Kiva :)

Mõtlete, et what's the fuss about The Rock. Noh esimese pildi peal olen ma ka veel skeptline aga see kant ja loodus on täiesti fantastiline :D
Pühapäeva hommikul kell 6 oli start 3päevasele tuurile Austraalia tõenäoliselt number üks turisti atrakstiooni kaema. Meie bussikesse mahtus 21inimest pluss kergelt poolemeelne giid (see tegi olemise ainult lahedamaks). Seltskonnas olid nii saksa Helgad kui briti Bridgetid (Jones siis) ja veel pudinaid pabinaid üle maailma - sain endale 21 uut ja huvitavat tuttavat. Nii asusime siis Austraalia keskpunktist teele, et avastada punase liiva väljasid, mille vahele on ära eksinud mõned suuremat sorti kivid. Jaaa mõned aborigeeni perekonnad - peale 200km sõitu võtsime ühe aborigeeni pere nii miski 7lapsega sleppi, sest neil oli 5km enne bensiinijaama paak tühjaks saanud :)
Esimesel päeval meile seda kiva veel ei näidatud uitasime Kings Canyonis, kuulasime kõrvad kikkis, kuidas sellises kliimas ellu jääda ning mida looduses süüa võib ja mida mitte. Teel meie öisesse laagrisse korjasime tee äärest lõkkepuid -lammutasime bushi natukene ja vinnasime jämedamad oksad bussi taga oleva treileri katusele. Pimedas jõudsime oma bushcampi, kus lõkke peal süüa tegime ja öö mattide peal ümber lõkketule veetsime. Väljas oli öösel miski 13C sooja, kuid nende mattide peal oli magamiskotiga täiesti hea ja soe magada. Lisaks oli superilus vaade tähistaevasse ning mina nägin õhtul veel ka langevat tähte. Bliss, ain't it! Ja ma annan kihvaka, et õhtul lõkke ääres istudes kappas meie selja tagant mõõda metsik hobune. Kui üksi matkamas oled, siis mõnikord dingod pidavat tulema keelega üle põse tõmbama või su jalanõudega mängima näiteks :)
Hommikul 5.30 start, et päevast maksmimum võtta kuna 6-7paiku läheb jälle pimedaks. Pakime laagri kokku, varume järgmiseks päevaks lõkkepuid. Näeme metsikuid kaameleid, dingot, kängurusid muidugi ning väikest sisalikku nimega Thorny Devil, kelle pärast meie giid, bussi keelatud kohas kinni peab ja meid bussist välja ajab teda vaatama, sest ta on suht haruldane nähtus vabas looduses :)
Käime Kata Tjuta mägedes matkamas ning õpime aina rohkem abode kultuuri tundma. Igale poole me üldse minna ei tohi, sest teatud kohad on siiski pühad paigad ja meie jaoks sisenemine keelatud. Õhtuks jõuame Uluru juurde (see on See Kivi ;), teeme väikse matka/jutu sessiooni koopaavauses ning edasi lähme päikseloojangut eemalt kaema.
Sjuuuper! (viimane pilt) Fantast miuksed värvid ja samal ajal kui meie päikseloojangut naudime kokkab meie giid meile õhtusöögi ja nii me siis seal istume ja vaatame ainiti seda kivi. Edasi laagripaika, kus taas lõke püsti ja magustoit potiga tulele. Hommikul stardime enne päiksetõusu, sest vaja ju kivi näha ka selles valguses. Krapsti laager kokku ja minekut. Järgmises nn vaate nautimise kohas serveeritakse hommikusöök ja sooja teed :) Seejärel matk ümber kivi, sest isegi, kui oleks tahtnud kivi otsa ronida, siis tuulte tõttu oli see suletud ning respektist abode vastu, mina isiklikult ei oleks ka kivi ronima läinud. Peale 9km ringi ootas ees pikk tagasitee Alicisse. Vahepeal veel kiire peatus kaamelifarmis ja väike ring kaameli seljas :) Enne linna jõudmist tegi meie giid meile veel väikse off-road seikluse, et see unine bussitäis rahvast taas üles äratada :pÕhtul läksime kogu reisiseltskonnaga baari õhtust sööma, edasi salooni jalga keerutama ning kõige lõpuks veel giidi koju disco-pool'i tantsu lööma (mis muud otstarvet leida basseinile, mille seinas on auk, kui panna sinna diskovalgustused ja tantsu lüüa ;)

