Pulp Fictionis) 60ndate stiilis riietusega sell, tal oli surepüsti lahe tagi. Ühes teises lauas oli tumepunase velvetpintsakuga kräsupäine sell naljaka nahk paunaga. Mõnus boheemlaslik koht oli ja sinna läheks küll uuesti ja uuesti (oohoo... näe kohe kaks korda uuesti läheks). Ja olles Sydney hop-op hop-off sightseeing bussi peal jõudsin seda juba ka ühele inglasele soovitada. Ta pidi Melbourni minema ja polnud veel Fitzroys käinud. Mudu oli ta rattaga Adeleidist läbi kõrbe Austraalia põhjaossa välja sõitnud. Tee peal oli olnud punkt, kus järgmise asustusega kohani oli ligi 400km tühja maad. Ütles, et ta pole ennast kunagi veel nii eraldatunda tundnud. G'onya mate!
Oo ja ma käisin Imax Teatris, Under the Sea 3D filmi vaatamas. Ekraan oli 7korruse jagu kõrge. Ja nii lai, et kahest silmast jäi väheks. Täna müttasin veel Sydneys ringi. Käisin katsusin ooperimaja oma käega ära ja khmm... kuigi see katus näeb kaugelt ilus välja, siis lähemalt näeb see välja nagu mõne Mustamäe korteri WC sein. Nagu tõesti, see on tehtud kahte tüüpi plaatidest, miskid Rootsi plaadid ja puha ning väidetavalt 1'056'000 tükki. Loodan, et liiga paljudel inimestel ei teki selliseid assotsiatsioone. Sillerdas mudu päikse käes täitsa ilusasti ;) Liskas kondasin läbi botaanika aia ja Austraalia vihmametsa, mille puude ladvad olid paksult nahkhiiri täis. Mitte nagu üks või kaks vaid sadades. Ja see on väga kift kuidas keset linna on suur park, kus on sopikeski, mis näevad välja nagu täielik dzungel. Ja kella poole kahe ajal käis pargis siuke tõmblemine ja ringi jooksmine, et tekkis tunne, et peaks ka kuhugi jooksma kuna kõik jooksevad. Palju kontori inimesi oma lõunat pargis veetmas ning paljud lõuna ajal sportimas. Kogu aeg keegi jookseb kuskil silma. Tea kui pikad lõunad neil on, et aega trenni teha ja kõike? Teeb kadedaks....aaa vabandust ei tee, sest mul ei ole tööd ja ma võin kogu aeg joosta :p
Veel meeldib mulle idarannikul see, et siin on ohtralt odavat sushit :D Perthis oli sushi praktiliselt kaks korda kallim. Ja mulle meeldib see sushi valik siin! Letid tänava ääres, kus on valik umbes 10-15 erineva täidisega rulli vahel, rull siis natuke alla 10cm pikk. Saad selle koos soja kastmega, mis on väikses plastmasskalakese kujulises pudelis.
Eile jõudsin veel ka Bondi beachil varbaid sulistada, see on üks Ausside kuulsamaid randu. Minu kahjuks rannailma väga ei olnud kuid vesi oli küll supersoe. Ja väga ahvatelvad lained ;) Ja kas teile ka tundub, et mul on täielik mölapidamatus. Jube pikaks kipub see sissekanne. Olengi juba paar päeva üksi teel olnud :p
Täna õhtul istun ööbussi peale ja sõidan Byron Baysse. Kes see teab, mida Byron Bays tehakse? Stay tuned!

Kiva :)

2009-04-30T19:24:00.000-07:00

Mõtlete, et what's the fuss about The Rock. Noh esimese pildi peal olen ma ka veel skeptline aga see kant ja loodus on täiesti fantastiline :D
Pühapäeva hommikul kell 6 oli start 3päevasele tuurile Austraalia tõenäoliselt number üks turisti atrakstiooni kaema. Meie bussikesse mahtus 21inimest pluss kergelt poolemeelne giid (see tegi olemise ainult lahedamaks). Seltskonnas olid nii saksa Helgad kui briti Bridgetid (Jones siis) ja veel pudinaid pabinaid üle maailma - sain endale 21 uut ja huvitavat tuttavat. Nii asusime siis Austraalia keskpunktist teele, et avastada punase liiva väljasid, mille vahele on ära eksinud mõned suuremat sorti kivid. Jaaa mõned aborigeeni perekonnad - peale 200km sõitu võtsime ühe aborigeeni pere nii miski 7lapsega sleppi, sest neil oli 5km enne bensiinijaama paak tühjaks saanud :)
Esimesel päeval meile seda kiva veel ei näidatud uitasime Kings Canyonis, kuulasime kõrvad kikkis, kuidas sellises kliimas ellu jääda ning mida looduses süüa võib ja mida mitte. Teel meie öisesse laagrisse korjasime tee äärest lõkkepuid -lammutasime bushi natukene ja vinnasime jämedamad oksad bussi taga oleva treileri katusele. Pimedas jõudsime oma bushcampi, kus lõkke peal süüa tegime ja öö mattide peal ümber lõkketule veetsime. Väljas oli öösel miski 13C sooja, kuid nende mattide peal oli magamiskotiga täiesti hea ja soe magada. Lisaks oli superilus vaade tähistaevasse ning mina nägin õhtul veel ka langevat tähte. Bliss, ain't it! Ja ma annan kihvaka, et õhtul lõkke ääres istudes kappas meie selja tagant mõõda metsik hobune. Kui üksi matkamas oled, siis mõnikord dingod pidavat tulema keelega üle põse tõmbama või su jalanõudega mängima näiteks :)
Hommikul 5.30 start, et päevast maksmimum võtta kuna 6-7paiku läheb jälle pimedaks. Pakime laagri kokku, varume järgmiseks päevaks lõkkepuid. Näeme metsikuid kaameleid, dingot, kängurusid muidugi ning väikest sisalikku nimega Thorny Devil, kelle pärast meie giid, bussi keelatud kohas kinni peab ja meid bussist välja ajab teda vaatama, sest ta on suht haruldane nähtus vabas looduses :)
Käime Kata Tjuta mägedes matkamas ning õpime aina rohkem abode kultuuri tundma. Igale poole me üldse minna ei tohi, sest teatud kohad on siiski pühad paigad ja meie jaoks sisenemine keelatud. Õhtuks jõuame Uluru juurde (see on See Kivi ;), teeme väikse matka/jutu sessiooni koopaavauses ning edasi lähme päikseloojangut eemalt kaema.
Sjuuuper! (viimane pilt) Fantast miuksed värvid ja samal ajal kui meie päikseloojangut naudime kokkab meie giid meile õhtusöögi ja nii me siis seal istume ja vaatame ainiti seda kivi. Edasi laagripaika, kus taas lõke püsti ja magustoit potiga tulele. Hommikul stardime enne päiksetõusu, sest vaja ju kivi näha ka selles valguses. Krapsti laager kokku ja minekut. Järgmises nn vaate nautimise kohas serveeritakse hommikusöök ja sooja teed :) Seejärel matk ümber kivi, sest isegi, kui oleks tahtnud kivi otsa ronida, siis tuulte tõttu oli see suletud ning respektist abode vastu, mina isiklikult ei oleks ka kivi ronima läinud. Peale 9km ringi ootas ees pikk tagasitee Alicisse. Vahepeal veel kiire peatus kaamelifarmis ja väike ring kaameli seljas :) Enne linna jõudmist tegi meie giid meile veel väikse off-road seikluse, et see unine bussitäis rahvast taas üles äratada :pÕhtul läksime kogu reisiseltskonnaga baari õhtust sööma, edasi salooni jalga keerutama ning kõige lõpuks veel giidi koju disco-pool'i tantsu lööma (mis muud otstarvet leida basseinile, mille seinas on auk, kui panna sinna diskovalgustused ja tantsu lüüa ;)

Melbourne - Alice Springs

2009-04-25T03:08:00.000-07:00

Ma pean veel yhe postituse tegema, enne kui 3 p2evaks outbacki kaon. Mis ma veel vahepeal korda saatnud olen? K2isin Melbourni l2hedal Healesville Sanctuarys, mille n2ol on tegemist loomade varjupaigaga. Nimelt loomad, kes on saanud kas kuskil liikluses viga v6i nendega on midagi muud juhtunud tuuakse sinna paranema. M6ned lastakse hiljem loodusesse tagasi, m6ned j22vad nende juurde. H2sti armas kohakene, kus igal loomal oli oma lugu. Igal t2istunnil oli m6ni "meet the keeper" yritus, kus loomade eest hoolitsejad r22kisid neist natukene pikemalt. Need kes teavad kui suur looma friik ma olen, saavad aru kui v2ga mulle seal meeldis. Sain k2ngurusid toita ja igasuguseid roomajaid on nyyd ka oma k2ega katsutud. Lisaks n2gin t6eliselt ilusat ja v2rvilist sygist linnast v2ljas, Perthi kogemuste p6hjal ma ei uskunud veel, et Austraalias ka selline sygis on. Yarra Valley veiniistandused, mis olid seal samas l2hedal, j2id kahjuks kylastamata, kuna bussi ja rongiliiklus toimis seal nii nagu ta just heaks arvas toimida ning k6ik mis paberil graafiku n2ol n2gi ilus v2lja tegelikkuses kohe kindlasti nii ei t66tanud :) Seega tulin linna 2ra ja l2ksime hoopis eestlastega Melbourni 66elu nautima!
Aa yks lugu veel loomadest :) enne kui ma unustan. Suurte p6lengute ajal oli ajalehtede ja ajakirjade populaarseim esikaanefoto koaalast, kellele tulet6rjuja ulatab veepudeli ja koaala joob sellest. See oli nagu suur sensatsioon siin ning minu arust see pilt k2is ka rahvusvahelisest pressist l2bi. Aga yks huvitav asi, mida ma selle kohta enne ei teadnud on see, et koaalad tegelikult ei joo vett! Koaala t2hendab aborigeeni keeles "ei joo" ning koaalad saavad kogu eluks (magamiseks oleks vist 6igem 6elda) vajaliku vee eukalypti lehti syyes. Isegi seal varjupaigas neile pandi kyll vett aga nad ei joonud seda kunagi. Seega pilt, kus koaala joob tulet6rjuja veepudelist on t6esti oma moodi sensatsioon! Ja noh kahju mudugi, mis see tuli loomadele tegi.
Aga t2na hommikul pakkisin oma kompsu kokku ja lennuki peale ning Alice Springsi. Vauuuuuu.....miuksed vaated lennukiaknast avanesid. Kuigi ma v6itlesin unega - mul on tekkinud reaktsioon, et nii kui ma lennukiistmel maandun vajuvad luugid kinni, mis iseenesest on hea aga ma ikka pingutasin, et silmi lahti hoida ja aknast v2lja vaadata. Fantast lihtsalt! Punased v2ljad, valkjad liivav2ljad, m2ed, kuivand j2eorud ja rohelised taimed nendes orgudes. Seal yleval olles sain aru, kust aborigeenid oma kunsti jaoks v6isid inspiratsiooni ammutada - kuigi jah, selle n2gemiseks oleks nad ju pidanud ka lendama? samas kuidas nad yldse Austraaliasse j6udsid? Aga no see on juba omaette teema. Ja kui lennukist v2lja astudes k2rbes su ninal maandub oled kohe kindlasti Alice Springsi j6udnud. M6nus soe tuul ja taas 30kraadine soojus, ma hakkasin sellest juba Melbourni sygises puudust tundma. Kohapeal viskasin asjad tuppa ja kappasin poodi, et 6htus66ki teha. Niipea kui tanavale j6udsin tulid mulle vastu esimesed sysimustad aborigeenid ja edasi l2ks aina k6hedamaks. Kuigi nad peaks turistidega harjunud olema, siis ma sain oluliselt suurema t2helepanu osaliseks kui ma valmis olin. Linn on v2ike ja suht turistidele orienteeritud, seda enam eksinuna tunduvad kohalikud, kes linnas ringi hulguvad. Tunnike tagasi tulin just oma tee topsiga k66gist kui minust vuhises m66da kergelt purjakil papi, kes jooksu pealt s2rki seljast rebis ning yle tee aborigeenide poole sajatusi saatis ja kaklema kippus. Oskagi nagu midagi 6elda kohe. Hea meel, et homme kell 6 bussi peale istun ja outbacki loodust nautima l2hen kolmeks p2evaks :) Plaanin palju ilusaid pilte teha, sest materjali selle jaoks tundub olevat ohtralt.

Jõudsin külast linna!

2009-04-23T02:53:00.000-07:00

Pealkiri kajastab esimesi emotsioone Melbourni jõudmisel. Perth oli nagu väike maa kohakene sellega võrreldes. Siin ikka elu käib ja linn on linna nägu. Kell 5 ei sure kõik asjad välja ja poed ei panda kinni, see oli üks harjumatu asi Perthis. Hea, et marsruut on Perth - Melbourne mitte vice versa.
Perthis oli mul enne äralendu õhtul veel väike farewell, naabrid tulid shampa pudeliga tsau ütlema. Korterikaaslased viskasid mu lennujaama ning lubasime, et kuskil ikka jälle näeme :) Nendest kohtadest, kus on hea olnud, on kahju lahkuda. Ja seda tunnet olen ma selle reisi ajal juba mitu korda kogenud...
Melbournis põrutasime Kristinkaga kohe esimene õhtu Comedy Festivalile. Mina olin teinud eeltööd uurimaks keda üldse vaatama minna. Eeltöö algas nii, et võtsin internetis kava lahti, vaatasin ahahh miski 20 erinevat stand-up comedy showd, mille nimed mulle ei ütle mitte midagi. Hetk hiljem avastasin, et need 20 on ainult A-tähe all. Kogu tähestik veel!! Na uups! See eeltöö ei kandnud vilja aga õnneks sattusin õigel ajal telekat vaatama üks õhtu ning sain sealt vihjeid keda ja mida vaatama minna. Melbourni jõudes helistasime kohe hommikul piletiinfosse, kuigi oli kirjas, et pileteid saab ka uksel, ning saime telefoni teel 2 viimast piletit õhtuks :) Käisime Danny Bhoyd vaatamas, väga mõnus muhe sell oli ja sai naerda päris kõvasti. Arvasime Kristinkaga mõlemad, et teinekordki stand-up comedyt vaatama.
Esimesi eestlasi olen ka "tere"-ga Melbourni linnas juba hirmutanud :D
Eile õhtul käisime Reka ja Heleni pool grillimas, nad on ka ennast hetkel Melbourni sisse seadnud. Kes ei tea siis tegemist mu Riia koolivenna ja tema naisega ning et mul oli superhea meel neid näha. Sai head grill-liha, sokolaadi kooki ja nalja nabani ;)
Ning viimasena pildike minu lossist, seal ma magan :D Sellest ma pean kunagi teile ise rääkima!

Talkin' about timing!

2009-04-18T18:08:00.000-07:00

Homme on viimane tööpäev, taaskord siis :P Moosimine teemal, et jää ikka kauemaks on kestnud juba nädala. Nibin nabin jäi töö Kings Parkis kaalukausil alla kahele kuule ringi reisimisele ja chillimisele. No tõesti, nibin nabin ;) Mudugi arvestades, et mu ülemus kostitas mind tihtilugu superheade puuviljadega, mida ta osaliselt vist ise kasvatab, siis selle väikse asja võiks küll järgmises töökohas välja nõuda. Palun mulle igal lõunal üks eksootiline puuvili, mis keele alla viib. Aitäh!
Aga ajastusest rääkides müüsin eile oma ratta maha. Endal hea meel, sest vastasel juhul oleks ma ta lihtsalt tänavale visanud, sest ta oli vana ega maksnud midagi märkimisväärset aga nüüd sain selle raha tagasi :) Ja ärge saage minust valesti aru selles tänavale viskamise osas. Siin kõik viskavadki esmalt asjad, mida nad enam ei taha või ei kasuta tänavale, siis võivad kõik huvilised käia endale sealt sobivat kraami valimas ning siis kunagi hiljem lähevad need alles prügiauto peale. Tavaliselt kui ma rattaga töölt tulin, oli üks tänav, kus on suht fäntsid kõrged korterelamud ja seal oli alati tänava peal miskit mööblit ja värki ning alati oli ka neid, kes midagi sealt juba laiali vedasid. See oli juba siuke igapäevane vaatemäng, et mis siis täna tänavale jõudnud on? Ja lisatud pilt on ühest pöösast, mis teise koha peal mulle tööle minnes ette jääb.
Lisaks olen ma suutnud siin kuumuses haigeks jääda, eile hommikul ei tahtnud ikka kuskilt enam õhk läbi käia. Käisin apteegis, kus mind registreeriti andmebaasi ID-kaardi alusel kui nohurohu ostja (paranoilised?!?!) ja täna on juba lõõrid lahtisemad. Ma ikka kogu aeg lootsin, et siin kehtib ka see 7päeva haige olemise loogika (kui ei ravi läheb haigus üle nädalaga ja kui ravid siis 7päevaga) aga peale nädalat/7päeva (kuidas soovid) oli seis ainult halvemaks läinud. Tõenäoliselt supermarketi külmaletid said saatuslikuks või midagi. Ja noh siin kliimas on ikka suht raske liikuda ilma, et sa higistama ei hakkaks. Ma olen õppinud siin vähemalt poole aeglasemalt kõndima!
Aga nüüd ma hakkan vaikselt oma kodinaid pakkima, sest homme õhtul kobin lennujaama ning teisipäeva varajastel hommikutundidel kohtun juba Kristinkaga Melbournis. Stay tuned, sest kui ma ei ole suutnud sind siiani kadedaks ajada, siis plaanin ma seda järgmise 2kuu jooksul veel kindlasti teha :p Tataaa!

Culture vulture!

2009-04-11T16:38:00.000-07:00

Käisin eile kohalikus kunstigaleriis. Päris lahe oli, sest sattusin paari hea näituse peale. Nimelt olid seal üleval 2009aasta Austraalia klaasimeistrite konkursi 10 paremat tööd, millest ühe oleks küll tahtnud koju kaasa võtta (see jagas esikohta ka:). Teine lahe asi oli kunstitudengite tööde näitus, tööd olid kogutud Lääne Austraaliast ja lisaks ka paarkümmend tööd Jaapanist. Ning muidugi palju Austraaliale omast aborigeeni kunsti. Selliseid klassikalisi ja igivanasid maale, mida Euroopa kunstimuuseumid täis on võis siin kahe käe näppude peal üles lugeda. Seda huvitavam see galerii oli.
Ja lisaks näidati telekanurgas videosid ühest projektist (kokku miski 10 filmi pikkusega 15min-1h), mille eesmärgiks aborigeenide kultuuri jäädvustamine ja mitte ainult, projekti raames õpetati neile, kuidas seda ise tänapäeva tehnoloogiaga teha. Good cause ikka! Mina sattusin telekast nägema ühte juppi, olin seda nn etendust korra kodus teleka ees ka näinud - see avas Melbourni Comedy Festivali. Viimane koht kus lootsin seda uuesti näha oli kunstigalerii. Aga säh sulle. Jagan seda toredat etendust teiega - NAUTIGE :)

Appi appi juuksed ulatuvad patsi!

2009-04-08T05:44:00.000-07:00

No pole ime ka, olen tänaseks kauem teel olnud kui veel olla plaanin, seega reisi selgroog on murtud. Juuste osas - lasen varsti korterikaaslase kääridega kallale. Saab põnev olema :) Tööd on veel suhteliselt vähe jäänud teha, nüüd tuleb 4päeva puhkust, mis mulle üldse ei meeldi, teeks tööd ja teeniks raha parem aga mis teha. Samas mõte sellest, et varsti ei pea enam hommikul vara ratta selga hüppama ja kõikide teiste hulludega, kes hommikul kuue ajal sporti õues teevad võidu kimama on kah suht mõnus. Hommikul peale kuute on rohkem inimesi tänavatel kui kella 3ajal koju minnes. Kõik teevad trenni. Pargis iga ausamba juures umbes kümne pealine punt kangutab midagi, jookseb (aegajalt kuulivestidega :) või venitab parasjagu. Väga tihe liiklus! Samas see on tõenäoliselt ainus võimalus siin trenni teha, sest talve tuleku puhul on meil päeval jälle üle 30C temperatuurid :D ja kujuta ette, et sa teed trenni sellise kuumusega - väga nagu ei tee. Ja kui inimesed just trenni ei tee, siis löövad nad trennikaaslase ööklubis uppi ega pääse seepärast suurvõistlustele. Nägin just Postimehes uudist Austraalia ujujast :(

Lisaks olen tähele pannud, et kui Eestis on pargis kuskil mõni pink, siis see üldjuhul on ikkagi päikese käes. Siin on see kohe kindlasti varjus. Mõni üksik võibolla ei ole, aga sealt tagant või kõrvalt on siis see puu kindlasti mingi aeg maha raiutud :p Siin kõik otsivad alati varju ja meie seal Eestist otsime alati päikest.
Päeva tarkus: kui blondiin ei õpi saab ta pea roheliseks :D Mõelge ise edasi (vihje: värvisin katusealuseid, süüdlane on pildi peal)!
Häid kevadpühi kõigile sügisesest Perthist :P

Issanda loomaaeg on kirju!

2009-04-03T03:03:00.000-07:00

Jätkuvalt nokitsen siin tööd teha... kui nii öelda võib :) Aga tegelikult tahtsin natukene veel oma kolleegidest pajatada, sest see punt on sama kirju kui kogu vegetatsioon seal pargis (ja see on väga kirju). Kõigepealt Simpsoni fännidele, üks papi seal pargis on koopia Springfieldi kooli koristajast. Soti aktsent on täiesti puhas, töötab laste mänguväljakul, toimetab ja koristab seal. Nägu on alati tiba mossis ja kulm kortsus aga kui suu lahti teeb on väga tore. Ja no aktsendi peale läheb kohe nägu naerule, good stuff good stuff :) Üks papi hoiab Elvise dream'i elus! Ja nüüd saabus haiguslehelt aednik-modell-poksija?! Need I say more :D Lisaks eelmise postituse teemadel, siis olen täheldanud lõunapausi ajal telekast uudiseid vaadates, et ekraani allosas jooksevad aktsiaturu kommentaarid, kust käib aegaajalt läbi sõna "steady". Ma kahtlustan, et nad üritavad alateadvussesse sisendada seda aeglast töötegemise rütmi.
Eile hommikul oli väike tule paanika pargis. Keski purjakil papi oli üritanud lõket teha ja tal ei lastud seda nagu hästi teha. Kui ma siiani olen kekanud ilusate piltidega Kings Parkist, siis nüüd üks pilt pargi põlenud poolest. See juhtus paar kuud tagasi (mitte täna hommikul, raaahu!). Päris suur osa bushi põles ära ning tegemist oli süütamisega. Vot selliste asjadega peavad siin võitlema. Ja mis veel naljakas on, et kui austraalased ei ole ametis mõne süütamise kustutamisega, siis panevad nad ise bushi põlema. Niimoodi nad ohjavadki bushi, pidavat põletama nii iga paari aasta tagant.
Ja nüüd on reede! Over and out!

Mr. Steady-Steady

2009-03-25T01:45:00.000-07:00

Pole midagi teha, tööjuures on siuke mees, kellele võib pühendada blogi pealkirja. Tegemist siis ühe Vietnami papiga, kes inglise keelt räägib väga vähe, suhtlus käib pigem käte ja jalgadega või siis Kings Parkis 20aastaga kogunenud kogemustepagasi rasva pealt. Sõnapaar "Steady-Steady" on tal muidu hästi selge. Aga miks ma ikkagi sellest räägin? Võiks ju eeldada, et tegemist siiski hea töömehega - ikkagi mitukümmend aastat juba seal töötanud. Noh, töötegemise isu on vist küll iga aastaga vähemaks jäänud???!???!! Päeva eesmärk on siis teha 8h-ga nii vähe tööd kui üldse võimalik :D Iseenesest tore, aga ma ei ole väga tugev tööajal nagu täiesti mitttttttttte midagi tehes istuma. Keegi ei arenda seal mitte mingit tempot nii kui nii ja kui te ei taha, et ma täiesti igavusse suren, siis palun laske nagu midagigi teha. Enamasti on see võimalik aga mitte nendel päevadel, kus temaga koos mingit asja teed :) Ja kui sa sõna ei kuula ja hakkad seal mingi Töööööd tegema, siis teeb ta sundootamist :D hahaahaha :D See näeb välja nii, et viib sind parki kuskile, kus on vaja midagi natuke teha ning ütleb, ma korjan sind 2 tunni pärast üles ja ise läheb teeb väidetavalt midagi muud, aga seda ma üldse ei usu. Siis oledki seal stuck! Tööd on tunniks, venitad poolteist välja kui väga aeglaselt teed ja siis ootad :D Steady-Steady!! Ja kuna meil aega on ohtralt kogu aeg, siis me vähemalt kimame väikse Kubotaga (massin, millega ma pildi peal olen kuskil allpool) pargis ringi. No hea seegi, näeb vähemalt kogu selle lahmaka pargi ära. Ja kuna ma laupäeval sõitsingi tiba pargis ringi ja tegin pilte, siis teile ka mõned.

Pildil traditsiooniline aborigeenide kogunemiskoht. Ainuke aborigeen, keda ma Kings Parkis näinud olen, oli küll mingi pätipoiss, kes oli saadetud ühiskondliku tööd tegema, kuna trahvi ei jaksa maksta.
Austraallastel on lind, kelle nimi on Twenty eight. Nagu palun, enam ei tulnud ühtegi lahedat linnu nime ja panime talle hoopis nimeks numbri?? Väidetavalt teeb ta sellist häält, nagu ütleks "Twenty eight" No maeitea! Seega Kukaburra, kes tegelikult teeb pärdiku häält peaks kandma nime ....? Kommentaarium pakkumisteks avatud :D

Time flys when u'r having fun!

2009-03-16T01:50:00.000-07:00

Eilse seisuga olen 2 kuud lennus olnud :)
Tiirutasin siin nädalavahetusel natuke kodukandis rattaga ringi ja lugesin Bill Brysoni raamatut "Down Under" või siis teise nimega "In a Sunburned Country" - again, need on asjad mis juhtuvad ainult Austraaliaga, et reisiraamat ühe riigi kohta antakse välja sama autori poolt kahe erineva pealkirjaga. Ma esimese osa lugesin esimest raamatut ja lugemise lõpetasin teise raamatuga. Minu kätte sattunud eksemplaride trükiaastate vahe oli ka ainult 1a kui ma ei eksi...go figure what's the deal with the names. Aga, mis ma tegelt sellest raamatust kirjutama hakkasin - mina ei tea mida teie arvate Austraaliast ja mis ettekujutus või arussaam teil sellest riigist on aga mina Eestis olles küll kõike seda oodata ei osanud, mis ma siin avastanud olen. Mudugi arvestades minu reisiplaneeringut - 2kuud enne väljalendu hakata reisi mõttega vaikselt mängima, 1kuu enne väljalendu osta piletid... eeet ma tõesti ei jõunud kõikide riikide kohta mida külastada plaanisin väga palju uurimistööd teha. Austraalia kohta on see raamat igatähes fantastiline avastus olnud. Ja noh mudugi Bill Bryson ei väsi kordamast kuidas Austraalias absoluutselt kõik võib sind tappa, sest neil on kõige kõige jubedamad ja mürgisemad loomad igal pool ja kahjuks ta ei liialda. Selle tulemusena olen ma hakanud ämblikesse suhteliselt paaniliselt suhtuma, sest tõenäosus, et ta on mürgine ja võib mu tappa on liiga suur. Pildil üks tegelane, kes täna ühe posti otsas elektrikarbi sees endale koha oli leidnud. Isend miski 6-7cm pikk ning pidavat hüppama kui ta välja vihastatakse ja päris valusalt hammustama. Ja ta isegi ei ole mürgine, what are the odds. Õnneks ma igapäevaselt haide ja krokodilligeda ja muude tapvate mereelukatega kuskil ei uju. Kõik kõige jubedamad ussid on ka Austraalias ning lootus, et neid äkki linnas (no park kus ma töötan on ju ka ikkagi linnas) ei ole..... guess again. Tööjuures ülemus reedel just nägi ühte (reede ja 13 oli ju). Ülemus suutis ussile peale astuda ja kuna selle tagajärjel ei õnnestunud ussil teda õnneks rünnata. Aga noh ülemus nii muuseas mainis ka, et see juhtus ühe pumbajaama juures, mida ta minuga eelmine nädal parandamas käis. Boehhhhhh I say!
Aga natuke kiidulaulu ka minu hetke kodulinnale siis Brysoni poolt: "Perth is a lovely city and one of my favourites in Australia. There is first of all the delight in finding it there at all, for Perth is far and away the most remote city on earth, closer to Singapur than Sydney, though not actually close to either." Perth on jah, suht eraklik - 1700miili punast kõrbe järgmise suurema linnani idapool ning 5000miili suurt sinist ookeani kuni vastu tuleb Aafrika. Lisaks veel tükike raamatust: "But what especially sets Perth apart is the possession of one of the world's largest and finest parks, Kins Park." Pargis suurus on tõepoolest üüratu 4.06 ruutkilomeetrit ja botaanikaaeda on kokku veetud kõike taimsed eksemplarid üle kogu Austraalia. Isegi miski 400a vana puu lohistati tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale. Kõrval on varahommikul tehtud pilt pargist, täna siis tegin niimoodi tööd ;) Ja nüüd siis jõuan uuesti selleni, millest alguses kirjutama hakkasin :) Sõitsin laupäeval rattaga linnas ringi, tea kas see oli ilus ilm, mõnus jahe tuul, hea muss iPodis või mis aga nägu kudagi venis naerule. Eile sõitsin tiba jõe ääres, pikutasin pingi peal, nägin ühte üüratusuurt pelikani ja natuke hiljem kahte delfiini. Perth I like & life is nice!
Ja nüüd ma pean ennast vabandama, sest ahjus olev kängurupraad nõuab tähelepanu.

Töö ja vile koos!

2009-03-13T04:20:00.000-07:00

Olen terve nädala laste mänguväljaku põhiasukas olnud. Eeeei vale suund, ma olen seal siiski tööd teinud :) Nokitseme suure lossi kallal lausa 3 mehega (ei kobise) - pesime seda, et rasvased sõrmejäljed maha tuleks, siis õlitasime, korduvalt ja nüüd peale mõnede aukude kinni katmist, käime osad kohad veel värviga üle. Nii kella 10 ajal saabuvad põngerjad parki ja ummisjalu lossi poole. Ürita siis neile selgeks teha, et ei ei ei ei täna ei saa siia ligi ja see värv on märg ja ära siia astu etc. Pausilt naastes oli alati keegi lossi sisse murdnud, kuigi me üritasime sissekäigud sulgeda. Aga laste loogika juures on tore see, et oranz hoiatuskile ei ole oranz hoiatuskile vaid pigem: oi täna on lossil lisa atraktsioonid - mille vahelt, alt/pealt on veel toredam ronida :D Wet paint sildid just 3 aastaste peal ei tööta. Kohati tundus, et sildid ei töötanud ka vanemate peal aga las ta jääb. Ja lubatud pildike ka :)
Ükspäev tuli ülemus minu juurde, oli minu allkirja vaja ühele paberile ja küsib siis, et kas teil Eestis algavadki kõikide eesnimi ja perekonnanimi sama tähega. Nt M-iga nagu minul. Nimelt kolm eestlast, kes Kings Parkiga tegemist on teinud, on kõik samatäheliste initsiaalidega. Seega täitsa õigustatud küsimus, et kas teil Eestis ongi nii? Kolm inimest on Eesti suuruse kohta juba päris representatiivne.
Üks pildike ka ühest erilisest pargiasukast. Tegemist ühe väga naljaka linnuga. Nimelt kui sa kuuled, et pargis kuskil tehakse ahvi häält, eeldaksid, et kuskil punt pärdikuid aga ei kõigest mõned kuukabarra (eng kookaburra). Teeb täpselt sellist häält nagu pärdik. Ja neid on siin ohralt!
Eelmine laupäev kimasin rattaga randa. Kui mu keha oleks teadnud, et ta peab mingile soojale maale treeninglaagrisse tulema, siis meil oleks ilmselgelt pikem jutuajamine olnud selle reisi teemal :p Oh well... Laupäeval seljatasin miski 35kilomeetrit, umbes 35C kuumuses. Mis veel nõme, siin peavad jalakäijad, k.a ratturid siis kui ma jalakäijate/rataste raja peal olen, teed andma. Ülekäiguradasid on väga vähestes kohtades ja kui tõesti auto peab jalakäijale teed andma, siis need kohad on eraldi märgistatud. Aga laupäeval käisin Cottesloe rannas, kus oli kunstinäitus rannaliival ja vees ka. Eelmine kord seal rannas olid lained nii suured, et põlvekõrguses vees tahtis ookean sind endaga kaasa viia ja valget vahtu kui palju. Laupäeval oli üllatavalt vaikne. Sai rahulikult ujuda, natuke lainetass ka aga täitsa kalda ääres ja eelmise korraga võrreldes ei olnud see isegi nohu. Miski 20m kaldast nägi väga ilusasti veel ookeani põhja, siuke kerge adrenaliinikas käis kehast läbi, sest väga seff, et vesi nii puhas ja põhja näeb aga krt põhi on ikka kaugel :D
Lisaks kunsti! Pühendusega scräbble'i sõpradele :)

Workin' girl!

2009-03-05T02:57:00.000-08:00

Mul on nüüd oma tuba :) Ajee noh! Elan Perthis suburbis nimega Como koos Lõuna-Aafrika paarikesega. Meil on kolme peale kahe magamistoaga korter pluss avatud köögiga nn elutuba. Ja korteril on rõdu, väike aga siiski :) Korterikaaslased on täitsa toredad, natuke telekasõltlased küll. Mõlemad on üliõpilased. Eile õhtus oli meil naabritega õhtusöök ning selgus, et ka naabrid on toredad noored inimesed. Ja siis ma pean veel midagi mainima, mis teid natuke ikka kadedaks teeb :p Kortermaja juurde käib bassein :D Täna just käisin peale tööd basseini ääres beezitamas ja bassus ligunemas. Väga mõnus!
Tänaseks on juba 3 tööpäeva selja taga ja üks veel minna enne nädalavahetust. Kunagi teen teile vormis pilti kah, aga siis kui mu särk nii kortsus ei ole või midagi. Töötan Perthi suurimas pargis - Kings Park hooldustiimis :D Tundub rahva hulgas väga popp koht olevat, sest inimesi ja autosid on seal kogu aeg. Lisaks kontserte, koolitusi, pulmi jne. Täna oli mingitel lastel loodusõpetuse tund pargis. Seal töötavad nii aiandus, muru, administratsiooni, hooldus ja kindlasti veel mõned tiimid, mis ma ära unustasin. Hooldustiim tegeleb kõige! Nagu meie eelkäija Priit ütles, siis hooldustiim tegeleb sellega, millega teised tiimid hakkama ei saa või tegeleda ei taha. Mina teen ajalugu ja olen esimene naisterahvas selles tiimis. Enamus vendi selles tiimis on seal pargis töötanud 22-28aastat. Teistest tiimides on sellised veteranid kellel on 41aastat ette näidata. Tegemist riigiorganisatsiooniga -> töö tegemise efektiivsusega on nagu on. Take it easy and don 't overwork. Mulle sobib! Esimesel päeval pandi meid (Oliver töötab ka seal) toimetama Alfrediga, kes on 72, kamandab palju ja seda sellise itaalia aktsendiga, et saa sa siis aru mida ta ütles, griilimise ala prügikaste koristama. Et vahetad täis tühjade vastu. Edasi kupatati pinke värvima/õlitama. Valge kaitseriietusega olime piisavalt atraktiivsed, et saime kellegi turisti fotoalbumisse. Teisel päeval kimasin tiimi bossiga ringi, parandasime igast värki ja tirisime pinke ja poste maast välja. Täna lammutasime 2 pinki 4-kesi laiali, et uus asemele panna. Noh väga kaugele just ei jõudnud aga aega ju on :) Mõnel vennal oli palju rohkem tegemist kella jälgimisega, et kas on juba hommikuse tee aeg ja siis lõuna ja siis saab juba koju. Tööpäev algab hommikul kell seitse ja tööle kiman rattaga. Rattaliiklus on sellise kellaaja kohta suht tihe ja tee lõpus ootab mind hull tõus, mida ma tänaseni veel ei ole jaksanud ratta seljas võtta. Vaatame, kas selles osas midagi nädalatega muutub või mitte ;) Ja kuna park on linna kõrval ja mäe peal, siis hommikused vaated linnale on seal superilusad. Seega väga mõnus töökoht - päev otsa värskes õhus ja natuke füüsilist tegevust! Ja siiani tundub, et nad ei ole esimese tüdruku palkamist kahetsema hakanud. Ptui ptui ptui!
Oo ja mis veel töö juures hea on? Austraalias nimelt ei tule kraanist külma vett. Mitte selles mõttes, mida meie eestlased teame külma veena. Lihtsalt ei ole külm ja midagi pole teha. Pole vahet kaua ootad. Aga töö juures on veekraan, kust tuleb tõeliselt külma vett. Jess ma ütlen. Pealelõunasel ajal, kui päike hakkab keevitama on selle kraani üle ikka väga hea meel.
Täna saime veel teada, et Austraalias ei tähistata kõiki pühi alati üleriigiliselt. Mõne püha puhul on mõnes osariigis vaba päev. Teises osariigis võibolla tähistatakse sama püha nädal aega hiljem või üldse mitte. Naljakas on see Austraalia, sest siin ei ole ju tegelikult Austraalaseid vaid kõik sisserännanud rahvas. Aborigeenid on neil siin pigem pinnuks silmas, neist ei räägita uhkusega vaid need on pigem just pätid. Uus-Meremaal oli maori kultuur ikka au sees. Ja üldse, kui rääkida veel Uus-Meremaast, siis mitte, et Austraalia ei oleks tore, aga Uus-Meremaa on lihtsalt fantastiline. Soovitan soojalt!

Roadtrippin!

2009-03-03T23:28:00.000-08:00

Olaaaa! Levist väljas ajad on olnud vahepeal. Levist väljas seepärast, et enamus ajast ei olnud mu telefonil levi, kuigi mul on kohalik number. Nii suur on see Austraalia maalapp ja enamustel kõneoperaatoritel ei ole levi asulatest väljas. Aga käisime siis roadtripil. Priidu ja Oliveriga - kes teavad need teavad. Kolmapäeva hommikul istusime autosse, vihma sadas. Viimati sadas Perthis 3 kuud tagasi. Õnneks see meie autosõitu ei seganud. Toppisime Priidu Ford Laseri kurguni asju täis ja kimasime lõuna poole. Peatused mõnedes väiksemates kohtades, mida ei saanud kahjuks vihma tõttu väga nautida. Tundus, et nii kui autoukse selja taga kinni lõid hakkas kohe topelt sadama. Lisaks oli ühes kohas tuli natuke mõllanud ja seepärast ei saanud me matkaradadele minna, kuna oli oht, et maapind võib mõnes kohas veel väga kuum olla. Esimese öö veetsime "bushis" telkides. Meist paarisaja meetri kaugusel oli romula, mis ei näinud just kõige julgustavam välja. Ümbritsevate puude koored olid ennast suurest hirmust maha visanud, puudel lihtsalt koored koorusid maha. Ja mul olid kaks head "sõpra," kes lisasid olukorrale vürtsi õudusjutte rääkides. Nii me siis veetsime Priidu sünnipäeva, pläkutasime ja limpsisime Vana Tallinat :)
Järgmisel hommikul, kui romula kõrval oleva prügila varajased autod ja nende tagurdamise piip piip piip meid oli äratanud põrutasime Margaret Riveri poole. Käisime Xanadu veiniistanduses, maitsesime kohalikke viinamarju ;) ja külastasime üht päris lahedat koobast. Sama tüüpi koopas käisime Uus-Meremaal seiklemas aga seekord siis võtsime rahulikumalt ning nautisime vaateid, koopajärve ja selle peegeldusi ning valguse mängu. Koopasse oli ehitatud igavesti äge valgustuse süsteem, sai valgustada ainult mingi osa koopast ja seega tuua koopa omadused veel paremini välja. Päris sheff oli! Mudugi kuna pool koobast on nii 600a tagasi sisse kukkunud ja koopajärv oli kuivamas, seega 20a pärast seda koobast enam võibolla ei ole. Lisatud pildi peal on tegemist koopa laest rippuva kivistisega ning see on veepinnast nii poole meetri kõrgusel.
Öö läks jälle bushis telkides. Õhtul oli meie kõrval olev põld kängurusid täis. Neid keksib siin täiesti vabalt ringi kui kuskile linnast välja saad. Korra kui meil oli mingi kaardilugemise peatus, siis poisid pusisid ees kaardi kallal ja mina vaatasin just tagasi meie selja taga oleva tee peale kui üks känguru pistis nina bushist välja, vaatas ringi ning siis paari hüppega oligi juba üle tee. Noh õhtuti kippusid nad aktiivsemad olema ja roadkille oli tee ääres ikka üksjagu.
Reedel käisime surfamas. Või noh, nii ei ole vist päris õige öelda. Rand kuhu meid surfilaenutusest saadeti oli küll superilus ja kohale jõudes nägime delfiine ranna lähedal ujumas, kuid lained olid suht killer. Meiesuguste algajate jaoks oli see natuke palju. Lained nimelt olid siuksed paari meetrised, lihtsalt vaatad kuidas laine koguneb ja koguneb kuni murdub ja oled suures valge vahu mõllus. Alguses veel lootsid, et saad sellistest suurtest lainetest kuidagi mõõda (surfata selle peal ausalt öeldes ei tulnud mõttessegi :) Ja kuna surfata väga ei õnnestunud, siis sellest eest sai palju pöördeid keerdeid lainetes, peaga vastu põhja korra, lauaga vastu pead korra :) Get the picture! Lained olid mudugi ka head tüübid, vahepeal tulid nad külje pealt, ilusasti 90kraadise nurga alt. Sõidad oma laine peal ja siis tuleb küljepealt laine ja lükkab su ümber, sest küljepealt tulev laine on nagu piisavalt suur üllatus, et lihtsalt jalad lähevad nõrgaks. Ja noh et ikka täis mäng oleks siis tegelt tulid vahepeal lained ka maa poolt. Näed ullult vaeva, et ooekani poole välja saada ja oma lainet oodata nende 2m vahel ja siis järku tuleb mingi laine maa poolt ja kangutab su tasakaalu. Vot siuke tore rand siis :)
Ekstreemne päev peab ikka lõppema ka ekstreemselt - läksime Karri puu metsa. Täpsemalt Pembertoni Gloucesteri puu juurde mida nimetatakse ka "climb if you dare" puuks. Tegemist kõrge kõrge puuliigiga ja tolle konkreetse puu külge olid pandud metalltalad, mille abil sai ronida üles puu otsa 61m kõrgusel olevale vaateplatvormile. Noh, it takes some to scare the shit out of me ja kui ma sinna puu kõige kõrgemale platvormile jõudsin, siis täheldasin, et mu käekesed värisesid väheke. Ronimine oli ka paras pingutus, eriti peale surfimöllu. Ja ronimine oli omal vastutusel, keegi ei passinud peale ega mingeid kinnitusi. Okei, seda lauset ma vist ei oleks pidanud siis panema, sest ma juba kujutan ette kuidas mõned siin kreepsu saavad. Aga vaade oli lahe :) Ja kes suudab pildi pealt inimese tuvastada saab aru, mis olid mõõdud inimene versus puu.
Ööbisime karavanpargis, kus olid kodustatud vallabied. Sõitsime parki sisse, meie juurde tuli mingi kohalik sell, kelle sabas hüppasid kaks vallabiet. Ma olin mudugi lupsti autost väljas ja valmis suhtlema. Mu agarus ei jäänud märkamata ning järgmisel hetkel andis tüüp meile saiviilud, et saaksime vallabisid sööta. Nad olid nii toredad, matsutasid küll päris kõvasti ja jälitasid meid ka mudugi pärast kogu aeg :) Lähed pimedas välja ja kuuled kuidas kellegi sammud on selja taga :) Bugabugabuggaaaa!
Järgmisel päeval ärkasime vara vara, et sõita tagasi ja võtta bensiini edasi sõitmiseks :) Seeriast väikse bensiinipaagiga auto lood. Käisime veel Tingle puusid vaatamas - liik, mida leidub ainult Austraalias ja ainult seal piirkonnas. Lisaks Elephant rocks (elevandi kivid), mis on suured kivid, mis tõepoolest meenutavad elevante. Superilus rand laguunsinise veega :) Edasi Albanisse, kust sõitsime Stirling Ranges mäestikku vaatama ning edasi ühe eesti neiu töökohta, lambafarmi. Õigemini töötajate majapidamisse, mitte päris farmi. Õhtusöögiks pakuti hääd lambaliha ja segasummasuvila pidu tuli peale lambaliha :D Sellega põhimõtteliselt meie trip ka lõppes, sest järgmisel päeval sõitsime tagasi Perthi, kus oli jälle soe soe soe. Lõuna pool nii soe ei olnud ja see soojus on vahepeal natuke hirmutav. Ooo ja meil oli täna väike sisalik toas. Istusin arvutiga diivani peal ja näen silmanurgast, et midagi liigub. Siuke tinsy winsy väike sisalik. Tahaks siinkohal veel mainida, et ma olen teisel korrusel. Ahjaa...ja elamisest ja tööst peaks ka rääkima. Seda juba järgmises postituses!

Ja mitte vähe soe!

2009-02-22T03:33:00.000-08:00

Tere Austraaliast :) Kuigi maandumine oli päris jube on siin täitsa tore. Viimased pool tundi lennukis raputas ikka korralikult ja ma olin sekundite kaugusel haaramast paberkotti. Õnneks jõudis lennuk enne maanduda aga see oli napikas. Perthis pidid õhtuti puhuma kõvad tuuled ookeani pealt ja seepärast ka selline maandumine. Mudu on siin soe soe ja veel kord soe. Eile oli väidetavalt 40C. Pole just tavaline Eesti suvi hah? Dehüdratsioon saab siin ka täiesti uue tähenduse. Veepudel kogu aeg näpus, mudu on kutumutu.
Vahepeal olen siis toimetanud tööotsingute rindel. Mul nüüd mõneks kuuks Austraalia telefoni nummer +61425662217. Teinud omale siin Tax File Numberi, et nad saaksid minult ametlikult jubedamalt palju makse võtta. Lisaks olen saanud Austraalia pangakonto omanikuks, selle tegi mulle noormees nimega Sureshkumar :D ning andis oma kaardi ka, kui mul peaks olema mingeid küsimusi või probleeme, et saan talle otse kirjutada või helistada. Ja ärge saage minust siin valesti aru, see oli standard procedure ja selle said kõik kliendid. Nüüd siis ootan kuni nad mulle pin-i ja kaardi postitavad. Kuna kõik asjad saadetakse postiga siis on postiaadress siin väga oluline. Aijaa, ja hetkel olen asumisel Priidu (parmaley.blogspot.com) juures. Ta jagab korterit ühe Lõuna-Aafrika paarikesega Perthi suburbis.
Tööturul on olukord suht masendav, Austraalia lihttöö hiilgeajad on läbi ilmselgelt. Täna käisin ennast ühes restos näitamas, kuhu võtsin kaasa ka oma cv. Enne mudugi kustutasin ära kõik mõistlikud asjad nagu hariduse, töökogemuse ja koolitused :D Teisipäeval on mul veel üks nn tööintervjuu. Need mõlemad on puhtalt läbi Priidu, läbi agentuuride ei ole siin hetkel midagi pakkuda. Kui ma just ei taha minna outbacki pubisse kokaks või midagi. Eks ma hoia silmad lahti ja kuula maad edasi aga teisipäeval selgub siis edasine käekäik, seega pöidlad pihku!!
Nädalavahetusel oleme mitu õhtut järjest grillimisega tegelenud. Ühe korra käisime jõe ääres pargis, sest siin on pargis gaasigrillid ja neid on hulgi. Seega reede õhtul oli pargis ohtralt rahvast, kes olid oma pikniku asjad kaasa võtnud, grillisid ning chillisid. Minu menüü on pildil. Me istusime jõe ääres ja ühel hetkel ujus mingi asi, millel oli hai uim selja peal meist mõõda. Me otsustasime, et see oli mingi asi hai uimega :D mitte hai, sest seal jões ideeliselt ei peaks haisid olema. Ja ta ujus ka natuke imelikult aga noh, ju see jääb müsteeriumiks.
Hetkel just lõpetasin Tasmaania lõhe küpsetamise. Ja känguruliha on ka ära proovitud. Sellega kostitati mind esimene õhtu :) maitseb tiba veiseliha moodi. Kindlasti proovin sellest superkasulikust kangurulihast ise ka midagi millalgi välja võluda. Oo ja Priit vedas meid reedel turule. Seal oli nii palju värsket kraami – puuvilju, juurvilju, rohelisi lehelisi ja varrelisi. Palju asju, mida ma polnud elu sees näinudki aga nüüd on hull kihk kõik järgi proovida. Näeb, mis nendest kokanduskatsetest saab :)
Kolmapäeval lähme väiksele road tripile. Priit ja Oliver ja mina ja keegi eesti neiu oma kutiga liitub meiega kuskil poolel teel, sest nad on lambafarmis tööl. Suund Perthist lõunasse, tiirutame seal allpool natuke. Kuuleb jälle!
Ooo ja ma just nägin esimese naljaka reklaami telekast. Siin on nagu täielik reklaami ikaldus.

Uus-Meremaal ka. Jube nürid reklaamid.

Piic!

Õhus oli eestlase lõhna...

