Finito!

Selleks aastaks on kool läbi! Ja mina olen ka täiesti läbi. Selles on oma osa mudugi korralikul pidutsemisel kooli lõpu ja pika talvevaheaja saabumise puhul, aga no ma pole siukest väsimust enne tundnud. Üle mõistuse, miuke väss!
Aga tore on see, et lumi tuli maha nädalavahetusel. Ja linn on jõuluehetes ja Helsingi kesklinnas on ka jõuluturg. Turu nurga taga on süsimustad poisid Aafrikast, nagu Soomele kombeks. Koolis ükspäev kursaõdedega rääkisime, et kes mida jõulude ajal teeb ning oli päris mitmeid, kelle jaoks meie traditsioonilised jõulud ei täheda mitte midagi. Kuigi tavalise eestlase jaoks ei ole jõulud ka just mingi religioosne püha, siis tähistame me neid ju sellegi poolest. Siin on see pilt lihtsalt väga kirju. Detsembri alguses rääkisime Türgi neiule päkapikkudedst näiteks J Mitte et ta ei teaks, aga samas tal pole ka kunagi käinud. See väike viga sai ka parandatud!

Täna kolisin oma häärber toast välja, või noh tegelen sellega veel. Kolin siis väiksemasse tuppa samas korteris. Sest suurde tuppa tuleb toa omanik tagasi ja teisest toast on inimene mõneks ajaks välismaal. Paari tunni pärast laeva peale ja õhtuks Pärnu. Ja mõte ei tööta rohkem!

Talve lõhn!

Hehee! Meil on siin ilm jahedaks läinud. Nagu päris miinuskraadid ja värkki!! Pole vist kunagi varem nii rahul olnud miinuskraadidega aga väga mõnus vaheldus sellele hallile vee massile, näeb sinist taevast ja puha. Ja mütsi ost tasus ennast ka ära. Eriti arvestades seda, et ma olen naasnud lühikeste juuste juurde. Ma ei tea isegi, kas see oli plaanis aga juuksuri juures kukkus kuidagi nii välja, nii et selle aasta hipisonksude rea lõpetab üks korralik lühike pea :) Ja kõrvarõngaste kandmise isu tuli ka tagasi :D Mul natuke tekkis selle koha pealt juba mure, arvestades kui palju mul neid on...
Mul on koolinädala läbi :p Õigemini kooli on jäänud veel väga vähe, mõned loengud ja kaks suhteliselt suurt ja tülikat ülessannet veel valmis kirjutada. Ja noh kaks pidu on ka veel pidada kui nüüd aus olla :) Mudugi tänase õhtu seis on ikkagi see, et Eestist kaasa võetud nohu hakkab mu organismis võimust võtma, seega vaatab, mis homne hommik toob. Things to do and people to see ja ma ei plaani siin väga haigex jääda!
Oo ja ma ei saa mainimata jätta, et mulle andis teisipäeval loengut lektor SSE'st, et siis Riia emakoolist. Tegemist oli tõelise rootslasega ja üllatavalt oli see päritolu ka tema keeles väga tugevalt tunda kuigi rootslased on muidu väga eeskujulikud inglise keele kõnelejad. Nimelt sai sõnast 'result' minu kõrvus kogu aeg 'resort' ja tal oli veel huvitavaid näiteid, mis mul mudugi enam meeles ei ole ;)
Btw, mul sai täna üks kursus läbi (Corporate Social Responsibility) ning lõppakordiks oli dokumentalist Lars Johansonni visiit ja tema filmi "Poison fire" vaatamine. Ja mõtsin, et ma jagan nendega kelle võix huvi olla selle filmi linki http://www.youtube.com/watch?v=bq2TBOHWFRc.

Karma krt!

Mul jälle vahepeal Eestis käidud ja nüüd Helsingis tagasi. Oli väga palju toredaid spontaanseid ja ka kokku lepitud kohtumisi. Tundub, et kudagi natuke liiga tore oli ja nüüd on väike karmavõlg tasuda. Pookisin endale kuskile natukese nohu külge ja üldse tervis longab hetkel nati? (kas keegi tahab nohu oma süüks võtta, ma võin pakkuda?) Esmaspäeva hommikul ajas suur notsunohu paanika isegi minu juhtme kokku ja kraadisin ennast. Viimati tehti minuga seda Malaisia piiripunktid. No igatähes, kraadisin pool kraadi rohkem kui tavaliselt ja otsustasin, et see on närvidest :)
Btw, käisin Tlnas Solarises Bodies Revealed näitusel. Oli kah, mulle oli kudagi mulje jäänud, et see on nati parem. Võhikuna selles vallas jäi mulle infost puudu. Ja no mis värk on nende asjapulkadega, kes seal kohapeal infot jagavad, ise absull mitte matsu jagades. Või nagu tõesti, sellest saab eseimese lause lõpus aru, kas sul on tekst pähe õpitud või sa tead, millest sa räägib. Ai ai!
Ja täna õhtul käisin õega Tsirkuses :D Vaatsime sellist asja http://www.birdhousefactoryshow.com/ ja mõlemad tunnistasime, et see oli tõepoolest väga lahe. Ei mingeid loomi, sest see on lapsepõlves vene kanaleid vaadates tsirkuse tähenduseks saanud, vaid hoopis väga tasemel akrobaadid igast trikke tegemas. Ja väga lahe kloun ka :D Ja õde oli meile orgunninud siuksed piletid, kus istusime kaksi neljases 'booth'is (mis see sõna eesti keeles on? kabiin? ei ju.) Oh, nii ei saa rallit sõita!
Lund mulle ja teile. Oleks tore ju!

Täna oli koolivaba päev ja eile õhtul mõtsin, et kui täna väljas päike paistab siis lähen jalutan lihtsalt kuskil mere ääres, sest jubedusega avastasin, et ma ei tea millal ma viimati päikest nägin. No selle asemel sain täna vihma, sajab hommikust saati ja pole veel lõppenud. Ma pole voodist ka veel väga välja saanud, pole ülearu isu ka.
Käisin siin ükspäev õde Triinuga Picasso näitust vaatamas. Kuna Pariisis on muuseum remondis nii 2a siis Picasso tööd liiguvad seni kaua mööda ilma ringi, nt nüüd on Helsingis ligi 5 kuud. Leidsime õega ühe hästi laheda töö kaa, mis meile mõlemale väga meeldis ja arvasime, et üks siuke võiks ju kuskil kodus olla :p Pilt on kõrval. Kahjuks netist mingit väga hea kvaliteediga pilti ei leidnud, sest selle pildi peal on need värvid nati paigast ära origilaaliga võrreldes. Igatähes tundus, et see Picasso oli päris lahe säga. Kui siiani assotseerusid Picassoga aint väga sürrealistlikud tööd, siis nüüd see pilt nati laienes. Pärast käisime veel Liibanoni restoranis söömas ja mulle hakkab see köök aina rohkem meeldima.
Ja nüüd ma vegeteerin edasi! Eile sai nagu õhtul väljas ka käidud kursaõdedega, nii et võite arvata mu vegeteerimise põhjusi ;) Oli küll plaanis täna 'conjoint' analüüsist väike 10lk kirjutada, aga noh, ma ei näe, miks homme selle jaoks hea päev ei peaks olema :p

Kui külm on ikkagi külm?

Kui väljas on kaks kraadi külma, siis see pole ju tegelikult mingi külm veel? Nagu tõsiselt, -2 ei ole ju mingi kraad. No Helsingis tundub, et täna on küll null selle kahe tagant ära unustatud. Ma pole nii külma -2te veel kohanud. Brrr.... Nüüd kohe makes sense, miks kõik kohad mütse, salle, kindaid, erinevaid jala- ja kätesoojendajaid müüvad. Brr... siin on külm. Ja ma pean endale mütsi muretsema, hetkel käivad sonksuga läbirääkimised selles osas.
Peale eksamit tulime koolist koos ühe Soome ja ühe Türgi neiuga ning viimane oli kudagi väsinud ja siukses kerges deprekas juba. Mudu hästi energiline ja tore tüdruk. Ja lund hakkas ka just sadama, mitte siukest laia ilusat lund vaid siukest väikes kirmet tuli taevast alla. Ja siis ta küsis, et mis asi see nüüd siis on, kas see on teil vihm või lumi? Ja miks mind valdab kogu aeg tunne, et ma ei taha mitte midagi teha, vaid soojas kodus istuda ja šokolaadi süüa? Tere tulemast Põhja-Euroopa talve?! Naljakas, ei mõtle, et see talv nüüd nii hirmus on, aga tegelikult kõige hirmsamad pimedad külmad kuud on ju alles ees...
Aga miks ma üldse oma nina täna hommikul vara vara kodust välja pistsin oli seepärast, et mul oli jälle üks eel-eksam. Õnneks oli täitsa mõistlik eksam, kuigi seda raskem oli kudagi õppida, kui arvad, et nii kui nii oskan :p Aga hea uudis on see, et see tänane eksam oli ka mu viimane eksam sel aastal :D Nüüd mind uputatakse küll järmistel nädalatel igasuguste kirjalike töödega üle, kuid ma arvan, et mis ei tapa teeb tugevamaks.
Ja nüüd ma täidan oma tädi kohustusi ja lähen ühele põnnile lapsehoidjaks :)

Hetk heietamiseks!

Mõtsin, et panen seekord ka mõned pildid Pariisi reisust ülesse. Käisime Triinuga minu esimesel sealoleku päeval Pantheonis ja saime ka Pantheoni torni, kus avanes supervaade Pariisile. Kuna tollel päeval päike löömas siis oli mu nägu õhtuks kergelt päiksest punane. Tuletan meelde, et see oli kaks nädalt tagasi ;) Pantheoni keldrist võis leida igasuguste kuulsate prantslaste haudu. Ja kuidagi saigi see minu Pariisi tripi läbivaks teemaks. Peale seda jõudsin veel külastada Naopoleoni hauda elik Hotel des Invalidesit ja viimasel päeval tahtsin veel minna katakombidesse, sest Pariisi all on pikad käigud mis on niiöelda luukeresid täis. Kui ma metrooga sinna suuna võtsin tuli juba ärevus sisse, et ohoo kuhu ma lähen, sest sinna saab aint ühest kohast sisse ja siis 1,7km hiljem teisest kohast välja. Kahjuks sain ebameeldiva üllatuse osaliseks, need olid vandalismi tõttu suletud. Samal õhtul kohtusin veel oma prantsuse sõbraga, kes mudugi teadis rääkida mingitest teistest sissekäikudest etc aga selle seikluse jätsime mõneks teiseks korraks ;)
Lisaks käisin veel Salvador Dali näitusel, mis oli põnev nagu arvata võiski. Ja siis tatsasin veel niisama Pariisis neid radu, mida ma oma esimese Pariisi visiidi ajal üle 10 aasta tagasi esimest korda käisin.

Täna on mul reede õhtu, kus ma üle pika aja istun kodus ega tee mitte midagi. Sellised reeded on ka vahel toredad. Hetkel on mul A. Le Coq seltsiks ;) Eile õhtul oli meil kahe aasta turundus üliõpilastega ja teduskonna inimestega õhtusöök Marocco restoranis. Pärast oli tõsine plaan tüdrukutega veel välja minna, aga no "all the odds were against us" nii, et jõudsime kõik suht tip top olekus südaööks koju :D Täna olid kõik mudugi väga rahul, sest koolitööd on omajagu teha.
Koolielust veel niipalju, et kui eelmine kursus olid mul ained, kus olid enamus minu teaduskonna inimesed erinevatelt aastatelt ja väga kirju punt vahetusüliõpilasi siis nüüd võtan ühte ainet, kus mina olen suht ainuke välismaa nähtus ja suur mass on rootslased. Kuigi enamus arvab, et ma olen ka rootslane. Nüüd aga saan lõpuks aru, et käin Rootsi koolis (suurem osa suhtlust kõik rootsi keeles) ja noh peale neljapäevast lõunat osade nende kursakaaslastega saan ka aru, miks meie koolile mingit "snoobi" mainet üritatakse külge kleepida. Natuke sama teema vist mis Riia kooligagi oli :) Aga jah, kui meil klassis käib ringi paber nimedega kuhu oma kohaloleku korral allkiri panna siis mina otsin oma nime tühja koha pealt. No mu nimi on ikka väga lühike enamusega võrreldes. Norm on vähemalt kaks eesnime, osadel ka kolm pluss siis pikk -son perekonnanimi. Mu nimi paistab siuksest nimekirjast väga hästi välja. Aga pean tunnistama, et siuke ise oma ainete/kursuste valimine on lahe, sest mul on nüüd iga periood ikka miski aine plaanis, kus mulle peaks uued ja huvitavad näod vastu vaatama.

Ja noh, kadestan kõiki neid, kes täna Riias on :( Have fun!
Ja pean tunnistama, et mida lähemal ma teile olen sõbrad (Oz versus Helsingi näiteks), seda rohkem ma teist puudust tunnen! Kuu lõpus uitan Tlnas jälle.

Tere Eestist!

Heihopsti, mina Eestis. Vahepeal on kiire kiire olnud. Ma käisin Pariisis oma nn koolivaheaega nautimas. Oli väga mõnus, sai turisti tehtud, pidutsetud ja Triinu käest hea kook ka välja pressitud! Nüüd on jälle kool täie hooga alanud, hetkel käsil siis teine periood ja kolm uut ainet. Reede hommikul Soomlaste 'meeldivat' karaoket laeva peal kuulates kirjutasin ANOVA testi analüüsi. Ei ole teps mitte minu liistud, jummel jummel. Kes veel aru ei saanud siis mul on mingid statistika ained alanud, mis peaksid kunagi lõputöös kasuks tulema. Aga jah, hetkel siis Eestis. Täitsa mõnna, I missed it!

Kuiiz!

Mida head on ümbermaailma reisis?

a) see on lihtsalt superlahe reis
b) kasvab isu igasusgustesse teistesse põnevatesse kohtadesse minna
c) kogutud miilide eest saab lunastada supersoodsa pileti Pariisi

Mul said nüüd kaks eksamit tehtud, oma arust täitsa teadsin millest rääkisin! Eks paistab, kas õppejõud ka sama meelt on :p Aga kahe päevaga 18 A4 lehekülge käsitsi kirjutada ei ole mingi lihtne...

Aga ma nüüd keskendun pika nädalavahetuse nautimisele!

Kas sellist Soomet ma tahtsingi?

Eile uurisin oma kohaliku telefonioperaatori käest, et mulle pole üle kuu aja nagu mingit arvet tulnud, et kas ma peaks muretsema. Sain teada, et mul arve oli see kuu nii väike, et nad ei saadagi välja kui alla 20EUR'i. Küsisin veel, et kas ma saaks arve endale e-maili peale tellida, mille peale vabandavalt vastati, et "ei ei sellist võimalust ei ole." Ull värk, Soomes käibki kõik postiga koju ja kogu aeg. Ja mul on tegelt jubedalt kopp ees igast Soome keelsetest kirjadest, mida nii mu pank kui nüüd ka telefonioperaator mulle koju saadavad. Jätta! Selle koha pealt tunnen Eesti e-süsteemindusest puudust. Aaa...ükskord küsisin pangas, et kas teil sularaha sissemakse automaate on? Vastuseks tuli "ei meil ei ole selliseid asju aga ma olen kuulnud, et sellised asjad on olemas". Las ta jääb :D
Täna tuli suur pelmeeni isu ja leidsin poest ainult ühed pelmeenid, mis ei veennud (kas see on sõna?) mind neid ostma. Oleks arvanud, et venelased (neid siin palju päris) on endaga oma kultuuri ka ikka kaasa toonud aga pelmeenid pole siin veel vist väga popp kaup. Ja no hapukoor on neil siin tõesti õudne.
Ja lisaks, iga kord kui ma siin kodus veini olen joonud, olen ma lõpetuseks ka veiniklaasi ära lõhkunud. Ei ma ei loobi neid tahtlikult. Sellest harjumusest võiks kuidagi lahti saada :)
Ja nüüd tagasi õppima, esmap ja teisip on eksamiiiid.

Krt ja p***u!