Melbourne - Alice Springs

Ma pean veel yhe postituse tegema, enne kui 3 p2evaks outbacki kaon. Mis ma veel vahepeal korda saatnud olen? K2isin Melbourni l2hedal Healesville Sanctuarys, mille n2ol on tegemist loomade varjupaigaga. Nimelt loomad, kes on saanud kas kuskil liikluses viga v6i nendega on midagi muud juhtunud tuuakse sinna paranema. M6ned lastakse hiljem loodusesse tagasi, m6ned j22vad nende juurde. H2sti armas kohakene, kus igal loomal oli oma lugu. Igal t2istunnil oli m6ni "meet the keeper" yritus, kus loomade eest hoolitsejad r22kisid neist natukene pikemalt. Need kes teavad kui suur looma friik ma olen, saavad aru kui v2ga mulle seal meeldis. Sain k2ngurusid toita ja igasuguseid roomajaid on nyyd ka oma k2ega katsutud. Lisaks n2gin t6eliselt ilusat ja v2rvilist sygist linnast v2ljas, Perthi kogemuste p6hjal ma ei uskunud veel, et Austraalias ka selline sygis on. Yarra Valley veiniistandused, mis olid seal samas l2hedal, j2id kahjuks kylastamata, kuna bussi ja rongiliiklus toimis seal nii nagu ta just heaks arvas toimida ning k6ik mis paberil graafiku n2ol n2gi ilus v2lja tegelikkuses kohe kindlasti nii ei t66tanud :) Seega tulin linna 2ra ja l2ksime hoopis eestlastega Melbourni 66elu nautima!
Aa yks lugu veel loomadest :) enne kui ma unustan. Suurte p6lengute ajal oli ajalehtede ja ajakirjade populaarseim esikaanefoto koaalast, kellele tulet6rjuja ulatab veepudeli ja koaala joob sellest. See oli nagu suur sensatsioon siin ning minu arust see pilt k2is ka rahvusvahelisest pressist l2bi. Aga yks huvitav asi, mida ma selle kohta enne ei teadnud on see, et koaalad tegelikult ei joo vett! Koaala t2hendab aborigeeni keeles "ei joo" ning koaalad saavad kogu eluks (magamiseks oleks vist 6igem 6elda) vajaliku vee eukalypti lehti syyes. Isegi seal varjupaigas neile pandi kyll vett aga nad ei joonud seda kunagi. Seega pilt, kus koaala joob tulet6rjuja veepudelist on t6esti oma moodi sensatsioon! Ja noh kahju mudugi, mis see tuli loomadele tegi.
Aga t2na hommikul pakkisin oma kompsu kokku ja lennuki peale ning Alice Springsi. Vauuuuuu.....miuksed vaated lennukiaknast avanesid. Kuigi ma v6itlesin unega - mul on tekkinud reaktsioon, et nii kui ma lennukiistmel maandun vajuvad luugid kinni, mis iseenesest on hea aga ma ikka pingutasin, et silmi lahti hoida ja aknast v2lja vaadata. Fantast lihtsalt! Punased v2ljad, valkjad liivav2ljad, m2ed, kuivand j2eorud ja rohelised taimed nendes orgudes. Seal yleval olles sain aru, kust aborigeenid oma kunsti jaoks v6isid inspiratsiooni ammutada - kuigi jah, selle n2gemiseks oleks nad ju pidanud ka lendama? samas kuidas nad yldse Austraaliasse j6udsid? Aga no see on juba omaette teema. Ja kui lennukist v2lja astudes k2rbes su ninal maandub oled kohe kindlasti Alice Springsi j6udnud. M6nus soe tuul ja taas 30kraadine soojus, ma hakkasin sellest juba Melbourni sygises puudust tundma. Kohapeal viskasin asjad tuppa ja kappasin poodi, et 6htus66ki teha. Niipea kui tanavale j6udsin tulid mulle vastu esimesed sysimustad aborigeenid ja edasi l2ks aina k6hedamaks. Kuigi nad peaks turistidega harjunud olema, siis ma sain oluliselt suurema t2helepanu osaliseks kui ma valmis olin. Linn on v2ike ja suht turistidele orienteeritud, seda enam eksinuna tunduvad kohalikud, kes linnas ringi hulguvad. Tunnike tagasi tulin just oma tee topsiga k66gist kui minust vuhises m66da kergelt purjakil papi, kes jooksu pealt s2rki seljast rebis ning yle tee aborigeenide poole sajatusi saatis ja kaklema kippus. Oskagi nagu midagi 6elda kohe. Hea meel, et homme kell 6 bussi peale istun ja outbacki loodust nautima l2hen kolmeks p2evaks :) Plaanin palju ilusaid pilte teha, sest materjali selle jaoks tundub olevat ohtralt.

Jõudsin külast linna!

Pealkiri kajastab esimesi emotsioone Melbourni jõudmisel. Perth oli nagu väike maa kohakene sellega võrreldes. Siin ikka elu käib ja linn on linna nägu. Kell 5 ei sure kõik asjad välja ja poed ei panda kinni, see oli üks harjumatu asi Perthis. Hea, et marsruut on Perth - Melbourne mitte vice versa.
Perthis oli mul enne äralendu õhtul veel väike farewell, naabrid tulid shampa pudeliga tsau ütlema. Korterikaaslased viskasid mu lennujaama ning lubasime, et kuskil ikka jälle näeme :) Nendest kohtadest, kus on hea olnud, on kahju lahkuda. Ja seda tunnet olen ma selle reisi ajal juba mitu korda kogenud...
Melbournis põrutasime Kristinkaga kohe esimene õhtu Comedy Festivalile. Mina olin teinud eeltööd uurimaks keda üldse vaatama minna. Eeltöö algas nii, et võtsin internetis kava lahti, vaatasin ahahh miski 20 erinevat stand-up comedy showd, mille nimed mulle ei ütle mitte midagi. Hetk hiljem avastasin, et need 20 on ainult A-tähe all. Kogu tähestik veel!! Na uups! See eeltöö ei kandnud vilja aga õnneks sattusin õigel ajal telekat vaatama üks õhtu ning sain sealt vihjeid keda ja mida vaatama minna. Melbourni jõudes helistasime kohe hommikul piletiinfosse, kuigi oli kirjas, et pileteid saab ka uksel, ning saime telefoni teel 2 viimast piletit õhtuks :) Käisime Danny Bhoyd vaatamas, väga mõnus muhe sell oli ja sai naerda päris kõvasti. Arvasime Kristinkaga mõlemad, et teinekordki stand-up comedyt vaatama.
Esimesi eestlasi olen ka "tere"-ga Melbourni linnas juba hirmutanud :D
Eile õhtul käisime Reka ja Heleni pool grillimas, nad on ka ennast hetkel Melbourni sisse seadnud. Kes ei tea siis tegemist mu Riia koolivenna ja tema naisega ning et mul oli superhea meel neid näha. Sai head grill-liha, sokolaadi kooki ja nalja nabani ;)
Ning viimasena pildike minu lossist, seal ma magan :D Sellest ma pean kunagi teile ise rääkima!

Talkin' about timing!

Homme on viimane tööpäev, taaskord siis :P Moosimine teemal, et jää ikka kauemaks on kestnud juba nädala. Nibin nabin jäi töö Kings Parkis kaalukausil alla kahele kuule ringi reisimisele ja chillimisele. No tõesti, nibin nabin ;) Mudugi arvestades, et mu ülemus kostitas mind tihtilugu superheade puuviljadega, mida ta osaliselt vist ise kasvatab, siis selle väikse asja võiks küll järgmises töökohas välja nõuda. Palun mulle igal lõunal üks eksootiline puuvili, mis keele alla viib. Aitäh!
Aga ajastusest rääkides müüsin eile oma ratta maha. Endal hea meel, sest vastasel juhul oleks ma ta lihtsalt tänavale visanud, sest ta oli vana ega maksnud midagi märkimisväärset aga nüüd sain selle raha tagasi :) Ja ärge saage minust valesti aru selles tänavale viskamise osas. Siin kõik viskavadki esmalt asjad, mida nad enam ei taha või ei kasuta tänavale, siis võivad kõik huvilised käia endale sealt sobivat kraami valimas ning siis kunagi hiljem lähevad need alles prügiauto peale. Tavaliselt kui ma rattaga töölt tulin, oli üks tänav, kus on suht fäntsid kõrged korterelamud ja seal oli alati tänava peal miskit mööblit ja värki ning alati oli ka neid, kes midagi sealt juba laiali vedasid. See oli juba siuke igapäevane vaatemäng, et mis siis täna tänavale jõudnud on? Ja lisatud pilt on ühest pöösast, mis teise koha peal mulle tööle minnes ette jääb.
Lisaks olen ma suutnud siin kuumuses haigeks jääda, eile hommikul ei tahtnud ikka kuskilt enam õhk läbi käia. Käisin apteegis, kus mind registreeriti andmebaasi ID-kaardi alusel kui nohurohu ostja (paranoilised?!?!) ja täna on juba lõõrid lahtisemad. Ma ikka kogu aeg lootsin, et siin kehtib ka see 7päeva haige olemise loogika (kui ei ravi läheb haigus üle nädalaga ja kui ravid siis 7päevaga) aga peale nädalat/7päeva (kuidas soovid) oli seis ainult halvemaks läinud. Tõenäoliselt supermarketi külmaletid said saatuslikuks või midagi. Ja noh siin kliimas on ikka suht raske liikuda ilma, et sa higistama ei hakkaks. Ma olen õppinud siin vähemalt poole aeglasemalt kõndima!
Aga nüüd ma hakkan vaikselt oma kodinaid pakkima, sest homme õhtul kobin lennujaama ning teisipäeva varajastel hommikutundidel kohtun juba Kristinkaga Melbournis. Stay tuned, sest kui ma ei ole suutnud sind siiani kadedaks ajada, siis plaanin ma seda järgmise 2kuu jooksul veel kindlasti teha :p Tataaa!

Culture vulture!

Käisin eile kohalikus kunstigaleriis. Päris lahe oli, sest sattusin paari hea näituse peale. Nimelt olid seal üleval 2009aasta Austraalia klaasimeistrite konkursi 10 paremat tööd, millest ühe oleks küll tahtnud koju kaasa võtta (see jagas esikohta ka:). Teine lahe asi oli kunstitudengite tööde näitus, tööd olid kogutud Lääne Austraaliast ja lisaks ka paarkümmend tööd Jaapanist. Ning muidugi palju Austraaliale omast aborigeeni kunsti. Selliseid klassikalisi ja igivanasid maale, mida Euroopa kunstimuuseumid täis on võis siin kahe käe näppude peal üles lugeda. Seda huvitavam see galerii oli.
Ja lisaks näidati telekanurgas videosid ühest projektist (kokku miski 10 filmi pikkusega 15min-1h), mille eesmärgiks aborigeenide kultuuri jäädvustamine ja mitte ainult, projekti raames õpetati neile, kuidas seda ise tänapäeva tehnoloogiaga teha. Good cause ikka! Mina sattusin telekast nägema ühte juppi, olin seda nn etendust korra kodus teleka ees ka näinud - see avas Melbourni Comedy Festivali. Viimane koht kus lootsin seda uuesti näha oli kunstigalerii. Aga säh sulle. Jagan seda toredat etendust teiega - NAUTIGE :)

Appi appi juuksed ulatuvad patsi!

