Oh, nädalavahetuste nimel tasub siin eldada küll. Eelmine nädalavahetus käisime siis vulkaani kaemas, saime olla õnneliku 20% hulgas kellel pilvede ja suitsu kiuste õnnetub näha laavat kraatri sees. Eksole, ronivad mingi suitsevat vulkaani vaatama, aga siin on neil selliseid mitu. Ja kokku on neil suht väikse maalapi peal neid lausa 112. Neist 5 ametlikult aktiivsed. Ja noh ma ei tea kui siiralt vulkaani surma uskuda tasub ;)
Peale seda käisime veel kohviistanduses. Ma ei ole veel kohvi usku pöördunud Costa Rical aga jah, olen seda natuke rohkem joonud küll kui tavaliselt. Lisaks sai seal istanduses hulgi sokolaadiga kaetud kohviube söödud, seega õhtul oli küll siuke tunne, et kuhu nüüd jookseks ja mis kõik ära teeks ja et pea läheb ka kohe sellest kõiges lõhki. Aga jah, uusi huvitavaid teadmisi kui palju, kohvi kirsist röstitud kohvini.
Pühapäev oli aga täielik lagi. Käisime raftimas. Rio Pacuare peal, mis on siis meeletu hüdroenergia potensiaaliga jõgi kuid kuna Costa Rica valitsus hoiab oma loodust täiega, siis on otsustatud, et sinna kunagi ühtegi tammi ei tule ja ka indiaani külad, mis jõe kallastel sügavates metsades saavad seal rahus edasi eksisteerida. No igatähes, meie trip oli kokku üle 4h jõel ja läbisime 28km. Tunne küll siuke ei olnud, sest see oli lihtsalt nii lahe. Ma pole enne raftimas käinud ja see oli küll nakatav. Ma ei tea mis jälle eesti keeles mingi mõistlik vaste oleks ’rapid’-ile aga nende nn raskusastmed olid siis kahed, kolmed ja neljad. Ning neid oli hulgi seal jõe peal. Lisaks ilus päiksepaisteline ilm ja fantastiline loodus ümberringi. Kohati ütles kiid, nüüd vette. See tähendas siis, et siin saab ujuda, seega siva üle äära ja varsti suspti tagasi. Üks pikem ujumispeatus oli täiesti uskumaatult ilusa kanjoni keskel. Ohh sina olekski võinud ulpima jääda. Meie nn juhendaja oli ka paras naljahammas, sest enne ühele rapidile lähenemist ütles tüüp, et nüüd aerud siia. Lolli aga kuulekana andsime kõik kuuekesi oma aerud tema kätte. Seejärel käskis tüüp meil püsti tõusta, üksteise päästevestidest kinni võtta ja püsti seista :D Hea adrenaliinikas oli! Lisaks serveeriti meile suht luksuslik lõuna tripi keskel, kus meile pakuti midagi muud kui gallo pinto elik riis ja oad!
Nüüd siis tagasi koolis olnud. Päevad lähevad suht kiiresti ja õnneks õnneks on nädal aint neli päeva meie jaoks. Eile käisime linnas ühte muuseumit otsimas, aga kuna kaardid siin ei ole päris nii lihtsad ja noh tänavanimedega nad on ka kitsid siis kulus meil muuseumi leidmiseks nii kaua aega, et lõpuks sinna ei läinudki. Otsustasime mõni teine päev sinna minna, nüüd ju tee selge ja jõuame kiiremini kohale. Aga homme hommik siis start banaaniistandusse ja seejärel nädalavahetus koos rannapuhkusega Puerto Viejos :D Pura Vida!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment