Byron Bay ja Arts Factory (backpackers, kus ma olen) on kõige lahedamad üldse! Olin mõlemast head kuulnud ja Sydneys mulle veel soovitati viimast kui Austraalia parimat backpackersite hostelit. Tegin siis bookingu 2ööks koos surfitundidega. Kohapeale jõudes võtsin kohe juurde kolmanda. Järgmine päev bookisin neljanada öö ning ega see viieski tulemata jäänud. Hostel on nagu suur omaette küla, linnast nii 10min jalutada. Saabudes istusin õues kiiktoolis ja lugesin raamatut, minu all käis samal ajal miskitel sisalikulistel suurem võimuvõitlus, kes saab parema koha peal päikse käes mõnuleda. Vahepeal tekkis juba tunne, et pean püsti tõusma ja ära minema, sest ma oleks nagu ees. Oh ja ma pean teile sellest kohast pilte tegema, see on nii lahe, kuigi jah... pildid siinset fiilingut kindlasti edasi ei anna. Mõtlete nüüd, et miks mul peale viite päeva neid pilte juba ei ole? Pean tunnistama, et elu Byroni laineharjal on olnud superlahe ja parajalt kiire, nii et kogu energia on läinud puhkuse täiel rinnal nautimisele ja hostelissegi olen suhteliselt vähe jõunud. Just seepärast võtsingi veel viimase päeva puhtalt chillimiseks ja mitte midagi tegemiseks aga see sai ka sujuvalt igasugu asjadega sisustatud. Ja no rannad, ma olen reisi jooksul juba päris palju ilusaid randu näinud aga siin oli esimene õhtu nii ilus mere ääres. Mul tekib siin natuke filmi The Beach tunne. Ma arvan, et peale seda kui Ko Phi Phi (saar Tais kus The Beach filmiti) on ära lagastatud, siis siin võiks täitsa uus The Beach olla. Aga ärge seda kellelegi öelge, teadagi mis mudu juhtub. B
yron on lihtsalt lagi, hipila täiega. Byronis on surfilaud täiesti kohustuslik aksessuaar, pole vist autot, millel poleks surfilauda. Isegi jalgratastel on külje peal sellised rauad, mis mõeldud surfilaua kandmiseks. Minu enda surfitunnid olid produktiivsed :) ja nüüd tahaks jubedalt veel ja veel ja veel :) Surfitundidest korjasin üles ka ühe Briti neiu, kellega me aktiivselt Byronis ringi trallitasime. Täna käisin jalutasin Austraalia mandri kõige idapoolsemasse tippu Byroni majaka juurde. Tee peal sain tuttavaks kolme kohalikuga, kellega koos paar tundi matkarajal uitasime. Tutvusime nii, et nemad olid just seisma jäänud ning rääkisid vastutulnud neiudega, kes ütlesid, et nad nägid ussi tee peal. Ma olin just neist kõigist paljajalu mööda vuramas ja võtsin korra kõrvaklapi kõrvast ning kuuldes sõna uss jäin seisma ning küsivalt vaatama. Nii vähe ongi vaja, et kolme austraallasega tuttavaks saada :) Teel majaka juurde nägime ookeani peal suurt ja ilusat vikerkaart, mis oli mere pinnast mere pinnani. Siukest asja Eestis naljalt ei näe. Ja selle kohale ilmus veel topeltvikerkaar, no siuksed asjad juhtuvad ainult hipilinnas ;) Ning nägime ka delfiine ookeanis. Neid oli palju palju ning nad surfasid suuremates lainetes, mis tähendab siis, et nad hüppasid veest välja ja mängisid seal. Oleks nii tahtnud olla mõni surfar, kes neist nii 20m kaugusel oma lainet ootas. Aga noh, võibolla siis mõni teine päev. Täna õhtuks on tekkinud tiba see tunne, et peale Byron Bay avastamist on kahju Austraaliast lahkuda. Veel 3päeva.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment