Kui väljas on kaks kraadi külma, siis see pole ju tegelikult mingi külm veel? Nagu tõsiselt, -2 ei ole ju mingi kraad. No Helsingis tundub, et täna on küll null selle kahe tagant ära unustatud. Ma pole nii külma -2te veel kohanud. Brrr.... Nüüd kohe makes sense, miks kõik kohad mütse, salle, kindaid, erinevaid jala- ja kätesoojendajaid müüvad. Brr... siin on külm. Ja ma pean endale mütsi muretsema, hetkel käivad sonksuga läbirääkimised selles osas.
Peale eksamit tulime koolist koos ühe Soome ja ühe Türgi neiuga ning viimane oli kudagi väsinud ja siukses kerges deprekas juba. Mudu hästi energiline ja tore tüdruk. Ja lund hakkas ka just sadama, mitte siukest laia ilusat lund vaid siukest väikes kirmet tuli taevast alla. Ja siis ta küsis, et mis asi see nüüd siis on, kas see on teil vihm või lumi? Ja miks mind valdab kogu aeg tunne, et ma ei taha mitte midagi teha, vaid soojas kodus istuda ja šokolaadi süüa? Tere tulemast Põhja-Euroopa talve?! Naljakas, ei mõtle, et see talv nüüd nii hirmus on, aga tegelikult kõige hirmsamad pimedad külmad kuud on ju alles ees...
Aga miks ma üldse oma nina täna hommikul vara vara kodust välja pistsin oli seepärast, et mul oli jälle üks eel-eksam. Õnneks oli täitsa mõistlik eksam, kuigi seda raskem oli kudagi õppida, kui arvad, et nii kui nii oskan :p Aga hea uudis on see, et see tänane eksam oli ka mu viimane eksam sel aastal :D Nüüd mind uputatakse küll järmistel nädalatel igasuguste kirjalike töödega üle, kuid ma arvan, et mis ei tapa teeb tugevamaks.
Ja nüüd ma täidan oma tädi kohustusi ja lähen ühele põnnile lapsehoidjaks :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment