Pühapäeva hommikul kell 6 oli start 3päevasele tuurile Austraalia tõenäoliselt number üks turisti atrakstiooni kaema. Meie bussikesse mahtus 21inimest pluss kergelt poolemeelne giid (see tegi olemise ainult lahedamaks). Seltskonnas olid nii saksa Helgad kui briti Bridgetid (Jones siis) ja veel pudinaid pabinaid üle maailma - sain endale 21 uut ja huvitavat tuttavat. Nii asusime siis Austraalia keskpunktist teele, et avastada punase liiva väljasid, mille vahele on ära eksinud mõned suuremat sorti kivid. Jaaa mõned aborigeeni perekonnad - peale 200km sõitu võtsime ühe aborigeeni pere nii miski 7lapsega sleppi, sest neil oli 5km enne bensiinijaama paak tühjaks saanud :)
Esimesel päeval meile sed
a kiva veel ei näidatud uitasime Kings Canyonis, kuulasime kõrvad kikkis, kuidas sellises kliimas ellu jääda ning mida looduses süüa võib ja mida mitte. Teel meie öisesse laagrisse korjasime tee äärest lõkkepuid -lammutasime bushi natukene ja vinnasime jämedamad oksad bussi taga oleva treileri katusele. Pimedas jõudsime oma bushcampi, kus lõkke peal süüa tegime ja öö mattide peal ümber lõkketule veetsime. Väljas oli öösel miski 13C sooja, kuid nende mattide peal oli magamiskotiga täiesti hea ja soe magada. Lisaks oli superilus vaade tähistaevasse ning mina nägin õhtul veel ka langevat tähte. Bliss, ain't it! Ja ma annan kihvaka, et õhtul lõkke ääres istudes kappas meie selja tagant mõõda metsik hobune. Kui üksi matkamas oled, siis mõnikord dingod pidavat tulema keelega üle põse tõmbama või su jalanõudega mängima näiteks :)Hommikul 5.30 start, et päevast maksmimum võtta kuna 6-7paiku läheb jälle pimedaks. Pakime laagri kokku, varume järgmiseks päevaks lõkkepuid. Näeme metsikuid kaameleid, dingot, kängurusid muidugi ning väikest sisalikku nimega Thorny Devil, kelle pärast meie giid, bussi keelatud kohas kinni peab ja meid bussist välja ajab teda vaatama, sest ta on suht haruldane nähtus vabas looduses :)
Käime Kata Tjuta mägedes matkamas ning õpime aina rohkem abode kultuuri tundma. Igale poole me üldse minna ei tohi, sest teatud kohad on siiski pühad paigad ja meie jaoks sisenemine keelatud. Õhtuks jõuame Uluru juurde (see on See Kivi ;), teeme v
äikse matka/jutu sessiooni koopaavauses ning edasi lähme päikseloojangut eemalt kaema.Sjuuuper! (viimane pilt) Fantast miuksed värvid ja samal ajal kui meie päikseloojangut naudime kokkab meie giid meile õhtusöögi ja nii me siis seal istume ja vaatame ainiti seda kivi. Edasi laagripaika, kus taas lõke püsti ja magustoit potiga tulele. Hommikul stardime enne päiksetõusu, sest vaja ju kivi näha ka selles valguses. Krapsti laager kokku ja minekut. Järgmises nn vaate nautimise kohas serveeritakse hommikusöök ja sooja teed :) Seejärel matk ümber kivi, sest isegi, kui oleks tahtnud kivi otsa ronida, siis tuulte tõttu oli see suletud ning respektist abode vastu, mina isiklikult ei oleks ka kivi ronima läinud. Peale 9km ringi ootas ees pikk tagasitee Alicisse. Vahepeal veel kiire peatus kaamelifarmis ja väike ring kaameli seljas :)
Enne linna jõudmist tegi meie giid meile veel väikse off-road seikluse, et see unine bussitäis rahvast taas üles äratada :pÕhtul läksime kogu reisiseltskonnaga baari õhtust sööma, edasi salooni jalga keerutama ning kõige lõpuks veel giidi koju disco-pool'i tantsu lööma (mis muud otstarvet leida basseinile, mille seinas on auk, kui panna sinna diskovalgustused ja tantsu lüüa ;)
No comments:
Post a Comment