Kõik on võimalik Tais! Vabalt!

Teine päev Bangkokis. Lennujaamas võeti mind vastu kotikätie magusate puuviljadega - pole paha või mis :) Jõudsin Banglamphusse - backpackerite rajoon, sain koerte poolt päise päeva ajal peaaegu pureda (nagu kesklinnas, ma olen kuulnud, et kuskil külas jah aga nagu kesklinnnas!!! rahu!). Urisesin koerakarjaga vastastikku natuke aga sain tulema. Kui koerad kõrvale jätte (neid on siin palju ja mõned neist väga armsad tegelt, väike kiusatus näppida!!) on piirkond hästi mõnus. Kirev tänavakaubitsejatest, söögikohtadest ja inimestest. Käisin ka Tai massaazis, maksis nii 65eeksu. Protseduur toimus hubases aias, kus väike tädike minu peal ja ümber ringi ronis. Arvasin, et lihased, mis pole enam kuid trenni teinud ei veni väga, kuid tädi pani ka need venima. Mõnus oli ja tõenäoliselt tuleb neid protseduure veel.
Lõpetasin just linna ja kohalike transpordivahenditega tutvumise, oli vaja üks pakike ühele sõbrale ära tuua pärapõrgust. Bussid on lõmmis plekikolakad ja liiklus toimub igal pool (motikakaga kõnnitell on täitsa ok näiteks) ja igas suunas (vastassuunas pole mingi probleem).
Kohalikud mehed tunduvad edevamad kui naised ja see kivi ei läinud isegi Lady Boyde kapsaaeda. Lisaks kui juba jutt meeste peale läks, siis täna hommikul kui hostelis veel enne check-outi oma tuppa kotti võtma läksin ja mõneks hetkeks toa uks praokil askeldama jäin, ilmus mu toauksele lipuataja. Krt "So _ _ _ _!" jäi talle karjumata kui ta nina ees ukse kinni lõin. Ok ok, alati on võimalus, et tegemist oli unise hosteli külastajaga, kes unustas enne teiste käest kella küsima tulles riided selga panna!! Not buying it! Ja täna öösel uude hostelisse :)
Aga täna algab uus seiklus seeriast "Mina ja minu Triinud"Jaaa tekitasin palju küsimärke?!? Kes on see Triin - ei ole see ega teine ega kolmas, areenile on astumas hoopis uus Triin :) Nüüd peate ootama kuni ma ta pildi peale saan, sest ta hetkel just maandus koos musta leivaga. Ja meil on plaan kaksi Taimaad vallutada.
Senix kunix!

Miss! Taxi Miss?! Have a look Miss! Miss?

Peale eelmist postitust põrutasin Melakast edasi Kuala Lumpurisse. Esimesel päeval tervitas mind kohe jube vihmasadu, nii et sain paar tundi bussijaamas passida ja raamatut lugeda. Vett voolas tänavatel ojadena ning bussijaama alumine korrus täitus 15-20cm veekihiga. Siin kliimas ilmselgelt juhtub. Hiljem sain kokku ühe kohaliku eestlasega ning siis veel ühe teise kohaliku eestlasega, kes kõik pidi mu meelt lahutama seniks kuni südaöö paiku jõudis lennuki pealt Eiko, kellega koos ma Kuala Lumpuris hotellis ööbisin. See oli üks pikk ja keeruline süsteem, mis kõik asjad nii olid, aga nii nad igatähes olid. Ööbisin kesklinnast 30min autosõidu kaugusel Resort & Spa hotellis. Kuna esimene õhtu sai sinna alles väga hilja mindud, siis olen väga tänulik ühele eestlasele, kes mu takso peale pani, sest taksojuhtidega kauplemine on siin täiesti omaette ooper erinevalt Singapurist, kus kõik on väga lihtne ja kõik sõidavad taksomeetriga. Kuala Lumpuris peatasime umbes 15taksot enne kinni, kui leidsime juhi, kes teadis seda kohta kuhu mul vaja minna oli ning oli nõus taksomeetriga sõitma. Ning ma olin nõus sellesse taksosse istuma! Ma oleks flippinud kui ma üksi seda taksot seal kaubelma oleks pidanud :P

Kuala Lumpuri kohustuslik kava nägi ette Petronase tornide vaatamine nii päevavalges kui öise valgustusega. Nende 150 esimese hommikul kell 8:00 järjekorras seisjaga, kes päeva jooksul tasuta tornide vahelisele sillale lastakse ma liituda ei suvatsenud (ainult tasuta lastaksegi, ei saa olla 151. ja piletit osta) ning käisin hoopis Menara Kuala Lumpuris, mis on nende nn teletorn. Sinna leidsin tee läbi tõelise linnadzungli - matk vihmametsas :) Üldiselt KL-is kaardi pealt olevad asjad tihtilugu ei ole seal, seega külma närvi ja kõik on tehtav. Torni juures oli ka väike loomaaed, kus kohalik maotaltsutaja arvas, et ma ikka peaks maoga koos pilti tegema ning enne kui ma väga jah või ei jõudsin öelda, selle mulle juba kaela riputas. Pilte sai ka rohkem kui üks ning lisaks maole ka miski suure sisalikuga. Kohalikus muuseumis käisin ja peale suurt otsimist leidsin Lake Gardensist üles ka libklikapargi ja orhidee aia. Lisaks leotasin Keskturul oma jalgu vannis, kus kalad minu jalakesi mmmm.... mugisid oleks vist õige sõna. Ullult kõdi oli ning nii kui jalad vette panid lendasid ikka suure parvega peale. Seda teeks teinekordki, parem kui pediküür :)

Lisaks Malaisia üldiselt väga odavatele hindadele meeldis mulle, et praktiliselt igal pool müüsid nad puuvilju - kilekotti pakitud, parajateks tükkideks lõigatud, pista ainult hambaorgiga suhu puuviljad. Ning tavaliselt vaid 1ringiti eest, mis teeb Eesti rahas 3krooni. Kujuta ette, et ostad kotikese ananassi 3krooni eest ja keegi on kõik ebameeldiva ananassi puhastamise protsessi sinu eest ära teinud. Mulle sobis väga hästi ja nüüd tagasi Singapuris olles tunnen sellest juba puudust. Täna hommikul keegi ei puhastanud mu mangosid mulle :(

