Mi Tico Familia!

No see on nii tore lugu, et ma pean kohe kirjutama. Pühapäeva hommikul korjas mind buss Jacost ülesse ning jõudsin omadega San Josesse, oma kohaliku pere juurde, kes mind järgmised neli nädalat majutab. Tee pealt telefoniautomaadist helistasin, et ma nüüd tulen. EMT teenus kahjuks otsustas kohalikule numbrile mitte sõnumit edastada. Võtsin linnas takso, andsin taksojuhile mingi suvalise toidupoe tseki, kuhu ma olin terve paragrahvi kirjutanud aadressi kirjeldust. Nimelt ei tunnistata siin väga mingeid tänavanimesid, vaid kõik asjad on orienteeruvalt mingist kõigile teada tuntud kohast, millest mul pole mudugi aimugi. Mina nt elan ühe linnajao surnuaiast 250m kuhugi kanti, siis veel mingid pöörded ja mustad väravad. Comprender? Müstika ühesõnaga!
Minu Tico (Costa Rica) perekond koosneb emast ja isast, kahest pojast ning nende tüdruksõpradest. Kui perekonna kirelduses oli, et ema isa ei räägi üldse inglise keelt ja pojad nii 50-60% siis hahahhaaaaaa EI! Keegi räägi neist väga midagi. Õnneks on vanema poja tüdruk ka siinse katuse all ning tema hetkel õpib inglise keelt ja meie siis enamasti suhtleme. Tegelt pean tunnistama, et olen siin juba mingeid täiesti uskumatuid jutuajamisi pidanud, nii et pere räägib minuga hispaania keeles, ja mina muudkui noogutan või siis raputan pead. Mingeid asju vahelduva eduga mõikan ja lõppkokkuvõttes tundub, et täitsa saan aru, mis ümberringi toimub. Suudaks nüüd ise veel nati mingeid lihtlauseidki moodustada, oleks lahe. Aga eks ma tegele sellega!
Pühapäeva õhtul oli pereisa sünnipäev ning kuna nad olid hästi informeeritud, et ka minu sünnipäev oli olnud, siis toodi kook küünaldega, meile lauldi ja saime pereisaga korda mööda küünlaid ära puhuda. Hiljem tõin välja omapoolse kingituse, milleks oli hispaania keelne raamat Eesti kohta, mis on õnneks väga populaarseks osutunud. Lisaks oli neil arvutis ette valmistatud dokument, kuhu nad oli kogunud siis miskid viisakusväljendid, numbrid, nädalapäevad, kuud etc eesti keeles ja vaatasime neid tõlkeid nati koos üle ja proovisisme hääldust. Nad on üldiselt väga toredad ja hoolitsevad!
Mudugi tuli jutuks, et mis elu me seal Eestis elame ja mis asju oma maa peal toodame. Kui mu puuviljade nimekiri just liiga pikaks ei osutunud ja nende täpsustavatele küsimustele pidin vastama sõnaga imporditud, ütles pereisa, et ta toob mulle homme ’frutas’-id. Esmaspäeval tuligi ta miski hetk koju ilgema laariga, enamus asjad mida ma pole enne näinudki. Nt söövad nad rohelist mangot soola ja laimiga ning minule anti väike salsa dip ka juurde. Päris bueno, tundub, et kodumaal tuleb seda uut suunda arendada, selle jaoks on sealsed mangod parajad, sest küpsusaste on neil üldiselt null. Lisaks oli seal veel mitu mitu asja mida soolaga süüakse ja degusteerimine jätkub, sest ma kõike ei jõudnud ühe päevaga proovidagi. Ja nii infoks, et vanem perepoeg peab koka ametit ja hetkel puhkusel, et olla minu teenistuses ja kokata kui mul kõht tühi. Pereisa on vist ka puhkusel, ma tõesti loodan, et mitte minu saabumise pärast, kuigi selline mulje mulle mingist jutuajamisest jäi. Ulme.
Üldiselt hakkab huumorit saama. Esimesel koolipäeval, teisipäeval, toimetasid pereliikmed (minu nn ema, isa ja noorem vend) mind käekõrval kooli ja vennaga tulin siis ka tagasi. Tunne oli nagu 1.septembril, aint 20 aastat hiljem. Edasi pean aga omal käel bussidega toime tulema. Ja ei ole nii lihtne, et aint üks buss. Eip, ma pean suutma välja selgitada, kuhu see buss sõidab, selleks on vaja seda bussijuhi käest küsida, siis pilet osta ja siis kohale sõita. Teise bussi peale mul väga nagu minna ei lubatud, sest siis ma peaksin nii 100m jalutama ja see ei ole turvaline (sest San Jose ei ole turvaline, mitte et ma gettos elaks, kaugel sellest).
Teisipäeval oli lisaks muudele tutvustavatele presentatsioonidele meile rääkimas ka üks kohalik ameeriklane, kes siis käis läbi põhilised kultuurilised erinevused Kesk-Ameerika ja meie, eurooplaste vahel. Tema käest kuulis jälle päris naljakaid asju, mis inimesi võivad vihale ajada kuna nad ei mõika, mida see teises kultuuriruumis tähendada võib. Peale minu mingit küsimust jõudis ta ka ära mainida, et Eestiga seostub temale kohe Skype, nii et sänx Skype, päris hästi oleme maailma kaardile saanud!!
Täna siis esimene loeng ja seejärel tantsutund, miskid kohalikud kunstid ;)
Ja mul oli täna isegi pilte varutud aga nyyd kohalik arvuti ei tee koost66d. Sry :(