Nonehh, Eestis käidud nii kui niuhti. Väga tore käik oli, supertihe graafik aga selle eest palju positiivseid emotsioone. Sänx :)
Naasmisest saati olen nagu orav rattas olnud, sest eelmise nädala tihe graafik kandus veel üle selle nädala algusesse. Nüüd juba kolmanda perioodi lõpp pasitab. Järgmine nädal on eksami nädal, kus mul pole taaskord ühtegi eksamit. Niice. Pean aint ühe assignmendi sisse andma ja siis plaanin nati siin soome keele kallal nokitseda ja niisama chillida. Kummikud ostsin ka täna ära, et saaks siin lörtsi sees tsillida rsk. Ostsin endale roosa-lilla-kreemikad kummikud. Need kes mind tunnevad, saavad aru, et see värvivalik on ilmselge üleväsimuse märk :)
Homsest alates siis Helsingis taas suurejoonelisem streigilaine. Bussidest prügivedajateni ja nendest omakorda jäämurdjateni. Õnnkes ma käin jala kooli. Kui jää osas võib loota, et see ära sulab siis prügiga vist nii ei käi. Bummer!
Oo ja lisaks ma vist enamustele jõudsin juba nädalavahetusel pläkutada oma neljapäeva õhtusest bussisõidust Pärnu. Nimelt sattusin istuma eelviimasesse ritta bussis ning tagaistmel oli mingi sell, kes esimesed tund iaega kogu aeg telefoni otsas oli ja seletas stiili 'tunned ära v, ma olen Eestis, sain just välja etc etc.' Noh siis mingi hetk mainis sell ka oma nime, mille peale mul külm jutt üle selja käis, sest ma teadsin seda venda Pärnust. Kohalikke kaake peab ikka tundma. Noh siis tüüpis mainis ka telefonikõne jooksul, mida tõenäoliselt peale minu ka terve buss kuulis, et ta oli kaks aastat Soomes kinni istunud, nüüd 7 aastat tingimisi ja 8 aastat Soome keeld. Nii uhke tunne oli kohe kaasmaalaste üle. Noh siis mudugi hakkas nati seest närima kui ta minu lugemismaterjalide vastu huvi üles näitas ning hakkas kahtlustama, et ma prokuröriks õpin. Ma ei hakanud talle seletama, et see pole ainus amet maailmas :p Kui ma tallal (jah see on Pärnus Tlna mnt) bussist maha tulin, siis läks tagaistmel juba tuliseks, sest mingi teine vend võeti ette, kes tema arvates kits oli. Elu on seiklus!
No comments:
Post a Comment