KL-ist jõudsin ära käia ka Cameron Higlandsis, mis on piirkond mägedes, kus on palju tee ja maasikaistandusi. Kahjuks olid kõik teeistandused esmaspäeval kinni kui mina seal olin aga sain siiski poolepäevase vihmametsa seiklusreisi teha, mille peamiseks atraktsiooniks oli "rafflesia" - maailma suurima lille vaatamine. Need kasvavad dzunglis ja õitsevad nii 5-6 päeva, seega nad kogu aeg otsivad uusi kohti, kus neid lilli kasvab ning viivad siis gruppe nende lillede juurde. Üldiselt sai sellel tuuril kõvasti rohkem adrenaliini kui ette nähtud oli. Tuuri osa oli ka väike offroad adventure, mille käigus meie džiip kahjuks katki läks. Saime selle võrra natuke rohkem mudas mütata. Teise džiibi tagaaken tagurdati vastu mäenõlva katki. Lisaks rääkis üks giid, et ta tegelebki offroad sõitmisega kohalikes dzunglites. Neil on igaaastased võistlused, kus antakse kaart kätte ja paned autoga läbi dzungli sealt kust saad. Eelmine aasta leiti üks tiim alles 2nädalat pärast võistluse lõppu üles. Ühesõnaga, te oleksite pidanud nägema neid eurooplaste nägusid, kui me seal sõitsmie :D Mudugi trekkimine oli väga mõnus ja parim osa oli külma kose all ujumas käimine. Sain mesilase käest susata ka, krt. Minul oli plaanis õhtul buss tagasi KL-i võtta. Originaalis oleks mul paar-kolm tundi aega olnud tuuri ja bussi vahel, kuid kuna meie tuur oli graafikust maas, siis õnneks õnneks jõudsime tagasi 20min enne viimase bussi väljumist :) Algas sõit vana logudik bussiga, mis tegi nii jubedaid hääli seal mägiteel, et ma pidin oma iPodi kogu aeg kõvemaks keerama, et neid kolkse mitte kuulda. Kujutage nüüd ette neid mägiteid, millest ma juba Uus-Meremaal rääkisin. Nüüd võtame ära kõik kiirusepiirangu märgid ja lisame natuke Aasiale omast vürtsi - paneme teele kassid, koerad, kanad, kuked, lapsed, kaupmehed, motikad ja kõik muud 4rattalised mootorsõidukid. Iik iik! Vahepeal oli umbes pooletunnine peatus miski täiesti lambi kohas busside romulas, kus mehed natuke omavahel juttu puhusid ja siis sõitsime jälle edasi. Siin ei ole mõtet küsida, kaua see buss kuhugi sõidab, sest raudselt sõidab kauem kui sulle öeldakse. No igatähes, jõudsin õnnelikult tagasi KL-i kust võtsin kohe järgmise bussi, nimelt ööbussi Singapuri (öeldi, et sõidab 5 tundi, läks 6 ja pool - saate aru mida ma mõtlen? :) Sattusin samade bussijuhtide peale, kellega ma Singapurist Melakasse sõitsin. Tüübid tundsid mu ära, kuulasid kohe üle, et mis ja kus ma vahepeal käisin tegin. Hea julge tunne oli kohe öist bussireisi nendega alustada.

Singapuris käisin eile veel Night Safaril, mis oli täiesti fantastiline. Tegemist siis põhimõtteliselt loomaaiaga, aga kõik on nii ilusasti loodusesse sobitatud, et sa ei saa arugi, et see loomaaed on - tõeline safari. Saad kas ise pargis ringi mütata, enamasti siis vihmametsa sees olevaid rajakesi mööda või trammiga tiiru peale teda. Tramm on elektritramm vagunitega ning lisaks giid, kes loomadest räägib. Tramm oli nii vaikne ja sõitis pimedas, seega loomad ei kartnud seda üldse, vahepeal tulid mõned ikka trammile väga lahedale. Välguga pildistamine oli ka keelatud, seega loomad said ennast suhteliselt rahulikult tunda ja see oli tõesti kift elamus. Kõik oli hästi roheline ja naturaalne ning puuridest ja metallaedikutest oli asi kaugel. Sjuuper!

Ahjaa ja pealkiri, just nende küsimuste saatel liigud Malaisias ringi, need kõlavad veel kõrvus ning jäävadki Malaisiat meenutama :)

Täna käsil viimane päev Singapuris, peaks jälle asju pakkima natuke. Hetkel taaskord mitu eestlast silmapiiril ja räägivad siin, et õhtul vaja välja minna. Homme hommikul lendan Taisse - veel kolm nädalat on jäänud. Kuulmiseni!
Ja kuna inernet ei taha minuga koostööd teha, siis kahjuks rohkem pilte ei saa lisada.

Tõeline Aasia :)

S6itsin eile superlux bussiga Melakasse. Buss oli v2ljast suht samasugune nagu meil seal Eestis aga sees oli nelja istme asemel yhes reas kolm istet. Ees olev iste oli nii kaugel, et kui ma jalad v2lja sirutasin siis vaevu sain varbad sinna peale toetada. Lisaks jalatoed, peapadjad. Ja maksin selle l6bu eest samapalju, mis nt Tln-Trt bussi eest. Ja see ei olnud ka siin k6ige kallim buss. Vot.

Malaisia piiripunktis olid k6ik ametnikud n2omaskidega. Mina sattusin selli peale, kes esimest korda n2gi Eesti passi, seega pidi ta j2rgi kontrollima, kas Eesti ikka on viisavaba. J2rgmine kysimus seagripi kohta, kas teil seal see levib? Oleks mind juba peaaegu l2bi lasnud kui tuli teemaks, et tulen Austraaliast ning supsti taharuumi. T2itsin miskid lisapaberid ja kraaditi mind. Produtseerisin neile oma tavalise 35,8 ja lasti tulema.

Bussijaamast hostelisse tulles v6tsin kohaliku bussi takso asemel. Takso oleks maksnud max 60 krooni, aga buss on ju palju p6nevam ja maksis k6igest 3krooni. J6udsin ilusasti kohale ja elamus oli palju suurem :)   

Melaka on armas v2ike linnake ja minu jaoks siis esimene t6eline Aasia sihtpunkt. Singapur on puhas, suur, l22nelik ja teeb m6nele Euroopa suurlinnalegi silmad ette, nii et Singapur ei ole yldse Aasia n2gu. Seda enam olen vaimustuses Melakast. V2iksed kitsad t2navad ilma k6nniteedeta, mustmiljon motikat ja autot kimavad ringi. Taksod ja lillekaunistustega jalgrattad vanker taga, mis m6eldud turistide vedamiseks, m6lemad signaalitavad kogu aeg ja tahavad oma teenust pakkuda. Kogu linnas olen suht v2he eurooplasi n2inud, seega k6ik tahavad sind n2hes suhelda. Isegi politseinikud passivad puu all oma motika najal ja naeratavad noogutavad sulle. K6ik on oma joped :D T2navalt kogutud naeratused ja m6ned jutustamised on olnud v2ga armsalt siirad ja toredad, kuigi olen suht skeptiline k6igi tylitajate osas olnud. Kui p2ike loojuma hakkab kobin j2lle hostelisse tagasi, sest eile tagasiteel tuli mulle yks motikajuht sama t2nava peal kaks korda vastu ning puuris mind oma kiivri alt, seega yksi v2ga pimedas liikuma ikkagi ei kipu. 6htul k2isime koos hosteli t66taja ja yhe hispaania noormehega ratastega s6itmas ja 6htust s66mas. See linn on t2iesti lummav 6htul oma valgustustega :)    

Ja mudugi on siin superodav. K6ik r22kisid mulle sellest enne, et siin on odav, kuid see tundus uskumatu. Asju saab naljahindadega. Eilne 6htus66k vege restoranis maksis mul 9 krooni. Luristan smuutisid ja kookose mahla :) Nice! Nyyd l2hen hosteli katusele raamatut lugema. 

Tere hommikust Singapur!

Peale järjekordset öölendu ärkasin Singapuris. Vaade varahommikul lennuki aknast oli lummav. Ookean oli täis valgustatud suuri kaubalaevu, kogu Singapur tuledes, elu käib! Supsti lennuki pealt maha, taksosse, shokk sellest kui kuramuse kuum siin ikka on ning nüüd olen ennast Eixi korterisse sisse seadnud. Väga mõnus vaheldus troopikaaia ja basseiniga ;) sest viimane öö Brisbaneis jagasin tuba 5piluga, üks norskas ja teine krigistas hambaid. Isegi viimase õhtu õlled ei aidanud mul nendes tingimustes magada.
Brisbanei lennujaamas sain muideks lisa turvakontrolli osaliseks. Nimelt peale metallidetektorist läbi tulemist kutsuti mind kõrvale, üks noormees lehvitas paberilipikut, mis ütles, et ma olen täiesti juhuslikult valitud lisakontrolli läbima. Noo läksime siis miskisse eraldatud nurgakesse, kus oli veel üks tädi, kes vaatas mind puuriva pilguga. Võtsid mu riietelt puuteproovi. Palusid mul koti avada, sisse ei vaadanud ega puudutanud. Ainul Lotte katsusid läbi (see Lotte, kelle sõbrad mulle julgestuseks reisule kaasa andsid ;) Lotte hängib mu kotiluku küljes. Igatähes, mind kuulutati "puhtaks" ja öeldi, et ma olen testi edukalt läbinud.
Mis ma siis Singapurist ka arvan. Minu arust täitsa söödav koht. Meeldivalt soodsam kui Austraalia. Tõeliselt puhas, no trahvivad siin ju prügi maha viskamise eest ja respekt neile selle eest. Ainus ebameeldiv tähelepanek on see, et need väiksed pilud jubedalt trügivad. Nagu tõesti kombed puuduvad. Metroos ürita sa enne maha saada kui keegi juba peale tuleb, sama poe ukse peal, metroos eskalaatori peale minnes - ei mingit viisakust. Tualetijärjekord on nende jaoks ka olematu. Esimene päev ajas see mind naerma, teisel päeval ma hakkasin juba natuke vihastama, kolmandal päeval tuleb vist oks laiali ajada ja lammutama hakata, sest enamusest massist olen peajagu pikem!
Linn on täis suuri suuri äri-ja kaubandushooneid. Ühte suurt kasiinot (kui ma ei eksi) ehitatakse siin juba mitu aastat. Käisin Chinatownis, ja Little Indias. Mõlemal pool on nii India templeid kui moslemite mošeesid. Taaskord söögiletid asjadega, mida ma ei tunne ja siin ei saa ju kõiget aru ka. Kuigi english suht levinud, siis mõni ikkagi ei räägi seda või varjab seda keeleoskust väga hästi arusaamatu aktsendi taha. Singapuril tundub olevat maa-all kui teine korrus. Metroo ja kaubamajade keldrikorrused, head jahedad kohad jalutamiseks ning neid mõõda saab blokke ja blokke linnas liigelda. Ühes kaubamaja nurgas hakkas üks rätspet minuga aktiivselt suhtlema ja mulle juba umbes, et Eestisse asju õmblema ja saatma. Tahtis mulle Malaisiasse autojuhiks tulla. Noh, ei ole hea pakkumine v? Teen nalja! Rahu! Pean meeles pidama selle kaubamaja sinna nurka enam mitte sattuda :)
Käisin ka Sentosa saarel, mis on kohalike väike paradiis Singapurist 700m ja väikse rongisõidu kaugusel. Kõik seal saarel teenib ühte eesmärki - meelelahutus. Minu kontol on nüüd lisaks roosad delfiinid, astelrai (stingray; jah tuli küll Steve Irwin meelde :P) oma käega katsumine ja vägev tule-vee-laser show. Fotokas sai mudugi enne seda tühjaks, aga üllatuslikult on isegi telefoniga tehtud pildid täitsa arusaadavad kuid kahjuks neid jagama siiski ei hakka. Tulge vaadake ise, tõesti äge oli!
Homme võtan Singapurist väikse pausi. Hommikul Malaysia bussi peale ning suund Melakale. Kuulmiseni!

So this is it...

Teisipäeva hommikul hüppasin Byron Bayst bussi peale ja supsti olin Surfers Paradisis. Bussijaamast kappasin esimese hosteli juurde (nii 50meetrit :) sain ootamatult odava toa (odav ja suur käivad käsikäes) aga ikkagi oli see positiivne üllatus. Viskasin kotid voodi peale ja kappasin randa (mis oli 100m) ning laenutasin laua. Müttasin kaks tundi lainetes ja see oli vägev. Õhtul jõudsin lõpuk ka linna vaatama, mis tähendas, siis rannas jalutamist, kuna linn on kohe kohe ranna kõrval. Pühid jalad liivast puhtaks ja kohe ootavad sind suured pilvelõhkujad ja seda kilomeetreid mõõda rannariba edasi. Pärastlõunal varjavad nad loojuva päikse kuid õhtul valgustavad oma tuledega randa. Kuu oli ka suht suur ja peegeldas kiftilt lainetelt. Oma suurde (loe palju inimesi) ühikatuppa naastes oli seal juba väike oleng, mis kujunes suuremaks veini joomiseks ja pläkutamiseks. Taaskord oli toakaaslastega õnneks läinud. Hommikul mudugi nii kaheksa paiku olid minu silmad klõps lahti, nihelesin veel natuke teki all, veeretasin ennast voodist välja ja läksin laenutasin surfilaua :) Surfersis sain paar päris ägedat lainet ka, mille üle isegi üllatunud, et see mul õnnestus. Lisaks siis tavalistele lainetele, päris äpu ei ole noh. Jube mõnus on kui tunned laine kiirendust ja suudad selle peale veel seista ka. Mega! Täna kell 12 oli mul buss Surfersist Brisbanei. Enne bussi peale tulekut jõudsin veel ideaalselt hommikul surfamas käia :)
Aga nüüd on Austraaliaga suht ühel pool. Olen Brisbaneis ootepositsiooni sisse võtnud, et varsti varsti minna lennule, mis mind Singapuri viib. Ilusad surfirannad, surfiga kaasnev boonus ilusa päevituse näol, 'no worries' inimesed ja kõik muud naljakad Austraaliale omased asjad jäävad selleks korraks seljataha. Enam ei saa paljajalu linnatänavatel ringi lasta. Riietest võib vahelduseks liiva välja raputada. Ipod saab Aasias tõenäoliselt vaheldust playlistis võimust võtnud The Doorsist, Rolling Stonesist ja teistest rokkaritest. Kõik see lihtsalt sobis siia nii hästi. It was a fun looney country :)
Köögis kohtusin just kolme rändurit, kellega Byronisigi kohtusin (mitte need, kellest eelmises postituses rääkisin). Tundub, et tulevad veel viimased õlled ka ;)

Padapapapaaa... I'm lovin' it!

Byron Bay ja Arts Factory (backpackers, kus ma olen) on kõige lahedamad üldse! Olin mõlemast head kuulnud ja Sydneys mulle veel soovitati viimast kui Austraalia parimat backpackersite hostelit. Tegin siis bookingu 2ööks koos surfitundidega. Kohapeale jõudes võtsin kohe juurde kolmanda. Järgmine päev bookisin neljanada öö ning ega see viieski tulemata jäänud. Hostel on nagu suur omaette küla, linnast nii 10min jalutada. Saabudes istusin õues kiiktoolis ja lugesin raamatut, minu all käis samal ajal miskitel sisalikulistel suurem võimuvõitlus, kes saab parema koha peal päikse käes mõnuleda. Vahepeal tekkis juba tunne, et pean püsti tõusma ja ära minema, sest ma oleks nagu ees. Oh ja ma pean teile sellest kohast pilte tegema, see on nii lahe, kuigi jah... pildid siinset fiilingut kindlasti edasi ei anna. Mõtlete nüüd, et miks mul peale viite päeva neid pilte juba ei ole? Pean tunnistama, et elu Byroni laineharjal on olnud superlahe ja parajalt kiire, nii et kogu energia on läinud puhkuse täiel rinnal nautimisele ja hostelissegi olen suhteliselt vähe jõunud. Just seepärast võtsingi veel viimase päeva puhtalt chillimiseks ja mitte midagi tegemiseks aga see sai ka sujuvalt igasugu asjadega sisustatud. Ja no rannad, ma olen reisi jooksul juba päris palju ilusaid randu näinud aga siin oli esimene õhtu nii ilus mere ääres. Mul tekib siin natuke filmi The Beach tunne. Ma arvan, et peale seda kui Ko Phi Phi (saar Tais kus The Beach filmiti) on ära lagastatud, siis siin võiks täitsa uus The Beach olla. Aga ärge seda kellelegi öelge, teadagi mis mudu juhtub. B
yron on lihtsalt lagi, hipila täiega. Byronis on surfilaud täiesti kohustuslik aksessuaar, pole vist autot, millel poleks surfilauda. Isegi jalgratastel on külje peal sellised rauad, mis mõeldud surfilaua kandmiseks. Minu enda surfitunnid olid produktiivsed :) ja nüüd tahaks jubedalt veel ja veel ja veel :) Surfitundidest korjasin üles ka ühe Briti neiu, kellega me aktiivselt Byronis ringi trallitasime. Täna käisin jalutasin Austraalia mandri kõige idapoolsemasse tippu Byroni majaka juurde. Tee peal sain tuttavaks kolme kohalikuga, kellega koos paar tundi matkarajal uitasime. Tutvusime nii, et nemad olid just seisma jäänud ning rääkisid vastutulnud neiudega, kes ütlesid, et nad nägid ussi tee peal. Ma olin just neist kõigist paljajalu mööda vuramas ja võtsin korra kõrvaklapi kõrvast ning kuuldes sõna uss jäin seisma ning küsivalt vaatama. Nii vähe ongi vaja, et kolme austraallasega tuttavaks saada :) Teel majaka juurde nägime ookeani peal suurt ja ilusat vikerkaart, mis oli mere pinnast mere pinnani. Siukest asja Eestis naljalt ei näe. Ja selle kohale ilmus veel topeltvikerkaar, no siuksed asjad juhtuvad ainult hipilinnas ;) Ning nägime ka delfiine ookeanis. Neid oli palju palju ning nad surfasid suuremates lainetes, mis tähendab siis, et nad hüppasid veest välja ja mängisid seal. Oleks nii tahtnud olla mõni surfar, kes neist nii 20m kaugusel oma lainet ootas. Aga noh, võibolla siis mõni teine päev. Täna õhtuks on tekkinud tiba see tunne, et peale Byron Bay avastamist on kahju Austraaliast lahkuda. Veel 3päeva.

Suvi? Talv? Sügis?

Tundub, et inimesed siin ei oska väga otsustada, mis aastajaga tegemist on ning tänaval näeb igasugu naljakates riietes inimesi. Kes on talvemantlis ja saabastega, kes suvises kleidikeses, või nagu mina täna - jalas flipflopid, kolmveerand püksid, maika, dressikas, jakk, sall mitu korda ümber kaela mässitud ja müts. Ise olin väga rahul :)
Minu viimased päevad Melbournis läksid lennates. Käisime Kristina ja Rekaga Melbourne'i Jazz Festivali raames jämmsessionil. Ukse peal küsiti, kas soovite mängida, meie vastasime, et ei aitäh. Aga tean ühte saksofonimängijat, kes oleks sinna hästi sobinud ;)
Külastasin ühte väikest kunstigaleriid nimega L'Outre. Kõikide teiste galeriidega võrreldes ikka tibatillukene aga oma moodi lahe ja kinky (no ei ole eesti keeles head sõna). Hea, et Melbourne mu reisi viimane sihtpunkt ei olnud, mudu oleks sealt kindlasti midagi minuga koju kaasa tulnud, sest kõik tööd, millest enamus olid joonistused, olid müüa. Selle galerii külastus pani Melbourne'i i-le täpi, kui Melbourne'is oleks i-d ;) Ja Leen ei tohi pahandada, sest kindlasti ei olnud viimane lause eesti keele reeglitega kooskõlas :D
Laupäeval oli meil 4eestlase ja ühe kohaliku indialasega trip Great Ocean roadile. Jee kurvilised teed aga õnneks suutsin ennast vaos hoida. Sellele järgnes piknik, kus ma peaaegu midagi ei söönud ja vaatasin, kuidas teised mugisid. 12 apostlist veel 7 seisavad ja meie õnneks, meie all ükski kokku ei varisenud :) Pildid räägivad enda eest!!
Viimasel päeval viis Kristina mind, Helenit ja Rekat peale loomaaias müttamist Fitzroy linnaossa taimetoitlaste restorani sööma. Jammi kui hea Vege Toasti ma tellisin ja kui head koogid seal olid, mida me mudugi lõhkemiseni sõime. Toit oli tõesti superhea ja linnaosa superlahe. Meie kõrvallauas oli vägeva afromikriga (nagu Samuel L Jakcson Pulp Fictionis) 60ndate stiilis riietusega sell, tal oli surepüsti lahe tagi. Ühes teises lauas oli tumepunase velvetpintsakuga kräsupäine sell naljaka nahk paunaga. Mõnus boheemlaslik koht oli ja sinna läheks küll uuesti ja uuesti (oohoo... näe kohe kaks korda uuesti läheks). Ja olles Sydney hop-op hop-off sightseeing bussi peal jõudsin seda juba ka ühele inglasele soovitada. Ta pidi Melbourni minema ja polnud veel Fitzroys käinud. Mudu oli ta rattaga Adeleidist läbi kõrbe Austraalia põhjaossa välja sõitnud. Tee peal oli olnud punkt, kus järgmise asustusega kohani oli ligi 400km tühja maad. Ütles, et ta pole ennast kunagi veel nii eraldatunda tundnud. G'onya mate!
Oo ja ma käisin Imax Teatris, Under the Sea 3D filmi vaatamas. Ekraan oli 7korruse jagu kõrge. Ja nii lai, et kahest silmast jäi väheks. Täna müttasin veel Sydneys ringi. Käisin katsusin ooperimaja oma käega ära ja khmm... kuigi see katus näeb kaugelt ilus välja, siis lähemalt näeb see välja nagu mõne Mustamäe korteri WC sein. Nagu tõesti, see on tehtud kahte tüüpi plaatidest, miskid Rootsi plaadid ja puha ning väidetavalt 1'056'000 tükki. Loodan, et liiga paljudel inimestel ei teki selliseid assotsiatsioone. Sillerdas mudu päikse käes täitsa ilusasti ;) Liskas kondasin läbi botaanika aia ja Austraalia vihmametsa, mille puude ladvad olid paksult nahkhiiri täis. Mitte nagu üks või kaks vaid sadades. Ja see on väga kift kuidas keset linna on suur park, kus on sopikeski, mis näevad välja nagu täielik dzungel. Ja kella poole kahe ajal käis pargis siuke tõmblemine ja ringi jooksmine, et tekkis tunne, et peaks ka kuhugi jooksma kuna kõik jooksevad. Palju kontori inimesi oma lõunat pargis veetmas ning paljud lõuna ajal sportimas. Kogu aeg keegi jookseb kuskil silma. Tea kui pikad lõunad neil on, et aega trenni teha ja kõike? Teeb kadedaks....aaa vabandust ei tee, sest mul ei ole tööd ja ma võin kogu aeg joosta :p
Veel meeldib mulle idarannikul see, et siin on ohtralt odavat sushit :D Perthis oli sushi praktiliselt kaks korda kallim. Ja mulle meeldib see sushi valik siin! Letid tänava ääres, kus on valik umbes 10-15 erineva täidisega rulli vahel, rull siis natuke alla 10cm pikk. Saad selle koos soja kastmega, mis on väikses plastmasskalakese kujulises pudelis.
Eile jõudsin veel ka Bondi beachil varbaid sulistada, see on üks Ausside kuulsamaid randu. Minu kahjuks rannailma väga ei olnud kuid vesi oli küll supersoe. Ja väga ahvatelvad lained ;) Ja kas teile ka tundub, et mul on täielik mölapidamatus. Jube pikaks kipub see sissekanne. Olengi juba paar päeva üksi teel olnud :p
Täna õhtul istun ööbussi peale ja sõidan Byron Baysse. Kes see teab, mida Byron Bays tehakse? Stay tuned!