2009-02-14T22:42:00.000-08:00

Noh intrigeeriv pealkiri jah. Oot, küll ma sellest ka kirjutan. Aga enne! Käisime hommikul veel Abel Tasmani rahvuspargis tiba matkamas. Või noh ronisime nii hing niidiga kaelas kuskile mäe tippu ja siis müttasime alla, siis chillisime tiba rannas ja siis supsti autosse ja taas teele. Plaan oli liikuda mööda läänerannikut saare lõunaossa. Meie planeerituse juures, meil ilmselgelt ei olnud öömaja broneeritud ja hakkasime lihtsalt õiges suunas sõitma. Sõitsime kuni pimedaks läks, sest meie sihtpunktid olid meist veel päris mitme hea tunni sõidu kaugusel. Vahepeal tegime veel peatuse Pancake rock'ide ja blowhole'ide juures. Lahe koht, kahjus ei sattunud me sinna tõusu ajal, sest siis oleks seal kontsert olnud. Aga kift oli sellegi poolest. Lisaks lipsas õhtupimeduses opossum meilt nina alt läbi kui ookeani äärest tagasi auto juurde jalutasime. Väike ehmatus aga ärgem unustagem - this is the Wild :) Neljandas kohas, kuhu uksele koputasime, leidsime endale lõpuks ka öömaja. Järgmine hommik sõitsime edasi. Plaan oli minna liustikke vaatama, aga kuna vihma sadas ja arvasime, et siis ei ole hea liustikke kaeda, olime natuke nõutud, et kuidas seda päeva sisustada ning liikusime suht vaikses tempos külastades umbes igat väikest külakest tee peal. Ühes väikses "kullapalaviku" linnakeses kuulsin korra enda selja taga eesti keelt, aga see tuli rohkem ehmatusena ega jõudnud "tere" öeldagi. Järgmine peatus oli külas, kus oli bushmani muusem. Nägime filmi sellest, kuidas mägedes võrgupüssiga hirvi püüti. Enne võrgupüssi püüti neid nii, et helikopterist lihtsalt tüüp hüppas mägedes hirvele peale ja üritas teda kinni hoida. Täiesti mõistlikud inimesed siin. Pole ime, et bungy ja skydiving siitmaalt pärit on. Järgmine peatus pidi meil siis olema liustike juures. Hakkasime sõitma, mina olin just rooli läinud. Hullud mägiteed olid, siin on üldse maailma kõige kitsamad teed. Ja mudugi kogu aeg kurvid kurvid kurvid. Väikseim soovitatud kiirus, mida näinud oleme on 15km/h. Ja noh kui sa mingi paarsada meetrit teed ette näed on ka juba päris sirge tee :) Sõidan siis mina ja ühe koha peal näen, et tee kõrval peatumise alas on üks auto ja paar inimest selle ümber. Sõidan mööda ja siis hakkab koitma, et ou! ma ju tundsin seda inimest seal. Täiesti ähmi täis, et issand issand, see oli mu koolivend (noh kruvin pinget jah ;) me peame siin tee peal ümber pöörama ja tagasi minema. Kiman tagasi, lehvitan aknast, saan aru, et mind ei tunta ikka üldse ära. Kargan autost välja, et Toomas Mardile tere öelda. Siis hakkas Toomas ka juba ära tundma. Ta oli just hääletajad peale võtnud ja nende käest enne küsida jõudnud, et kes see hull umbes on, kes sealt autost lehvitab, et kas keegi teie tuttav. Aga ei, see olin mina! Siuke värk siis :) Toomase käest saime infot, et liustikud on täitsa kaetavad ka vihmase ilmaga ning peaksime kindlasti minema. Enne bronnisime veel õhtuks öömaja, et ei korduks eelmise õhtu lugu. Aga öömaja bronnisime 8,5h sõidu kaugusele. Noh, et oleks ikka põnev, pool päeva oli juba märkamatult kuskile lennanud ja tahtsime lõuna otsa kohale jõuda :) Käisime vaatasime kaks kuulsat liustikku ära - Franz Josef ja Fox. Franz Josef poseerib teile siin kõrvaloleval pildil.

Edasi kimasime lõunasse, väiksesse kohta nimega Manapouri. See on kõige kaugemal lõunas, kus ma kunagi olnud olen. Ja meie suureks üllatseks oli seal megakülm aga selle eest ootas meid seal ees megalahe mägimajake. Tegemist oli backpackersite kohaga, kus oli vist ühes majas ka nn ühikatuba aga see oli täis ja me saime hoopis ühe majakese täitsa endale. Ja sama hinnaga, mis ühika koha. Nice! Järgmisel päeval käisime Fjordlandis, täpsemalt Milford Soundis. Lihtsalt superilus loodus ja mäed. Kuna meile see mägimajake hakkas nagu täitsa meeldima jäime sinna veel teiseks ööks. Lisaks leidsime kohalikus turistiinfopunktist ühe neiu, kes tahab suvel Eestisse reisida :) Vahetasime kontakte ja lubasime Eestis kohtuda. Tänaseks oleme lõunaotsaga hüvasti jätnud ja pesitseme väikses prantsuse linnakeses mere ääres.

Eile õhtul olime veel teel kui hakkas juba suht pimedaks minema ja see oli nagu osa Bunny Suicides pildiraamatust. Täielik hullumaja miuke liiklus hakkas tee ääres ja peal pihta. Ma ainult kilkasin kõrvalistmel, et jänku siin jänku seal. Meie ei ajanud ühtegi alla. Aga igast väikest roadkilli on siin suht palju mudu kahjuks. Aga nüüd siis jah Chirstchurci lähedal, kuhu me homme lähme ning ülehomme hommikul hüppan mina lennuki peale, et õhtuks Austraalias olla!

Dzungli wifi

2009-02-10T12:11:00.000-08:00

Hetkel siis nagu pealkirjast võib aru saada olen dzunglis. Oleme Abel Tasmani rahvuspargis, mis on peaaegu lõunasaare põhja tipus. Oleme vahepeal saart vahetanud nagu võib aru saada. Olime 2 ööd Wellingtonis, kuhu jõudsime laupäeva õhtul. Kuna reede oli neil püha ja nädalavahetusel NZ7 elik New Zealand Seven elik suur suur rugbi võistlus ja noh siin siis ikka täiesti püha, pidime Wellingtonis esimese öö eest maksma kaks korda kallimat hinda. Lihtsalt! Sest neil on sel ajal kõik toad nii hinnas. No mis siis ikka, õnneks kehtis see hind ainult esimese öö kohta. Läksime siis ka õhtul linna peale uurima, mis teoksil. Tänavatel olime enne juba näinud igasugu naljakate kostüümidega inimesi. Tänavaid hakati just autodele sulgema kui me kohale jõudsime ning peatänavatele pandi üles suured ekraanid, et kõik saaksid ikka rugbit vaadata. No istusime siis meie ka maha ja mõtlesime, et vaatame ühe mängu. See oli Tonga vs LAV, mille viimane ülekaalukalt võitis. Kuna jäänud oli veel finaal, mis oli Uus-Meremaa vs UK mõtlesime, et peame ikka selle ka ära vaatama. Selleks ajaks oli ekraani ette kogunenud päris palju inimesi ja mis naljakas, et kõik istusid rahulikult tänavale maha. Mingid tädikesed tulid umbes kuskilt ballilt, mustad ilusad kleidid ja maskid ees ning potsatasid ennast sinna tänavale maha istuma. Kõikidest muudest inimestest siis rääkimata. Aga mängu juurde. Uus-Meremaa alustas väga hästi ja läks juhtima, kuid kahjuks suurtis UK täiesti viimasel hetkel veel rünnaku ja värava teha ning võit läks neile. Peale seda algas siis massiline rahva liikumine staadionilt linna peatänavale. Kõik kostümeeritult mudugi. Päris kift kui sul on järsku staadionitäis inimesi, kõik kostüümidega, kostüüme äärmusest äärmuseni aga kõik väga rahul iseendaga :) Mu lemmikute hulka kuulusid Sponge Bob ja Sponge Babe, väike japs iPodi kestas :), smurfid (ei ole pjärnu släng) ja Hootersi poisid ;) Kui hästi läheb näete selles kunagi videot ka.
Teisel päeval chillisime niisama ringi. Natuke sightseeingut Wellingtonis, käisime muuseumis, mis oli üks krdima lahe muuseum. Selles mõttes lahe, et kõik asjad olid elama pandud, ei olnud sellist staatilist kivikollektsiooni. Kui oli kivikollektsioon, siis seal oli kindlasti midagi interaktiivset juures. Ja palju rõhku pandud sellele, kuidas seda ikkagi külastajale näidata ja huvitavaks teha. Värisesin ühes majakeses 5,5pallise maavärina järeltõuke rütmis. Mudugi oli neil 3D kino veealusest maailmast. Mingi molluski säilmed, kelle nime ma enam inglise keeles ei mäletagi, et seda siin tõlkima hakata. Tüüp oli mingi 500kg ja tema akvaarium võttis nii pool saali enda alla. Aaa... ja siis ühe koha peal oli laevukese makett, millega kunagi esiisad ringi sõitnud. Makett oli umbes 4x2 meetrit ning ühel poolt said sellest lihtsalt mõõda jalutada aga teisel pool oli tal klaas ees ning kui klaasi taha maha istusid hakkas maketi peal film jooksma. Tulid inimesed, kes käisid selle peal ringi, toimetasid omi toimetusi ja rääkisid ajaloost etc. Väike jaapani poiss oma vanematega oli seal väga sillas selle peale ja no tegelt ka, palju parem kui lihtsalt laevuke.
Wellingtonis käisime õhtul veel kinos, kus sattusime taaskord kokku kahe ameeriklasega. Ühega neist juba kolmandat korda. See on päris imelik jah, kuidas osadega teed ristuvad kogu aeg. Nüüd käib siis tihe rebimine ühe ameeriklase ja ühe š veitslase vahel, mõlemaga kohtunud kolm korda. Hoiame dzunglis silmad lahti! Öö veetsime ekstreemses 20inimese ühikatoas. Mõtlesime, et proovime ära. Õnneks 20 inimest sinna tol ööl ei tulnud, öö enne seda oli küll 25 olnud :)
Järgmine hommik startisime lõunasaarele. Start oli meil 200m sadamast, sest teise öö veetsime ühes hostelis, mis oli lihtsalt nii lähedal. Pakkisime oma asjad autosse, sõitsime 50m valgusfoorini. Siis tuul raputas meie väikest Palmyt nagu midagi, mul käisid igast toredad mõtted juba peast läbi, teate ju mind küll. Aga õnneks oli praam täitsa soliidne ja 3 tundi läks nagu lupsti. Kohale jõudes käisime läbi Marlborough veinipiirkonnast. Uus-Meremaal on kõik tastingud tasuta! Niice! Igalt poolt ostsime miskit kaasa ka, aga ikkagi. Õues oli tol päeval siuke leitsak, et jube. Tuul puhus aga see õhk mida ta liigutas lihtsalt kõrvetas. Nimed siis ka ikka, kus me käisime: Cloudy Bay, Hunters (need olid jalaga segada igasugu auhindu võitnud ja neil oli väga hea Gewürtstraminer, aga muud olid suht keskpärased) ja Framingham.
Nüüd oleme selles rahvuspargis. Käisime ookeani peal kajakiga sõitmas. Lubati mingit jubedat vihma ja kartsime, et tuleb nüri päev aga ei, tuli hoopis päike. Mul on jälle kõrvad kõrbenud ja kell käe peale päevitunud. Dzungli wifiga on tegu seepärast, et mul ei ole väga seda wifit. Istusin maja kõrval õues oma läpakaga ning kui hämarduma hakkas sibas siil üle tee minu poole. Oliver pärast küsis, et kas siin on siile? No ma ka ei tea aga parem las ta olla siil kui mingi muu elukas. Mets nii kui nii elab siin. See on täiesti hull, mis hääl metsast päev otsa tuleb, miskid ritsikad või sitikad teevad seal igavest mürglit. Pimedas hakkasid mingid suured putukad mu ekraani kui maandumisrada kasutama ning pidin sisse ära kolima.
Mõned pildid ka. Mind näete vähe, sest mu sonks elab täielikult oma elu. Kahju ainult, et me mingi koos ringi hängima peame. Bummer!

Ootan tuult....

2009-02-05T20:36:00.000-08:00

...nüüd siis olen jõudnud sinna maani, et ma tõepoolest istun New Plymouthis ja ootan tuult. Tegemist siis ühe parima surfipiirkonnaga siinmail ja surfirandu jalaga segada, aga mida täna pole on tuul. Hommikul käisime rannast labi aga ei olnu surfiilma. Ka minusuguse algaja jaoks. Võtsime siis päeva wifis selle asemel, nii hea on oma läpaka taga olla üle pika aja. Esimene mail, mis täna kirjutasin sai täpitähti ja numbreid segamini, polnud harjunud, et täpitähed jälle olemas on. Homme hommikul peaks siis tuul olema :D ja siis kargame vette!!! Nii kergesti see surfipisik tulebki krt.

Eelmine kord jäi siis pooleli Waitomo Cave Adventuri eel. Tegemist maa-aluste koobastega, kus on väikseid jõgesid, koski ja niisama sügavusse laskumisi ja ronimisi. Lisaks on koopa lagedes "glow wormid" mis seal pimedas lahedalt helendavad. Ise naersid, et see suht marketingi värk rahva koobastesse meelitamiseks aga noh meie olime ikka ekstreemsuste peale väljas. Bookisime omale siis eelmine õhtu seikluse ära, kus siis nii sügavustesse laskumisi, ronimist ja märjaks saamise võimalus. See oli eraldi faktor bookimisel :) Saime miski fantastilise talongiga veel 45$ soodsama hinna. See oli 1/5 hinnast. Siin on mingi müstiline talongi süsteem. Mul on autos hunnikutes talonge igasugu brozüüride vahelt, mida siis enne miski külastuse tegemist läbi kammin, et äkki saab midagi soodsamalt. Siiani on neist üksjagu abi olnud. Aga tagasi koobaste juurde. Kobiti meid hommikul mikrobussi, sõidutati koobaste juurde, kalipsod selga, kummikud jalga, kiiver pähe ning kiirkursus laskumises. Edasi oli 2h ekstreemi pimeduses ja vees ja kitsastes käikudes ja seina peal ronimist. Laaahhheee!

Peale hommikusi seiklusi põrutasime kohe edasi, et jõuda Rotoruasse ja külastada Lord of the Ringsi movie set'i. Kuna me täpselt ei teadnud, kuidas seal need ekskursioonid käivad ja mida seal on võimalik teha aga see oli teepeal, mõtlesime, et sõidame ikka veel õhtul sealt läbi. Õhtul tähendab kell 4, sest siin on kell 5 enamus asjad juba kinni ja viimased turisti infopunktid on ehk kuueni lahti. Seega me oleme mingid täielikud ööinimesed siin. Sest meie moto on olnud, mitte asju ette bookida, vaid hommikul vaatame kuhu õhtuks jõuame. Siiani on jubedalt vedanud igasugu asjadega sellest osas. Et kuskil on mõni hostel veel kogemata unustanud ukse õhtuks lukustada ja meie satume sinna stiilis :) Ja vedas taaskord, sest jõudsime just in time Hobbiton movie set tuuri jaoks, mis tavaliselt on täisbookitud, kuid juhuslikult oli neil 2 vaba kohta. Hopsti mikrobussi peale ja 12'000 lamba vahele sõitma, sest just nii palju lambaid oli selles farmis, kus filmijupp tehti. Seal tuuri peal oli ikka täitsa toredaid friike, nagu vabandust, aga mõne inimese jaoks oli see tuur ikka dream come true. Ma ei julgenud tunnistadagi, et ma pole filmi näinud või nii. Na uups. Ok, ma lubasin, et ma vähemalt vaatan selle filmi nüüd millalgi ära :) Fännid peaksid siis kõrvaloleval pildil tundma ära puu ja akna.

Järgmisel päeval käisime Hells Gate thermal reservis. Ala, mis on siis tekkinud peale vulkaanipurset ning seal oli hulgi erinevaid mudatiigikesi, mis kõik keesid erinevatel temperatuuridel ja aurasid. Päris sheff iseenesest. Seal oli ka muda vulkaan, mis pidi küll tavaliselt ööseti purskama, aga siis nii paari meetri kõrgusele :) Õhtul käisime Maori kultuuri etendusel. Tantsisid, laulsid ja rääkisid meile oma kultuurist. Sellele järgnes suurepärane sööming kõige hea ja paremaga. Kõige lõpuks viidi meid Pohutu geisrit vaatama, mis tegutseb aktiivselt suht kogu aeg. Võtsin plätud jalast ja seisin ühe kivi peale, mis oli nagu lihtsalt keset teed ja see kivi oli ma arvan siuke 30C soe. Need, mis olid geisrile lähemal ei kannatanud peal seismist :) Peale seda kui üritus läbi ja buss meid ööbimiskoha ees maha pani oli tuju hea ning pubisse minek tuli suht loomulikult :) Seekord siis koos neiuga UK'st ja noormehega Saksamaalt, kes ööbisid samas kohas kus meie ning käisid samal etendusel.

Vahepeal oleme suht palju sõitnud ja pauside ajal natuke looduses mütanud. Erinevate koskede juures käinud, Mt.Ruapehut lähedalt ja kaugelt kaenud. Sellist maanteed mööda sõitnud nagu Forgotten World highway. Ja seda literally! Kaardi järgi oli seal miski fantastiline vaatekoht, ainult väikse jalutuskäigu kaugusel teest. Noh, proovime siis ära. Saime metsas mütata, mudaseks, ekselda keset suurt põldu, kus lambad paduhirmus meie eest ära jooksid, laskuda mingit jubedat nõlva mõõda ja lõpuks jõuda suht mudasena aga õnnelikuna taas oma auto juurde. Väga unustatud tundus see värk seal jah.

Ja nüüd ma lõpetan oma pika päeva arvuti taga. Teeme siva süüa ning siis välja parki, sest kohalikel on pühad. Waitangi treaty't tähistavad. Meie öömaja lähedal pargis peaks miskit värki särki toimuma. Lähme chekkama. Võibolla saame miskid saksa noormehed ka kampa. Kohtusime nendega eile, ühes teises hostelis ning nüüd sattusime samas linnas teises hostelis uuesti kokku. See on täiesti omaette teema mudugi kuidas siin inimestega uuesti ja uuesti kokku jookseb. Nemad on kolmandad kellega me niimoodi unplanned kokku jookseme. Ja põidlad pihku, et homme tuult oleks. Kindlasti oli midagi veel, millest kirjutada tahtsin aga ju siis järgmisel korral ;)

PS! Leen, ma olen täna öösel sellises backpackerite kohas, kus tüdrukute vetsu seina peal on explosm.net koomiksid. Nagu haaaa!

Uus-Meremaa rokib :D

2009-01-31T19:48:00.000-08:00

Jou! Long time no see hah!
Jube aktiivne puhkus on siin. Nagu siis 6eldud, meil on nyyd autu, millega ringi kimame. P6hjasaare p6hja tipus k2idud, superilus loodus ja palju s2rke selga p6letatud. Esimesel p2eval vaatasin, et ohohh apteekis on 70se kaitsefaktoriga p2evituskreemi. L2ks ainult p2evake ja nyyd saan t2itsa aru, miks neil selline asi myygis on. M6ni p2ev tuleb ennast nii 3-4korda m22rida ja siis v2lja asutdes tekib ka kohe see hirm, et kas sai ikka korralikul m22ritud. L2heks ikka m22riks paneks veel natuke :p
Oleme siiani igasugu ilusates randades k2inud ja suht v2ikseid kohakesi v2isanud. 66binud igast naljakates backpackerite kohtades. P6hjasaare rings6idul kylastasime sellist kohta nagu Bay of Islands, s6itsime seal katamaraaniga ringi. K2isime yhe suht asustamata saare peal, mis oli siis saari t2is lahes yks suurimaid. Sain elus esimest korda snorgeldada. See kukkus v2lja kyll kui soolaveega puristamine alguses aga l6puks oli t2itsa m6nus. Lisaks n2gime delfiine v6i noh tripi eesm2rk oli ka delfiine n2ha, nii et tehtud!
J2rgmisel p2eval l2ksime liivaluidete peale surfama. Liivaluited nagu mingi k6rb, mitte nagu P2rnu rand :P Jube v2sitav oli neid luited m66da yles ronida, aga allalask seda ekstreemsem. P2rast olid mudugi k6ik kohad liiva t2is, l6una ajal veel raputasin kulmudest natuke liiva. Pildid teinekord, sest ma olen miski neti kohvikus ja pildid oma l2pakas.
Lisaks tegime yhe muuseumipeatuse, k2isime tutvusime kohalike suure uhkuse Kauri puuga. Ja nende Kauri tree gum'iga mis on siis puuvaik, nagu meil merevaik.
T2na hommikul k2isime surfamas, ookeanis seekord. Wiiiiiiiiiickeeeeeed :D Sain pysti laua peale ja puha. Taaskord l2ks palju soolavett kurgust alla aga ligi kolm tundi ookenis myttamist oli nii seda v22rt. J6ua 2ra oodata, millal j2rgmise koha surfamiseks leiame :)
Nyyd oleme sellises kohas nagu Waitomo. J22me 66seks siia. Homme hommikul miskit ekstreemsust kuskile koobastesse tegema ;) Rambo faktor 8/10st.
Olge m6nusad :)

Kia Ora

2009-01-26T00:11:00.000-08:00

elik Hello! ja seekord Uus-Meremaalt.
Palun öelge, et kedagi jälitab veel see needus, et lennuki kõige paksem meesterahvas istub teie kõrval. See on lausa ebanormaalne kuidas minul selles osas veab. Vahepeal oligi juba paar lendu ok olnud. Aga just 13tunnise lennu juures. Arumaeivõi. No anyways, pugesin nii akna alla ja tõmbasin ennast nii kokku kui võimalik ja õnneks magasin enamuse lennust.
Nüüd olen siis teist ajas ees. Mul juba päev õhtasse jõudmas. Oliver ka leitud! Õlad päiksest punased ja pool päeva ennast juba salliga varjanud. Homme veel Aucklandis ning siis võtame ühe autu ja paneme saare peale kimama.
Okai ja kuuleb jälle!

Veel kord LAst

2009-01-24T14:33:00.000-08:00

Ptui ptui ptui aga täna on rõõmupäev, sest tundub, et ma olen suutnud seljatada wifi ja muud probleemid oma arvutiga. Nimelt ei sobinud minu arvuti EU juhe mu adapterisse, seega ei saanud arvutit laadida siin mitu head aega. Siis ei töötanud wifi, viskas mind peale sisse logimist ja netti saamist nii 5mintsa pärast välja. Tänaseks olen kaugjuhtimisega miski draiveri reinstalli teinud, naeratuse eest BestBuys US juhtme saanud arvuti jaoks, pluss US adapteri võrra rikkam kuna mul nüüd fotokas kohaliku juhtmega. Igatähes, mu seljakott on igavene juhtmerägastiks aga kõik asjad töötavad. See on nagu superheauudis lihtsalt. Jube keeruline on see ümber maailma reisimine selle seina lülitamise koha pealt.

Eile siis käisime pidus, puhas huumor oli :D Aga väga kuul üritus. Teinekordki võib USC filosoofidega peole minna! Üks LA naetatus teile siit :D

Täna hommikul käisin lehvitasin sõpradel ka bye bye....

Nüüd siis ootab mind ees 12h50mintsa lendu. Iiik. 26nda hommikul olen Uus-Meremaal, esimene ülesanne on tõenäolisel leida üles Oliver. To be continued...

Ja lubatud pildid...

2009-01-23T12:04:00.000-08:00

...mis panevad P2rnu retirement plane ymber m6tlema ;)
Vaated teel San Fransiscost Los Angelesse. Super lihtsalt.

Ja teate mida toredat siin veel on JellyBellyd :D Jaaa ma leidsin nad taas. Minu obsession kommidega siis. Ning ma olen p2ris usin teisi sellega nakatama. K2isime pildilolevas poes eile. Ja nyyd mul on pallu pallu komme. Hull v2rk.

Nyyd aga l2hme me muuseumi ringile. Kuna p2ris t2pselt ei tea, mis see koht endast kujutab siis tulebki ilmselgelt kohale minna ja uurida. 6htul tulevad Indrek&Maria (kohalikud eestlased) kylla ja Hendrik lubas syya teha ning peale seda l2hme kuskile yli6pilaste peole. Siuke p2ev siis plaanis. Homme elik laup2eval lendan edasi Uus Meremaale. Kui mitte enne siis sealt kuulete must taas :)

Kannan lennuplaani ette

2009-01-23T00:16:00.000-08:00

Kuna ma olen selle juba mitu korda unustanud, siis palun - minu lennuplaan, et teaksite kus ma enam v2hem paiknen kui otsereportaaze ei ole :)

15JAN LONDON LHR 3 - LOS ANGELES LAX VS 23 15:15 18:55
24JAN LOS ANGELES LAX 2 - AUCKLAND AKL NZ 5 19:30 05:25+2
17FEB CHRISTCHURCH CH M - AUCKLAND AKL NZ 90 11:15 12:35
17FEB AUCKLAND AKL I - PERTH PER NZ 175 14:05 17:40
05MAY BRISBANE BNE I - SINGAPORE SIN SQ 246 23:45 05:45+1
28MAY SINGAPORE SIN 2 - BANGKOK BKK SQ 972 10:30 11:55
16JUN BANGKOK BKK - SINGAPORE SIN SQ 981 19:10 22:35
16JUN SINGAPORE SIN 3 - LONDON LHR SQ 322 23:30 05:55+1

Cheers,
Madli

U think this is America....

2009-01-20T23:50:00.000-08:00

....I say this might be Estonia. Ma pole lihtsalt nii v2he Englishit veel yhegi v2lisreisi peal r22kinud kuni siiani Ameerikas :) See aga v6rdub palju toredaid eestlastet tutvusi Ameerikas.

Mis ma siis vahepeal korda olen saatnud? Laup2eva hommikul (no mitte p2ris hommikul, sest k2isime eelmine 6htu tiba linna peal :) panime autole h22led sisse ja SF-i poole minekut. Kui k6rvalautodes k6mises r2pp siis meil m2ngis Matvere&T2tte :) 6htuks olime SF-is Heleni ja Allani juures. Leidsime peale pikka s6itu veel jaksu pittu minna koos kahe Eesti neiuga. Ma nimetaks seda klubi peaaegu Angeliks :D Ainult enamustel v6isin ma yle pea vaadata - vana hea Euroopa hiidnaise tunne. Pyhap2evase hommikus66k/l6una nimel ootasime yle tunni j2rjekorras. Inimestele siin meeldib j2rjekorras seista ilmselgelt. 6htul olin ma lihtsalt laip, vist mingi kerge jetlag j6udis kohale.

Esmasp2eva hommikul k2isime Golden Gate bridge'i kaemas. S6itsime yles vaateplatvormile, kus tuul tahtis 2ra viia aga sai palju ilusaid pilte. Minu selja taga siis sild ise, paremal SF ja vasakul v2ike saareke ookeanis on Alcatraz.

Edasi l2ks tuur Napa Valleysse veine maitsma. See t2hendab siis, et k2isime erinevates veiniistandustes veine proovimas. Kui kedagi peaks huvitama siis ka nimed: St Supery, Frogs Leap, Cakebread (v2ga head veinid:) ja viimane koht tegelt esindas 4 istandust. Meid oli 5 eestlast, kellest 2 on nii6elda in da business ja suht asjatundjad which was nice to have. Ilm oli supersoe ja igati sobiv istandustes k2imiseks, mandariinipuudega poseerimiseks ning p2evaga sai maitstud igast p6nevaid veine.

T2na hommikul k2isin jalutasin natuke SFis ringi (loe tegin sporti nii, et seda n2gu). K6rgusevahed on lihtsalt hullud ja paar blokki rassid m2est yles ja siis j2lle alla ja siis j2lle yles. Yhes6naga trenn yle pika aja. Sibasin Coit towerisse, mis on pystitatud m2e otsa ja sealt avaneb super linnavaade. Pealel6unal hakkasime m66da ookeani 22rt LAsse tagasi s6itma. Nagu wauuuuuu mis vaated nagu wauuuuu. Aga need vaated juba j2rgmise postiga, sest need alles kaameras ja mul on kell 66sel ja ma tahan magama :)

3 lendu ja 24h hiljem...

2009-01-16T19:01:00.000-08:00

....maandusin 6nnelikult LA-s. Virgin Atlanticu kiituseks v6in 6elda, et 10tunnine lend oli v6imalikult mugavaks tehtud. T2itsa s66dav s66k ja oma telku eesistme kyljes koos suure valiku filmidega. Lennutrajektoor oli yle Gr66nimaa ja mul juhtusid tol hetkel ka silmad lahti olema. Lumised m2ed olid nagu super ilus vaade. Mitte, et ma sinna kipuks, ma rohkem p2ikse peal v2ljas :) USA-sse j6udes teatas piloot, et v2ljas on 6htul veel 20C sooja. Jeiii. Passikontrollist sain l2bi nagu lupsti, k6ikide oma s6rmede j2ljed pidin neile kyll j2tma. Kuuldes mu reisiplaanidet tehti mulle suuri silmi, et preili, kes teie reisi eest maksab. Seleta siis noh!?!
Hetkel siis peatun yhe Eesti noormehe juures LA-s. T2na k2isime ostsime mulle digika, seega on lootust, et yhel heal p2eval saate ka pilte n2ha ;) Lisaks k2isime Venice beachil chillimas ja tegime v2iksed 6lled rannas, m6nna. Kuigi kraade oli mingi 25C oli vesi nagu kylm kylm. Aga noh sai varbad Vaikse ookeaniseks (ok, seda s6na v6ibolla ei ole yldse olemas). Igast2hes s6brad, mul on tunne, et see reis ootas mind! Homme l2hme autuga San Fransiscosse, kus kohtume veel Eesti s6psidega. T2nan t2helepanu eest ja kuulmiseni :)