Töö ja vile koos!

Olen terve nädala laste mänguväljaku põhiasukas olnud. Eeeei vale suund, ma olen seal siiski tööd teinud :) Nokitseme suure lossi kallal lausa 3 mehega (ei kobise) - pesime seda, et rasvased sõrmejäljed maha tuleks, siis õlitasime, korduvalt ja nüüd peale mõnede aukude kinni katmist, käime osad kohad veel värviga üle. Nii kella 10 ajal saabuvad põngerjad parki ja ummisjalu lossi poole. Ürita siis neile selgeks teha, et ei ei ei ei täna ei saa siia ligi ja see värv on märg ja ära siia astu etc. Pausilt naastes oli alati keegi lossi sisse murdnud, kuigi me üritasime sissekäigud sulgeda. Aga laste loogika juures on tore see, et oranz hoiatuskile ei ole oranz hoiatuskile vaid pigem: oi täna on lossil lisa atraktsioonid - mille vahelt, alt/pealt on veel toredam ronida :D Wet paint sildid just 3 aastaste peal ei tööta. Kohati tundus, et sildid ei töötanud ka vanemate peal aga las ta jääb. Ja lubatud pildike ka :)
Ükspäev tuli ülemus minu juurde, oli minu allkirja vaja ühele paberile ja küsib siis, et kas teil Eestis algavadki kõikide eesnimi ja perekonnanimi sama tähega. Nt M-iga nagu minul. Nimelt kolm eestlast, kes Kings Parkiga tegemist on teinud, on kõik samatäheliste initsiaalidega. Seega täitsa õigustatud küsimus, et kas teil Eestis ongi nii? Kolm inimest on Eesti suuruse kohta juba päris representatiivne.
Üks pildike ka ühest erilisest pargiasukast. Tegemist ühe väga naljaka linnuga. Nimelt kui sa kuuled, et pargis kuskil tehakse ahvi häält, eeldaksid, et kuskil punt pärdikuid aga ei kõigest mõned kuukabarra (eng kookaburra). Teeb täpselt sellist häält nagu pärdik. Ja neid on siin ohralt!
Eelmine laupäev kimasin rattaga randa. Kui mu keha oleks teadnud, et ta peab mingile soojale maale treeninglaagrisse tulema, siis meil oleks ilmselgelt pikem jutuajamine olnud selle reisi teemal :p Oh well... Laupäeval seljatasin miski 35kilomeetrit, umbes 35C kuumuses. Mis veel nõme, siin peavad jalakäijad, k.a ratturid siis kui ma jalakäijate/rataste raja peal olen, teed andma. Ülekäiguradasid on väga vähestes kohtades ja kui tõesti auto peab jalakäijale teed andma, siis need kohad on eraldi märgistatud. Aga laupäeval käisin Cottesloe rannas, kus oli kunstinäitus rannaliival ja vees ka. Eelmine kord seal rannas olid lained nii suured, et põlvekõrguses vees tahtis ookean sind endaga kaasa viia ja valget vahtu kui palju. Laupäeval oli üllatavalt vaikne. Sai rahulikult ujuda, natuke lainetass ka aga täitsa kalda ääres ja eelmise korraga võrreldes ei olnud see isegi nohu. Miski 20m kaldast nägi väga ilusasti veel ookeani põhja, siuke kerge adrenaliinikas käis kehast läbi, sest väga seff, et vesi nii puhas ja põhja näeb aga krt põhi on ikka kaugel :D
Lisaks kunsti! Pühendusega scräbble'i sõpradele :)