Nähes miuke e-hääletus propaganda toimub Facebookis ja tundes, et ma tahan ka sellest osa olla aga teades tänaseks fakti, et ma ei saa hääletada (krt!!!!) tundsin et pean oma ämbrist kirjutama.
Nimelt siis võtsin ükspäev valimiste lehe lahti, et suts ja valmis aga säh mulle. Kuvati mulle hoopis kiri "Te ei kuulu valijate nimekirja.." (just nimelt kahe punktiga, võta sa kinni kas oli mõeldud 1 või 3). Noo väike mõttepaus, siis hakkas vaikselt kerima jah, et Soomes üliõpilane olemiseks on vaja ennast siia sisse regada, sest mudu on lihtsalt elu siin liiga keeruline kui mitte lausa võimatu. Seda tegin ma umbes 30päeva tagasi. Minu üllatuseks oli minu Soome aadressiga info juba ilusasti eesti.ee portaalis üleval, mina pole neile mingit infot edastanud, seega tundub, et nende kahe riigi vahel infovahetus täitsa toimub. Suhtlesin, kellegi meesterahvaga "Valimiste osakonnast", kes soovitas mul jah elukohta kontorllida ja vajadusel elektrooniline avaldus teha. No kena keik aga ma ei saa ennast kahjuks Eesti sisse tagasi kirjutada hetkel, sest mul on nagu vaja ikkagi siin sissekirjutust. Ja nüüd jõuan parima osani. Lugesin sealt lehelt edasi, et mis siis teha kui oled välismaal. Selleks tuleb tellida e-valijakaart 85 päeva enne valimisi. Halllllllloooooo! Teagi kas süüdistada enda lollust või mis värk on. Kui ma olen 30p siin sisse kirjutatud olnud siis ma nagu hästi ei saa ka 85p enne kaarti tellida või.... No anyways, endal on tunne, et süsteem tegi mulle ära ja minu häält ei tule. Bummer!

ReLoad

Praegu on laupäeva õhtu, kell on alles poisike ja mul on niuke uni, et haiguta lõualuud paigast. Panin Metallica ReLoadi peale, et elu sisse tagasi tuleks. Krdi hea unustusse vajunud kraam ikka :)

Mu unisus võib olla sellest, et ma peaks esmaspäevase eksami jaoks nati lugema, aga see võib olla ka heast kõhutäiest lõuna ajal ja selle juurde käinud punasest veinist. Oo muideks ma ei saa manimata jätta, et ma siis ikkagi elan staari korteris. Võib-olla küll tinywiney aga ikkagi staar. Nimelt täna lõunalauas, kus oli mu õde, ema ja ema ülikooli aegne parim sõbrants, kes kohe peale ülikooli Soome kolis. Tuli siis jutuks, kui hea asukohaga korteris ma elan ja jutu sees mainisin selle naisterahva nime, hahahaa... päris head silmad vaatasid mulle vastu selle peale. Tõepoolest, tädi oli 80ndatel ikka pildil olnud. Aga mu ema sõbrants ei saanud aru, mida ta veel siin Soomes teeb, sest ta on pärit ei tea kust - tundub, et see päritolu teema jääb ikka müsteeriumiks. Anyways, praegu pani muti nädalaks Hispaaniasse, juhuiiiaa! Aga ilmselgetl olen ma ikka mingi frukti suutnud välja selekteerida.

Aga nüüd ma siis äkki üritan veel natike kasulik olla ja lugeda. Kuigi ma natuke mängin mõttega esmaspäeval minna eksamile ja kirjutada vennale sinna paberi peale üks hea nali ja ma arvan, et mul oleks väga head shansid kursusele sisse saada. Vend tegi meile see nädal ühe külalisloengu teise aine raames ja no ma arvan, et see saab täiega äss kursus olema. Nüüd oleks mudugi eriti nüri kui ma sisse ei saa. Mul siin paar mõtet on selle nalja osas, aga ettepanekud on teretulnud!

Hoidke ...... ennast! ;)

Suvi südames ja nohu ninas!

Pealkiri ütleb kõik. Loodetavasti pole notsu nohu ega põhjapõdra gripp, muid loomi pole mulle veel pakutud! Nädalavahetuseks lubab siin pool lahte ka lund, karm. Ma ei saanud päriselt aru, et kinga hooaeg juba läbi sai. Ja aina tihedamini käib seljakoti pakkimise mõte peast läbi, katsun sellel endast mitte võitu lasta saada. Praegu pole see aeg.

Nädal venib nagu tatt, (või on tuleb see mu ninast) anyways ma ootan juba selle nädala lõppu. Praegu on koolis nagu ullult busy, sel nädalal loengud iga päev, pole veel nii tihedalt siin koolis käinud. Esmasepäeval ootab mind minu esimene eksam, järgmise perioodi aine eeleksam. Ja siis nädal hiljem ootavad mind mitu eksamit. Koolilapse elu, mis muud.

Oo ja meie eelmise wiikendi üritus koolikaaslastega oli väga mõnus. Kahju ainult, et Soome standardite järgi on odav õlu ~60 krooni ja sellise hinnaga müüakse seda väga vähestes kohtades. Valus on niimoodi üliõpilane olla. Kaks korda kallim alko tekitab ka pea kaks korda vastikuma pohmelli. Arenguruumi on!

Aga nüüd ma teen targa näo pähe ja kirjutan veel miskit assignmenti, kuuleb näeb! jou!

Ja koolinädal saab läbi!

Kas pole tore koolis käia, kui nädala viimane nn tööpäev on neljapäev? Ok, seda ei juhtu iga nädal aga juhtub see nädal :) Ja ega me siis lase kursakaaslastega seda endale kaks korda öelda, kui homne päev seljatatud saab peale loenguid ja mitmeid tiim-miitinguid siis lähme õhtal neiudega "glow bowlima". No lähme bowlingut mängima aga me katsume ju turundust õppida ja kasutame fääncisid väljendeid. Peale seda on plaan minna baari ja tantsulkat teha. Me ükskord juba üritasime sinna baari minna, see oli pärast Master's Dinnerit (oo see on täitsa event tegelt millest võiks kribada aga mõni teine kord), aga siis oli järjekord, mis liikus 2m 20min jooksul ja mina andsin alla. Paar vaprat seisid oma tunni ära ja said sisse. Seekord lähme sappa juba neljapäeval ;) üritame masse ennetada. Õnneks on koht mu kodu lähedal, seega võin kulmude peal ka koju tulla. Üldse avastasin eelmine nädalavahetus Eeva abiga, et mul on siin kodu ümber mitu mõnusat baari. Geiklubi jäi kahjuks avastamata, see oli alles jube tühi kui me sinna jõudsime ja nägi päris siuke 80ndad välja ka. Aga eks teinekord sinna.
Vahepeal olen ennast suutnud ühele järgmise perioodi kursusele turundada. I'm getting good @ this shit. Kirjutasin lektorile kirja, kuidas ma jube hästi kõiki tingimusi täidan kuigi tegelt on nii ja naa :) Aga sain kursusele kirja!
Oo ja siis üks lugu veel Soome üliõpilaselust. Nimelt tuli meile ükspäev kiri, kus pakuti müüa valgeid 'overalle' (jah peaksin ütlema tunked aga no tegelt need ei ole päris tunked). Igatähes valge riietus, millega Soomes traditisooniliselt käiakse kõigil tudengipidudel ja üritustel. Mingil määral on igal koolil ka oma värv ja olen tegelikult päris paljudel noortel neid siin Helsingis seljas näinud. Seda ei tohi kunagi pesta ja sinna võib igast asju peale õmmelda ja kleepida. Ma igatähes jätsin selle asja soetamata, ei näinud seda oma sügislookis kahjuks. Aga midagi uut siiski!
Nüüd aga tuttu, sest ees ootab päev täis põnevust!!! Hahahaaa!

Lalalalaupäev!

Käisin täna taaskord õelast hoidmas. Poisipõnn on õnneks tubli ja värki, seega iiizi aga tegin täna laste mänguväljakul olleks huvitava tähelepaneku. Kui üks eelmine kord, kui oli esmaspäev ja ma õelast hoides seal mänguväljakul käisin oli seal peale minu veel palju emasid oma lastega ja juba enne seda kui ma kohale jõudsin oli neid seal palju. Täna, laupäeval, kui meie läksime jälle samal ajal väljakule nagu ikka, oli mänguväljak tühi. Natukese aja pärast hakkas vaikselt lapsi koos isadega sinna tulema. Ja mitte ühtegi ema, ainult isad. Ja sellega lõpetan raporteerimise Vantaa asukate igapäevaelust.

Aga jah, täna õhtu siis pittu. Viin külmas ja uksekell peaks iga hetk külalistest märku andma. Räägitakse, et mu tänava peal on miski gei klubi/baar. Ma ei saa aru, kuidas ma juba nii kaua siin olen olnud ja seal veel käinud pole. Viga, mis ilmselgelt tuleb parandada. Pöidlad pihku!

Millegi lõpp on ikka uue algus!

No tere! Juhtus nüüd siuke asi, et tuli uuesti kirjutamise isu. Eks ise teate kas loete või mitte ja eks paistab palju ma kirjutada jaksan (ikka need tavalised ähvardused). Aga anyways, here we go!

Tänaseks olen siis omadega jõudnud üle lahe Helsingisse. Seadnud ennast sisse ühte toredasse toakesse Helsingi kesklinnas. Kes veel ei tea, otsustasin uuesti kooliteed käima hakata ja katsun ära teha magistrikraadi turunduses Hankeni nimelises koolis. Eks see oli osa ka minu suurest määsterpläänist enne kui reisima läksin, et suvel on chill ja sügisel on kool. See osa plaanist läks korda.

Juba kuu aega kooli on seljataga. Päris intensiivne töö käib hetkel ja lugeda on palju palju. Ühele õppejõule meeldib see pabreimäärimine ka hästi, seega temale produtseerimie siin kogu aeg miskeid reporte, mis on jube tüütud.

Koolikaaslased on täitsa toredad. Meie inglise keelsete turundajate magistri grupp koosneb 16inimestest pluss 5 rootsi keelset magistrit tegevat inimest. Praegu käsil olevad kursused on aga nii 30-35 pealised grupid, kus on siis inimesi teistelt erialadelt, teistelt aastatelt ja exchange üliõpilased. Turundajate grupis on meil üks eesti sugemetega noormees, kellega ma eesti keelt harrastan rääkida, üks just ramadani lõpetanud tuneesia sugemetaga neiu, üks türklane, kes siin teisel esmaspäeval küsimusele "Oh, what did u do during the weekend?" vastas "I got married!" :D Kujutage nüüd ette meie suuri silmi. Siis veel üks Vietanmist pärit, kuid siin elav neiu, üks tsehh ja ülejäänud olid vist enam vähem kohalikud. No enamus arvavad, et mina olen ka kohalik. Jube tüütu noh, oleks pidanud kuskile Indiasse minema või midagi, et massist eristuda!


Väljas käia ma väga kahjuks siin Helsingis veel ei ole jõudnud. Esiteks on kõik ikka rõvedalt kallis. Ma üritan siin nüüd ikka student budgeti peal olla. Õnneks on siin veel mõned eestlased ;) kellel ka reede õhtul kudagi hammas verele läheb ja tekib siuke alkoholi tarbimise tunne. Homme olen ma õe lapse hoidja, sest mul on siin üks õde jah, kuid peale seda on plaan minna linna eluga tutvuma küll. Eks siis kuuleb pärast... ehk!
Aa ja kõrvalolevad pildi peal on peale sauna õlled serveeritud Soome moodi.

Lühidalt ka korterikaaslastest. Elan koos 3 naisterahvaga. Üks on iraani/iraagi päritolu, kuid 20a Soomes elanud, üks hispaanlanna ja siis korteriomanik on mingi nii sürr keiss, et ma ei hakka siin isegi midagi ütlema, sest tõenäoliselt panen puusse. Kaks esimest on noored ja tegused, käivad mõlemad tööl, kolmas on vana ja ülitegus, käib ainult ajudele :D Vanasti keski miski popstaar olnud, ma ei ole ta nime googeldada julgend, sometimes the less u know the better u feel!

Aijaa ja siis veel üks soovitus kõikidle neiudele - teate kuidas saada endale palju uusi riideid ilma, et peaks shoppama minema? Minge pooleks aastaks seljakotiga reisima, sinna mahub ikka väga vähe riideid kui aus olla. Ja siis kui reisilt tagasi jõuad vaatad oma kappi ka imestad, wow mis igast asju mul siin on. Ma pole vist tänaseni veel kõiki asju uuesti avastanudki. Võibolla, mul on palju riided, then again naistel ei ole kunagi piisavalt riideid.

Ja noh, küsimused ja kommid on teretulnud!

Ring sai täis! :( :)

Jõudsin Eestisse ja seedin viimaseid reisimuljeid. Taid kokku võttes oli see kõike seda head, millest mulle oli enne räägitud ja ka kõike seda halba, mille osas mind oli hoiatatud. Tais on jätkuvalt kõik võimalik ning see hakkas ausalt öeldes lõpuks juba natukene ära tüütama. Tais erinevate piirkondade vahel liikumine oli suht kurnav ja sellega kaasnes otsatu ootamine. Ootad bussi, ootad järgmist bussi, ootad taksot, mis sind edasi viiks ja nõnda tunde ja tunde. Kuid kui juba kuskile kohapeale sai oli elu lill! Ko Changi saarel käisime veel ka snorgeldamas, mis oli superlahe trip. Ujusime põhimõtteliselt ümber erinevate väikeste saarte ja vaatasime, mis vee all toimus. Lisaks käisime saare keskosas ühe kose juures, kus samal ajal toimusid Vene/Usbeki tsunamifilmi võtted (vehkisid seal relvadega, tsunami? go figure!) Järgmisel õhtul üritas üks filmimees meile rannas sujuvalt külje alla pugeda aga ma hiilgasin jälle oma supervabandusega "et me saame kohe sõbraga kokku" ja kadusime, seega kahjuks meid te uues Vene/Usbeki filmihitis ei näe :P Umbes 90% ajast kui seda vabandust kasutan luiskan täiega (mul pole üldse sõpru tegelt :P) aga see on kujunenud heaks kleepekatest vabanemise viisiks :) Tai reis lõppes mõnusa Tai massaaziga, kus seekord tädi lausa tatsas püsti seistes minu jalgade peal ringi. Wow!
Täna on minu 16nes päev Eestis aastal 2009. Lõunatades ei võtnud mu tellimust hirmsate pikkade küüntega meesterahvas. Ja inimesed ei maga igal pool - nagu poes leti peal, või tooli peal, bussipeatuses või lihtsalt siruli tänaval :) Ja keegi ei küsi mu käest igal sammul, kas ma tuk-tuki või taksot ei taha?! Samas hakkan kindlasti puudust tundma värsketest puuviljadest, sest need olid niiii head seal. Ja mudugi päikesest ja kõigist toredatest inimestest, keda reisi jooksul kohtusin. Ei ole võõraid, on vaid sõbrad, keda ma pole veel kohanud.
Tahan veel öelda üks suur AITÄH kõigile, kes selles reisis kuidagi osalised on olnud - minuga reisinud, mind majutanud, minuga miskit toimetanud :D Eriti suur sänx Priidule, tänu kellele ma Austraalias imekiirelt töö leidsin, sest hiljem teiste reisisellidega töö teemadel rääkides sain aru, kuidas mul ikka vedas, et ma üldse töö sain ja see oli jummala mõnus töö lõppkokkuvõttes! Omal moel tänan ka oma suursponsorit. Kui ma novembris oma kontorilaua taga esimesi reisi mõtteid mõlgutama hakkasin tundus see kõik scary aga see on üks parimaid otsuseid, mis ma teinud olen. See oli superlahe trip! Ja kuigi mind rõõmustab mõte oma seljakoti lahitpakkimisest, siis oleksin valmis nädala pärast selle uuesti pakkima. Rahu, ma ei tea, et ma kuhugi läheks....veel....vähemalt!

Elu Tais!

M6tsin, et kriban teile ka natukene kui ma juba siia 6hukonditsioneeriga internetikohvikusse ennast jahutama tulin. Tahtsin kyll rannapildiga siin teie vihmast elu turgutada kuid l2pakas pildiga j2i koju. Vedas teil :P
Vahepeal siis on k2idud p6hja Tais Chiang Mais trekkimas ja kokakursustel. Trekkimine oli v2ga lahe, olime nn "turistivabas" piirkonnas (no peale meie teisi t6esti ei olnud), sai korralikult dzunglis mytata, korralikku vihma vahepeal, kohalike kylas 66bida, kohalike tantsu/lauluetenduse osaliseks, kahte ussi n2gin (see on 2 tykki rohkem kui lootsin), kose all ujuda ja pambusparvega raftingut teha. Ja meie raftimine k2is ikka nii, et mul olid j2rgmine p2ev lihased valusad, mitte nagu enamus turistidel, kes lihtsalt parve peal istuma pidid, kuniks giid s6itis.
Peale kahte vaevalist p2eva reisides j6udsime Triinuga Ko Phanganile, kus oleme keskendunud rannapuhkusele ja kohalike puuviljadega tutvumisele. T2na 6htul on oodata suuremat myrglit - Full Moon Party ikkagi. Meie bungalow on m2e otsas ning sealt alla tulles ongi kohe rand, kus pidu saab toimuma. Nice!
Peale seda plaanime veel minna teisele paradiisisaarele Ko Changile, kus kekskendume taaskord puhkamisele. Nii raske elu noh! Ja siis on aeg seal maal, et aega enam ei ole.
T2na v6tsin julguse kokku ja k2isin siin juuksuris, see l6bu l2ks mulle siin 100krooni maksma ja ma olen tulemusega v2ga rahul.
Aga p2ike kutsub nyyd :)

Kõik on võimalik Tais! Vabalt!

Teine päev Bangkokis. Lennujaamas võeti mind vastu kotikätie magusate puuviljadega - pole paha või mis :) Jõudsin Banglamphusse - backpackerite rajoon, sain koerte poolt päise päeva ajal peaaegu pureda (nagu kesklinnas, ma olen kuulnud, et kuskil külas jah aga nagu kesklinnnas!!! rahu!). Urisesin koerakarjaga vastastikku natuke aga sain tulema. Kui koerad kõrvale jätte (neid on siin palju ja mõned neist väga armsad tegelt, väike kiusatus näppida!!) on piirkond hästi mõnus. Kirev tänavakaubitsejatest, söögikohtadest ja inimestest. Käisin ka Tai massaazis, maksis nii 65eeksu. Protseduur toimus hubases aias, kus väike tädike minu peal ja ümber ringi ronis. Arvasin, et lihased, mis pole enam kuid trenni teinud ei veni väga, kuid tädi pani ka need venima. Mõnus oli ja tõenäoliselt tuleb neid protseduure veel.
Lõpetasin just linna ja kohalike transpordivahenditega tutvumise, oli vaja üks pakike ühele sõbrale ära tuua pärapõrgust. Bussid on lõmmis plekikolakad ja liiklus toimub igal pool (motikakaga kõnnitell on täitsa ok näiteks) ja igas suunas (vastassuunas pole mingi probleem).
Kohalikud mehed tunduvad edevamad kui naised ja see kivi ei läinud isegi Lady Boyde kapsaaeda. Lisaks kui juba jutt meeste peale läks, siis täna hommikul kui hostelis veel enne check-outi oma tuppa kotti võtma läksin ja mõneks hetkeks toa uks praokil askeldama jäin, ilmus mu toauksele lipuataja. Krt "So _ _ _ _!" jäi talle karjumata kui ta nina ees ukse kinni lõin. Ok ok, alati on võimalus, et tegemist oli unise hosteli külastajaga, kes unustas enne teiste käest kella küsima tulles riided selga panna!! Not buying it! Ja täna öösel uude hostelisse :)
Aga täna algab uus seiklus seeriast "Mina ja minu Triinud"Jaaa tekitasin palju küsimärke?!? Kes on see Triin - ei ole see ega teine ega kolmas, areenile on astumas hoopis uus Triin :) Nüüd peate ootama kuni ma ta pildi peale saan, sest ta hetkel just maandus koos musta leivaga. Ja meil on plaan kaksi Taimaad vallutada.
Senix kunix!

Miss! Taxi Miss?! Have a look Miss! Miss?

Peale eelmist postitust põrutasin Melakast edasi Kuala Lumpurisse. Esimesel päeval tervitas mind kohe jube vihmasadu, nii et sain paar tundi bussijaamas passida ja raamatut lugeda. Vett voolas tänavatel ojadena ning bussijaama alumine korrus täitus 15-20cm veekihiga. Siin kliimas ilmselgelt juhtub. Hiljem sain kokku ühe kohaliku eestlasega ning siis veel ühe teise kohaliku eestlasega, kes kõik pidi mu meelt lahutama seniks kuni südaöö paiku jõudis lennuki pealt Eiko, kellega koos ma Kuala Lumpuris hotellis ööbisin. See oli üks pikk ja keeruline süsteem, mis kõik asjad nii olid, aga nii nad igatähes olid. Ööbisin kesklinnast 30min autosõidu kaugusel Resort & Spa hotellis. Kuna esimene õhtu sai sinna alles väga hilja mindud, siis olen väga tänulik ühele eestlasele, kes mu takso peale pani, sest taksojuhtidega kauplemine on siin täiesti omaette ooper erinevalt Singapurist, kus kõik on väga lihtne ja kõik sõidavad taksomeetriga. Kuala Lumpuris peatasime umbes 15taksot enne kinni, kui leidsime juhi, kes teadis seda kohta kuhu mul vaja minna oli ning oli nõus taksomeetriga sõitma. Ning ma olin nõus sellesse taksosse istuma! Ma oleks flippinud kui ma üksi seda taksot seal kaubelma oleks pidanud :P

Kuala Lumpuri kohustuslik kava nägi ette Petronase tornide vaatamine nii päevavalges kui öise valgustusega. Nende 150 esimese hommikul kell 8:00 järjekorras seisjaga, kes päeva jooksul tasuta tornide vahelisele sillale lastakse ma liituda ei suvatsenud (ainult tasuta lastaksegi, ei saa olla 151. ja piletit osta) ning käisin hoopis Menara Kuala Lumpuris, mis on nende nn teletorn. Sinna leidsin tee läbi tõelise linnadzungli - matk vihmametsas :) Üldiselt KL-is kaardi pealt olevad asjad tihtilugu ei ole seal, seega külma närvi ja kõik on tehtav. Torni juures oli ka väike loomaaed, kus kohalik maotaltsutaja arvas, et ma ikka peaks maoga koos pilti tegema ning enne kui ma väga jah või ei jõudsin öelda, selle mulle juba kaela riputas. Pilte sai ka rohkem kui üks ning lisaks maole ka miski suure sisalikuga. Kohalikus muuseumis käisin ja peale suurt otsimist leidsin Lake Gardensist üles ka libklikapargi ja orhidee aia. Lisaks leotasin Keskturul oma jalgu vannis, kus kalad minu jalakesi mmmm.... mugisid oleks vist õige sõna. Ullult kõdi oli ning nii kui jalad vette panid lendasid ikka suure parvega peale. Seda teeks teinekordki, parem kui pediküür :)

Lisaks Malaisia üldiselt väga odavatele hindadele meeldis mulle, et praktiliselt igal pool müüsid nad puuvilju - kilekotti pakitud, parajateks tükkideks lõigatud, pista ainult hambaorgiga suhu puuviljad. Ning tavaliselt vaid 1ringiti eest, mis teeb Eesti rahas 3krooni. Kujuta ette, et ostad kotikese ananassi 3krooni eest ja keegi on kõik ebameeldiva ananassi puhastamise protsessi sinu eest ära teinud. Mulle sobis väga hästi ja nüüd tagasi Singapuris olles tunnen sellest juba puudust. Täna hommikul keegi ei puhastanud mu mangosid mulle :(

KL-ist jõudsin ära käia ka Cameron Higlandsis, mis on piirkond mägedes, kus on palju tee ja maasikaistandusi. Kahjuks olid kõik teeistandused esmaspäeval kinni kui mina seal olin aga sain siiski poolepäevase vihmametsa seiklusreisi teha, mille peamiseks atraktsiooniks oli "rafflesia" - maailma suurima lille vaatamine. Need kasvavad dzunglis ja õitsevad nii 5-6 päeva, seega nad kogu aeg otsivad uusi kohti, kus neid lilli kasvab ning viivad siis gruppe nende lillede juurde. Üldiselt sai sellel tuuril kõvasti rohkem adrenaliini kui ette nähtud oli. Tuuri osa oli ka väike offroad adventure, mille käigus meie džiip kahjuks katki läks. Saime selle võrra natuke rohkem mudas mütata. Teise džiibi tagaaken tagurdati vastu mäenõlva katki. Lisaks rääkis üks giid, et ta tegelebki offroad sõitmisega kohalikes dzunglites. Neil on igaaastased võistlused, kus antakse kaart kätte ja paned autoga läbi dzungli sealt kust saad. Eelmine aasta leiti üks tiim alles 2nädalat pärast võistluse lõppu üles. Ühesõnaga, te oleksite pidanud nägema neid eurooplaste nägusid, kui me seal sõitsmie :D Mudugi trekkimine oli väga mõnus ja parim osa oli külma kose all ujumas käimine. Sain mesilase käest susata ka, krt. Minul oli plaanis õhtul buss tagasi KL-i võtta. Originaalis oleks mul paar-kolm tundi aega olnud tuuri ja bussi vahel, kuid kuna meie tuur oli graafikust maas, siis õnneks õnneks jõudsime tagasi 20min enne viimase bussi väljumist :) Algas sõit vana logudik bussiga, mis tegi nii jubedaid hääli seal mägiteel, et ma pidin oma iPodi kogu aeg kõvemaks keerama, et neid kolkse mitte kuulda. Kujutage nüüd ette neid mägiteid, millest ma juba Uus-Meremaal rääkisin. Nüüd võtame ära kõik kiirusepiirangu märgid ja lisame natuke Aasiale omast vürtsi - paneme teele kassid, koerad, kanad, kuked, lapsed, kaupmehed, motikad ja kõik muud 4rattalised mootorsõidukid. Iik iik! Vahepeal oli umbes pooletunnine peatus miski täiesti lambi kohas busside romulas, kus mehed natuke omavahel juttu puhusid ja siis sõitsime jälle edasi. Siin ei ole mõtet küsida, kaua see buss kuhugi sõidab, sest raudselt sõidab kauem kui sulle öeldakse. No igatähes, jõudsin õnnelikult tagasi KL-i kust võtsin kohe järgmise bussi, nimelt ööbussi Singapuri (öeldi, et sõidab 5 tundi, läks 6 ja pool - saate aru mida ma mõtlen? :) Sattusin samade bussijuhtide peale, kellega ma Singapurist Melakasse sõitsin. Tüübid tundsid mu ära, kuulasid kohe üle, et mis ja kus ma vahepeal käisin tegin. Hea julge tunne oli kohe öist bussireisi nendega alustada.

Singapuris käisin eile veel Night Safaril, mis oli täiesti fantastiline. Tegemist siis põhimõtteliselt loomaaiaga, aga kõik on nii ilusasti loodusesse sobitatud, et sa ei saa arugi, et see loomaaed on - tõeline safari. Saad kas ise pargis ringi mütata, enamasti siis vihmametsa sees olevaid rajakesi mööda või trammiga tiiru peale teda. Tramm on elektritramm vagunitega ning lisaks giid, kes loomadest räägib. Tramm oli nii vaikne ja sõitis pimedas, seega loomad ei kartnud seda üldse, vahepeal tulid mõned ikka trammile väga lahedale. Välguga pildistamine oli ka keelatud, seega loomad said ennast suhteliselt rahulikult tunda ja see oli tõesti kift elamus. Kõik oli hästi roheline ja naturaalne ning puuridest ja metallaedikutest oli asi kaugel. Sjuuper!

Ahjaa ja pealkiri, just nende küsimuste saatel liigud Malaisias ringi, need kõlavad veel kõrvus ning jäävadki Malaisiat meenutama :)

Täna käsil viimane päev Singapuris, peaks jälle asju pakkima natuke. Hetkel taaskord mitu eestlast silmapiiril ja räägivad siin, et õhtul vaja välja minna. Homme hommikul lendan Taisse - veel kolm nädalat on jäänud. Kuulmiseni!
Ja kuna inernet ei taha minuga koostööd teha, siis kahjuks rohkem pilte ei saa lisada.

Tõeline Aasia :)

S6itsin eile superlux bussiga Melakasse. Buss oli v2ljast suht samasugune nagu meil seal Eestis aga sees oli nelja istme asemel yhes reas kolm istet. Ees olev iste oli nii kaugel, et kui ma jalad v2lja sirutasin siis vaevu sain varbad sinna peale toetada. Lisaks jalatoed, peapadjad. Ja maksin selle l6bu eest samapalju, mis nt Tln-Trt bussi eest. Ja see ei olnud ka siin k6ige kallim buss. Vot.

Malaisia piiripunktis olid k6ik ametnikud n2omaskidega. Mina sattusin selli peale, kes esimest korda n2gi Eesti passi, seega pidi ta j2rgi kontrollima, kas Eesti ikka on viisavaba. J2rgmine kysimus seagripi kohta, kas teil seal see levib? Oleks mind juba peaaegu l2bi lasnud kui tuli teemaks, et tulen Austraaliast ning supsti taharuumi. T2itsin miskid lisapaberid ja kraaditi mind. Produtseerisin neile oma tavalise 35,8 ja lasti tulema.

Bussijaamast hostelisse tulles v6tsin kohaliku bussi takso asemel. Takso oleks maksnud max 60 krooni, aga buss on ju palju p6nevam ja maksis k6igest 3krooni. J6udsin ilusasti kohale ja elamus oli palju suurem :)   

Melaka on armas v2ike linnake ja minu jaoks siis esimene t6eline Aasia sihtpunkt. Singapur on puhas, suur, l22nelik ja teeb m6nele Euroopa suurlinnalegi silmad ette, nii et Singapur ei ole yldse Aasia n2gu. Seda enam olen vaimustuses Melakast. V2iksed kitsad t2navad ilma k6nniteedeta, mustmiljon motikat ja autot kimavad ringi. Taksod ja lillekaunistustega jalgrattad vanker taga, mis m6eldud turistide vedamiseks, m6lemad signaalitavad kogu aeg ja tahavad oma teenust pakkuda. Kogu linnas olen suht v2he eurooplasi n2inud, seega k6ik tahavad sind n2hes suhelda. Isegi politseinikud passivad puu all oma motika najal ja naeratavad noogutavad sulle. K6ik on oma joped :D T2navalt kogutud naeratused ja m6ned jutustamised on olnud v2ga armsalt siirad ja toredad, kuigi olen suht skeptiline k6igi tylitajate osas olnud. Kui p2ike loojuma hakkab kobin j2lle hostelisse tagasi, sest eile tagasiteel tuli mulle yks motikajuht sama t2nava peal kaks korda vastu ning puuris mind oma kiivri alt, seega yksi v2ga pimedas liikuma ikkagi ei kipu. 6htul k2isime koos hosteli t66taja ja yhe hispaania noormehega ratastega s6itmas ja 6htust s66mas. See linn on t2iesti lummav 6htul oma valgustustega :)    

Ja mudugi on siin superodav. K6ik r22kisid mulle sellest enne, et siin on odav, kuid see tundus uskumatu. Asju saab naljahindadega. Eilne 6htus66k vege restoranis maksis mul 9 krooni. Luristan smuutisid ja kookose mahla :) Nice! Nyyd l2hen hosteli katusele raamatut lugema. 

Tere hommikust Singapur!

Peale järjekordset öölendu ärkasin Singapuris. Vaade varahommikul lennuki aknast oli lummav. Ookean oli täis valgustatud suuri kaubalaevu, kogu Singapur tuledes, elu käib! Supsti lennuki pealt maha, taksosse, shokk sellest kui kuramuse kuum siin ikka on ning nüüd olen ennast Eixi korterisse sisse seadnud. Väga mõnus vaheldus troopikaaia ja basseiniga ;) sest viimane öö Brisbaneis jagasin tuba 5piluga, üks norskas ja teine krigistas hambaid. Isegi viimase õhtu õlled ei aidanud mul nendes tingimustes magada.
Brisbanei lennujaamas sain muideks lisa turvakontrolli osaliseks. Nimelt peale metallidetektorist läbi tulemist kutsuti mind kõrvale, üks noormees lehvitas paberilipikut, mis ütles, et ma olen täiesti juhuslikult valitud lisakontrolli läbima. Noo läksime siis miskisse eraldatud nurgakesse, kus oli veel üks tädi, kes vaatas mind puuriva pilguga. Võtsid mu riietelt puuteproovi. Palusid mul koti avada, sisse ei vaadanud ega puudutanud. Ainul Lotte katsusid läbi (see Lotte, kelle sõbrad mulle julgestuseks reisule kaasa andsid ;) Lotte hängib mu kotiluku küljes. Igatähes, mind kuulutati "puhtaks" ja öeldi, et ma olen testi edukalt läbinud.
Mis ma siis Singapurist ka arvan. Minu arust täitsa söödav koht. Meeldivalt soodsam kui Austraalia. Tõeliselt puhas, no trahvivad siin ju prügi maha viskamise eest ja respekt neile selle eest. Ainus ebameeldiv tähelepanek on see, et need väiksed pilud jubedalt trügivad. Nagu tõesti kombed puuduvad. Metroos ürita sa enne maha saada kui keegi juba peale tuleb, sama poe ukse peal, metroos eskalaatori peale minnes - ei mingit viisakust. Tualetijärjekord on nende jaoks ka olematu. Esimene päev ajas see mind naerma, teisel päeval ma hakkasin juba natuke vihastama, kolmandal päeval tuleb vist oks laiali ajada ja lammutama hakata, sest enamusest massist olen peajagu pikem!
Linn on täis suuri suuri äri-ja kaubandushooneid. Ühte suurt kasiinot (kui ma ei eksi) ehitatakse siin juba mitu aastat. Käisin Chinatownis, ja Little Indias. Mõlemal pool on nii India templeid kui moslemite mošeesid. Taaskord söögiletid asjadega, mida ma ei tunne ja siin ei saa ju kõiget aru ka. Kuigi english suht levinud, siis mõni ikkagi ei räägi seda või varjab seda keeleoskust väga hästi arusaamatu aktsendi taha. Singapuril tundub olevat maa-all kui teine korrus. Metroo ja kaubamajade keldrikorrused, head jahedad kohad jalutamiseks ning neid mõõda saab blokke ja blokke linnas liigelda. Ühes kaubamaja nurgas hakkas üks rätspet minuga aktiivselt suhtlema ja mulle juba umbes, et Eestisse asju õmblema ja saatma. Tahtis mulle Malaisiasse autojuhiks tulla. Noh, ei ole hea pakkumine v? Teen nalja! Rahu! Pean meeles pidama selle kaubamaja sinna nurka enam mitte sattuda :)
Käisin ka Sentosa saarel, mis on kohalike väike paradiis Singapurist 700m ja väikse rongisõidu kaugusel. Kõik seal saarel teenib ühte eesmärki - meelelahutus. Minu kontol on nüüd lisaks roosad delfiinid, astelrai (stingray; jah tuli küll Steve Irwin meelde :P) oma käega katsumine ja vägev tule-vee-laser show. Fotokas sai mudugi enne seda tühjaks, aga üllatuslikult on isegi telefoniga tehtud pildid täitsa arusaadavad kuid kahjuks neid jagama siiski ei hakka. Tulge vaadake ise, tõesti äge oli!
Homme võtan Singapurist väikse pausi. Hommikul Malaysia bussi peale ning suund Melakale. Kuulmiseni!

So this is it...

Teisipäeva hommikul hüppasin Byron Bayst bussi peale ja supsti olin Surfers Paradisis. Bussijaamast kappasin esimese hosteli juurde (nii 50meetrit :) sain ootamatult odava toa (odav ja suur käivad käsikäes) aga ikkagi oli see positiivne üllatus. Viskasin kotid voodi peale ja kappasin randa (mis oli 100m) ning laenutasin laua. Müttasin kaks tundi lainetes ja see oli vägev. Õhtul jõudsin lõpuk ka linna vaatama, mis tähendas, siis rannas jalutamist, kuna linn on kohe kohe ranna kõrval. Pühid jalad liivast puhtaks ja kohe ootavad sind suured pilvelõhkujad ja seda kilomeetreid mõõda rannariba edasi. Pärastlõunal varjavad nad loojuva päikse kuid õhtul valgustavad oma tuledega randa. Kuu oli ka suht suur ja peegeldas kiftilt lainetelt. Oma suurde (loe palju inimesi) ühikatuppa naastes oli seal juba väike oleng, mis kujunes suuremaks veini joomiseks ja pläkutamiseks. Taaskord oli toakaaslastega õnneks läinud. Hommikul mudugi nii kaheksa paiku olid minu silmad klõps lahti, nihelesin veel natuke teki all, veeretasin ennast voodist välja ja läksin laenutasin surfilaua :) Surfersis sain paar päris ägedat lainet ka, mille üle isegi üllatunud, et see mul õnnestus. Lisaks siis tavalistele lainetele, päris äpu ei ole noh. Jube mõnus on kui tunned laine kiirendust ja suudad selle peale veel seista ka. Mega! Täna kell 12 oli mul buss Surfersist Brisbanei. Enne bussi peale tulekut jõudsin veel ideaalselt hommikul surfamas käia :)
Aga nüüd on Austraaliaga suht ühel pool. Olen Brisbaneis ootepositsiooni sisse võtnud, et varsti varsti minna lennule, mis mind Singapuri viib. Ilusad surfirannad, surfiga kaasnev boonus ilusa päevituse näol, 'no worries' inimesed ja kõik muud naljakad Austraaliale omased asjad jäävad selleks korraks seljataha. Enam ei saa paljajalu linnatänavatel ringi lasta. Riietest võib vahelduseks liiva välja raputada. Ipod saab Aasias tõenäoliselt vaheldust playlistis võimust võtnud The Doorsist, Rolling Stonesist ja teistest rokkaritest. Kõik see lihtsalt sobis siia nii hästi. It was a fun looney country :)
Köögis kohtusin just kolme rändurit, kellega Byronisigi kohtusin (mitte need, kellest eelmises postituses rääkisin). Tundub, et tulevad veel viimased õlled ka ;)

Padapapapaaa... I'm lovin' it!

Byron Bay ja Arts Factory (backpackers, kus ma olen) on kõige lahedamad üldse! Olin mõlemast head kuulnud ja Sydneys mulle veel soovitati viimast kui Austraalia parimat backpackersite hostelit. Tegin siis bookingu 2ööks koos surfitundidega. Kohapeale jõudes võtsin kohe juurde kolmanda. Järgmine päev bookisin neljanada öö ning ega see viieski tulemata jäänud. Hostel on nagu suur omaette küla, linnast nii 10min jalutada. Saabudes istusin õues kiiktoolis ja lugesin raamatut, minu all käis samal ajal miskitel sisalikulistel suurem võimuvõitlus, kes saab parema koha peal päikse käes mõnuleda. Vahepeal tekkis juba tunne, et pean püsti tõusma ja ära minema, sest ma oleks nagu ees. Oh ja ma pean teile sellest kohast pilte tegema, see on nii lahe, kuigi jah... pildid siinset fiilingut kindlasti edasi ei anna. Mõtlete nüüd, et miks mul peale viite päeva neid pilte juba ei ole? Pean tunnistama, et elu Byroni laineharjal on olnud superlahe ja parajalt kiire, nii et kogu energia on läinud puhkuse täiel rinnal nautimisele ja hostelissegi olen suhteliselt vähe jõunud. Just seepärast võtsingi veel viimase päeva puhtalt chillimiseks ja mitte midagi tegemiseks aga see sai ka sujuvalt igasugu asjadega sisustatud. Ja no rannad, ma olen reisi jooksul juba päris palju ilusaid randu näinud aga siin oli esimene õhtu nii ilus mere ääres. Mul tekib siin natuke filmi The Beach tunne. Ma arvan, et peale seda kui Ko Phi Phi (saar Tais kus The Beach filmiti) on ära lagastatud, siis siin võiks täitsa uus The Beach olla. Aga ärge seda kellelegi öelge, teadagi mis mudu juhtub. B
yron on lihtsalt lagi, hipila täiega. Byronis on surfilaud täiesti kohustuslik aksessuaar, pole vist autot, millel poleks surfilauda. Isegi jalgratastel on külje peal sellised rauad, mis mõeldud surfilaua kandmiseks. Minu enda surfitunnid olid produktiivsed :) ja nüüd tahaks jubedalt veel ja veel ja veel :) Surfitundidest korjasin üles ka ühe Briti neiu, kellega me aktiivselt Byronis ringi trallitasime. Täna käisin jalutasin Austraalia mandri kõige idapoolsemasse tippu Byroni majaka juurde. Tee peal sain tuttavaks kolme kohalikuga, kellega koos paar tundi matkarajal uitasime. Tutvusime nii, et nemad olid just seisma jäänud ning rääkisid vastutulnud neiudega, kes ütlesid, et nad nägid ussi tee peal. Ma olin just neist kõigist paljajalu mööda vuramas ja võtsin korra kõrvaklapi kõrvast ning kuuldes sõna uss jäin seisma ning küsivalt vaatama. Nii vähe ongi vaja, et kolme austraallasega tuttavaks saada :) Teel majaka juurde nägime ookeani peal suurt ja ilusat vikerkaart, mis oli mere pinnast mere pinnani. Siukest asja Eestis naljalt ei näe. Ja selle kohale ilmus veel topeltvikerkaar, no siuksed asjad juhtuvad ainult hipilinnas ;) Ning nägime ka delfiine ookeanis. Neid oli palju palju ning nad surfasid suuremates lainetes, mis tähendab siis, et nad hüppasid veest välja ja mängisid seal. Oleks nii tahtnud olla mõni surfar, kes neist nii 20m kaugusel oma lainet ootas. Aga noh, võibolla siis mõni teine päev. Täna õhtuks on tekkinud tiba see tunne, et peale Byron Bay avastamist on kahju Austraaliast lahkuda. Veel 3päeva.

