Miss! Taxi Miss?! Have a look Miss! Miss?

Peale eelmist postitust põrutasin Melakast edasi Kuala Lumpurisse. Esimesel päeval tervitas mind kohe jube vihmasadu, nii et sain paar tundi bussijaamas passida ja raamatut lugeda. Vett voolas tänavatel ojadena ning bussijaama alumine korrus täitus 15-20cm veekihiga. Siin kliimas ilmselgelt juhtub. Hiljem sain kokku ühe kohaliku eestlasega ning siis veel ühe teise kohaliku eestlasega, kes kõik pidi mu meelt lahutama seniks kuni südaöö paiku jõudis lennuki pealt Eiko, kellega koos ma Kuala Lumpuris hotellis ööbisin. See oli üks pikk ja keeruline süsteem, mis kõik asjad nii olid, aga nii nad igatähes olid. Ööbisin kesklinnast 30min autosõidu kaugusel Resort & Spa hotellis. Kuna esimene õhtu sai sinna alles väga hilja mindud, siis olen väga tänulik ühele eestlasele, kes mu takso peale pani, sest taksojuhtidega kauplemine on siin täiesti omaette ooper erinevalt Singapurist, kus kõik on väga lihtne ja kõik sõidavad taksomeetriga. Kuala Lumpuris peatasime umbes 15taksot enne kinni, kui leidsime juhi, kes teadis seda kohta kuhu mul vaja minna oli ning oli nõus taksomeetriga sõitma. Ning ma olin nõus sellesse taksosse istuma! Ma oleks flippinud kui ma üksi seda taksot seal kaubelma oleks pidanud :P

Kuala Lumpuri kohustuslik kava nägi ette Petronase tornide vaatamine nii päevavalges kui öise valgustusega. Nende 150 esimese hommikul kell 8:00 järjekorras seisjaga, kes päeva jooksul tasuta tornide vahelisele sillale lastakse ma liituda ei suvatsenud (ainult tasuta lastaksegi, ei saa olla 151. ja piletit osta) ning käisin hoopis Menara Kuala Lumpuris, mis on nende nn teletorn. Sinna leidsin tee läbi tõelise linnadzungli - matk vihmametsas :) Üldiselt KL-is kaardi pealt olevad asjad tihtilugu ei ole seal, seega külma närvi ja kõik on tehtav. Torni juures oli ka väike loomaaed, kus kohalik maotaltsutaja arvas, et ma ikka peaks maoga koos pilti tegema ning enne kui ma väga jah või ei jõudsin öelda, selle mulle juba kaela riputas. Pilte sai ka rohkem kui üks ning lisaks maole ka miski suure sisalikuga. Kohalikus muuseumis käisin ja peale suurt otsimist leidsin Lake Gardensist üles ka libklikapargi ja orhidee aia. Lisaks leotasin Keskturul oma jalgu vannis, kus kalad minu jalakesi mmmm.... mugisid oleks vist õige sõna. Ullult kõdi oli ning nii kui jalad vette panid lendasid ikka suure parvega peale. Seda teeks teinekordki, parem kui pediküür :)

Lisaks Malaisia üldiselt väga odavatele hindadele meeldis mulle, et praktiliselt igal pool müüsid nad puuvilju - kilekotti pakitud, parajateks tükkideks lõigatud, pista ainult hambaorgiga suhu puuviljad. Ning tavaliselt vaid 1ringiti eest, mis teeb Eesti rahas 3krooni. Kujuta ette, et ostad kotikese ananassi 3krooni eest ja keegi on kõik ebameeldiva ananassi puhastamise protsessi sinu eest ära teinud. Mulle sobis väga hästi ja nüüd tagasi Singapuris olles tunnen sellest juba puudust. Täna hommikul keegi ei puhastanud mu mangosid mulle :(