No pole ime ka, olen tänaseks kauem teel olnud kui veel olla plaanin, seega reisi selgroog on murtud. Juuste osas - lasen varsti korterikaaslase kääridega kallale. Saab põnev olema :) Tööd on veel suhteliselt vähe jäänud teha, nüüd tuleb 4päeva puhkust, mis mulle üldse ei meeldi, teeks tööd ja teeniks raha parem aga mis teha. Samas mõte sellest, et varsti ei pea enam hommikul vara ratta selga hüppama ja kõikide teiste hulludega, kes hommikul kuue ajal sporti õues teevad võidu kimama on kah suht mõnus. Hommikul peale kuute on rohkem inimesi tänavatel kui kella 3ajal koju minnes. Kõik teevad trenni. Pargis iga ausamba juures umbes kümne pealine punt kangutab midagi, jookseb (aegajalt kuulivestidega :) või venitab parasjagu. Väga tihe liiklus! Samas see on tõenäoliselt ainus võimalus siin trenni teha, sest talve tuleku puhul on meil päeval jälle üle 30C temperatuurid :D ja kujuta ette, et sa teed trenni sellise kuumusega - väga nagu ei tee. Ja kui inimesed just trenni ei tee, siis löövad nad trennikaaslase ööklubis uppi ega pääse seepärast suurvõistlustele. Nägin just Postimehes uudist Austraalia ujujast :(

Lisaks olen tähele pannud, et kui Eestis on pargis kuskil mõni pink, siis see üldjuhul on ikkagi päikese käes. Siin on see kohe kindlasti varjus. Mõni üksik võibolla ei ole, aga sealt tagant või kõrvalt on siis see puu kindlasti mingi aeg maha raiutud :p Siin kõik otsivad alati varju ja meie seal Eestist otsime alati päikest.
Päeva tarkus: kui blondiin ei õpi saab ta pea roheliseks :D Mõelge ise edasi (vihje: värvisin katusealuseid, süüdlane on pildi peal)!
Häid kevadpühi kõigile sügisesest Perthist :P

Issanda loomaaeg on kirju!

Jätkuvalt nokitsen siin tööd teha... kui nii öelda võib :) Aga tegelikult tahtsin natukene veel oma kolleegidest pajatada, sest see punt on sama kirju kui kogu vegetatsioon seal pargis (ja see on väga kirju). Kõigepealt Simpsoni fännidele, üks papi seal pargis on koopia Springfieldi kooli koristajast. Soti aktsent on täiesti puhas, töötab laste mänguväljakul, toimetab ja koristab seal. Nägu on alati tiba mossis ja kulm kortsus aga kui suu lahti teeb on väga tore. Ja no aktsendi peale läheb kohe nägu naerule, good stuff good stuff :) Üks papi hoiab Elvise dream'i elus! Ja nüüd saabus haiguslehelt aednik-modell-poksija?! Need I say more :D Lisaks eelmise postituse teemadel, siis olen täheldanud lõunapausi ajal telekast uudiseid vaadates, et ekraani allosas jooksevad aktsiaturu kommentaarid, kust käib aegaajalt läbi sõna "steady". Ma kahtlustan, et nad üritavad alateadvussesse sisendada seda aeglast töötegemise rütmi.
Eile hommikul oli väike tule paanika pargis. Keski purjakil papi oli üritanud lõket teha ja tal ei lastud seda nagu hästi teha. Kui ma siiani olen kekanud ilusate piltidega Kings Parkist, siis nüüd üks pilt pargi põlenud poolest. See juhtus paar kuud tagasi (mitte täna hommikul, raaahu!). Päris suur osa bushi põles ära ning tegemist oli süütamisega. Vot selliste asjadega peavad siin võitlema. Ja mis veel naljakas on, et kui austraalased ei ole ametis mõne süütamise kustutamisega, siis panevad nad ise bushi põlema. Niimoodi nad ohjavadki bushi, pidavat põletama nii iga paari aasta tagant.
Ja nüüd on reede! Over and out!