KL-ist jõudsin ära käia ka Cameron Higlandsis, mis on piirkond mägedes, kus on palju tee ja maasikaistandusi. Kahjuks olid kõik teeistandused esmaspäeval kinni kui mina seal olin aga sain siiski poolepäevase vihmametsa seiklusreisi teha, mille peamiseks atraktsiooniks oli "rafflesia" - maailma suurima lille vaatamine. Need kasvavad dzunglis ja õitsevad nii 5-6 päeva, seega nad kogu aeg otsivad uusi kohti, kus neid lilli kasvab ning viivad siis gruppe nende lillede juurde. Üldiselt sai sellel tuuril kõvasti rohkem adrenaliini kui ette nähtud oli. Tuuri osa oli ka väike offroad adventure, mille käigus meie džiip kahjuks katki läks. Saime selle võrra natuke rohkem mudas mütata. Teise džiibi tagaaken tagurdati vastu mäenõlva katki. Lisaks rääkis üks giid, et ta tegelebki offroad sõitmisega kohalikes dzunglites. Neil on igaaastased võistlused, kus antakse kaart kätte ja paned autoga läbi dzungli sealt kust saad. Eelmine aasta leiti üks tiim alles 2nädalat pärast võistluse lõppu üles. Ühesõnaga, te oleksite pidanud nägema neid eurooplaste nägusid, kui me seal sõitsmie :D Mudugi trekkimine oli väga mõnus ja parim osa oli külma kose all ujumas käimine. Sain mesilase käest susata ka, krt. Minul oli plaanis õhtul buss tagasi KL-i võtta. Originaalis oleks mul paar-kolm tundi aega olnud tuuri ja bussi vahel, kuid kuna meie tuur oli graafikust maas, siis õnneks õnneks jõudsime tagasi 20min enne viimase bussi väljumist :) Algas sõit vana logudik bussiga, mis tegi nii jubedaid hääli seal mägiteel, et ma pidin oma iPodi kogu aeg kõvemaks keerama, et neid kolkse mitte kuulda. Kujutage nüüd ette neid mägiteid, millest ma juba Uus-Meremaal rääkisin. Nüüd võtame ära kõik kiirusepiirangu märgid ja lisame natuke Aasiale omast vürtsi - paneme teele kassid, koerad, kanad, kuked, lapsed, kaupmehed, motikad ja kõik muud 4rattalised mootorsõidukid. Iik iik! Vahepeal oli umbes pooletunnine peatus miski täiesti lambi kohas busside romulas, kus mehed natuke omavahel juttu puhusid ja siis sõitsime jälle edasi. Siin ei ole mõtet küsida, kaua see buss kuhugi sõidab, sest raudselt sõidab kauem kui sulle öeldakse. No igatähes, jõudsin õnnelikult tagasi KL-i kust võtsin kohe järgmise bussi, nimelt ööbussi Singapuri (öeldi, et sõidab 5 tundi, läks 6 ja pool - saate aru mida ma mõtlen? :) Sattusin samade bussijuhtide peale, kellega ma Singapurist Melakasse sõitsin. Tüübid tundsid mu ära, kuulasid kohe üle, et mis ja kus ma vahepeal käisin tegin. Hea julge tunne oli kohe öist bussireisi nendega alustada.

Singapuris käisin eile veel Night Safaril, mis oli täiesti fantastiline. Tegemist siis põhimõtteliselt loomaaiaga, aga kõik on nii ilusasti loodusesse sobitatud, et sa ei saa arugi, et see loomaaed on - tõeline safari. Saad kas ise pargis ringi mütata, enamasti siis vihmametsa sees olevaid rajakesi mööda või trammiga tiiru peale teda. Tramm on elektritramm vagunitega ning lisaks giid, kes loomadest räägib. Tramm oli nii vaikne ja sõitis pimedas, seega loomad ei kartnud seda üldse, vahepeal tulid mõned ikka trammile väga lahedale. Välguga pildistamine oli ka keelatud, seega loomad said ennast suhteliselt rahulikult tunda ja see oli tõesti kift elamus. Kõik oli hästi roheline ja naturaalne ning puuridest ja metallaedikutest oli asi kaugel. Sjuuper!

Ahjaa ja pealkiri, just nende küsimuste saatel liigud Malaisias ringi, need kõlavad veel kõrvus ning jäävadki Malaisiat meenutama :)

Täna käsil viimane päev Singapuris, peaks jälle asju pakkima natuke. Hetkel taaskord mitu eestlast silmapiiril ja räägivad siin, et õhtul vaja välja minna. Homme hommikul lendan Taisse - veel kolm nädalat on jäänud. Kuulmiseni!
Ja kuna inernet ei taha minuga koostööd teha, siis kahjuks rohkem pilte ei saa lisada.