Suvi? Talv? Sügis?

Tundub, et inimesed siin ei oska väga otsustada, mis aastajaga tegemist on ning tänaval näeb igasugu naljakates riietes inimesi. Kes on talvemantlis ja saabastega, kes suvises kleidikeses, või nagu mina täna - jalas flipflopid, kolmveerand püksid, maika, dressikas, jakk, sall mitu korda ümber kaela mässitud ja müts. Ise olin väga rahul :)
Minu viimased päevad Melbournis läksid lennates. Käisime Kristina ja Rekaga Melbourne'i Jazz Festivali raames jämmsessionil. Ukse peal küsiti, kas soovite mängida, meie vastasime, et ei aitäh. Aga tean ühte saksofonimängijat, kes oleks sinna hästi sobinud ;)
Külastasin ühte väikest kunstigaleriid nimega L'Outre. Kõikide teiste galeriidega võrreldes ikka tibatillukene aga oma moodi lahe ja kinky (no ei ole eesti keeles head sõna). Hea, et Melbourne mu reisi viimane sihtpunkt ei olnud, mudu oleks sealt kindlasti midagi minuga koju kaasa tulnud, sest kõik tööd, millest enamus olid joonistused, olid müüa. Selle galerii külastus pani Melbourne'i i-le täpi, kui Melbourne'is oleks i-d ;) Ja Leen ei tohi pahandada, sest kindlasti ei olnud viimane lause eesti keele reeglitega kooskõlas :D
Laupäeval oli meil 4eestlase ja ühe kohaliku indialasega trip Great Ocean roadile. Jee kurvilised teed aga õnneks suutsin ennast vaos hoida. Sellele järgnes piknik, kus ma peaaegu midagi ei söönud ja vaatasin, kuidas teised mugisid. 12 apostlist veel 7 seisavad ja meie õnneks, meie all ükski kokku ei varisenud :) Pildid räägivad enda eest!!
Viimasel päeval viis Kristina mind, Helenit ja Rekat peale loomaaias müttamist Fitzroy linnaossa taimetoitlaste restorani sööma. Jammi kui hea Vege Toasti ma tellisin ja kui head koogid seal olid, mida me mudugi lõhkemiseni sõime. Toit oli tõesti superhea ja linnaosa superlahe. Meie kõrvallauas oli vägeva afromikriga (nagu Samuel L Jakcson Pulp Fictionis) 60ndate stiilis riietusega sell, tal oli surepüsti lahe tagi. Ühes teises lauas oli tumepunase velvetpintsakuga kräsupäine sell naljaka nahk paunaga. Mõnus boheemlaslik koht oli ja sinna läheks küll uuesti ja uuesti (oohoo... näe kohe kaks korda uuesti läheks). Ja olles Sydney hop-op hop-off sightseeing bussi peal jõudsin seda juba ka ühele inglasele soovitada. Ta pidi Melbourni minema ja polnud veel Fitzroys käinud. Mudu oli ta rattaga Adeleidist läbi kõrbe Austraalia põhjaossa välja sõitnud. Tee peal oli olnud punkt, kus järgmise asustusega kohani oli ligi 400km tühja maad. Ütles, et ta pole ennast kunagi veel nii eraldatunda tundnud. G'onya mate!
Oo ja ma käisin Imax Teatris, Under the Sea 3D filmi vaatamas. Ekraan oli 7korruse jagu kõrge. Ja nii lai, et kahest silmast jäi väheks. Täna müttasin veel Sydneys ringi. Käisin katsusin ooperimaja oma käega ära ja khmm... kuigi see katus näeb kaugelt ilus välja, siis lähemalt näeb see välja nagu mõne Mustamäe korteri WC sein. Nagu tõesti, see on tehtud kahte tüüpi plaatidest, miskid Rootsi plaadid ja puha ning väidetavalt 1'056'000 tükki. Loodan, et liiga paljudel inimestel ei teki selliseid assotsiatsioone. Sillerdas mudu päikse käes täitsa ilusasti ;) Liskas kondasin läbi botaanika aia ja Austraalia vihmametsa, mille puude ladvad olid paksult nahkhiiri täis. Mitte nagu üks või kaks vaid sadades. Ja see on väga kift kuidas keset linna on suur park, kus on sopikeski, mis näevad välja nagu täielik dzungel. Ja kella poole kahe ajal käis pargis siuke tõmblemine ja ringi jooksmine, et tekkis tunne, et peaks ka kuhugi jooksma kuna kõik jooksevad. Palju kontori inimesi oma lõunat pargis veetmas ning paljud lõuna ajal sportimas. Kogu aeg keegi jookseb kuskil silma. Tea kui pikad lõunad neil on, et aega trenni teha ja kõike? Teeb kadedaks....aaa vabandust ei tee, sest mul ei ole tööd ja ma võin kogu aeg joosta :p
Veel meeldib mulle idarannikul see, et siin on ohtralt odavat sushit :D Perthis oli sushi praktiliselt kaks korda kallim. Ja mulle meeldib see sushi valik siin! Letid tänava ääres, kus on valik umbes 10-15 erineva täidisega rulli vahel, rull siis natuke alla 10cm pikk. Saad selle koos soja kastmega, mis on väikses plastmasskalakese kujulises pudelis.
Eile jõudsin veel ka Bondi beachil varbaid sulistada, see on üks Ausside kuulsamaid randu. Minu kahjuks rannailma väga ei olnud kuid vesi oli küll supersoe. Ja väga ahvatelvad lained ;) Ja kas teile ka tundub, et mul on täielik mölapidamatus. Jube pikaks kipub see sissekanne. Olengi juba paar päeva üksi teel olnud :p
Täna õhtul istun ööbussi peale ja sõidan Byron Baysse. Kes see teab, mida Byron Bays tehakse? Stay tuned!

Kiva :)

Mõtlete, et what's the fuss about The Rock. Noh esimese pildi peal olen ma ka veel skeptline aga see kant ja loodus on täiesti fantastiline :D
Pühapäeva hommikul kell 6 oli start 3päevasele tuurile Austraalia tõenäoliselt number üks turisti atrakstiooni kaema. Meie bussikesse mahtus 21inimest pluss kergelt poolemeelne giid (see tegi olemise ainult lahedamaks). Seltskonnas olid nii saksa Helgad kui briti Bridgetid (Jones siis) ja veel pudinaid pabinaid üle maailma - sain endale 21 uut ja huvitavat tuttavat. Nii asusime siis Austraalia keskpunktist teele, et avastada punase liiva väljasid, mille vahele on ära eksinud mõned suuremat sorti kivid. Jaaa mõned aborigeeni perekonnad - peale 200km sõitu võtsime ühe aborigeeni pere nii miski 7lapsega sleppi, sest neil oli 5km enne bensiinijaama paak tühjaks saanud :)
Esimesel päeval meile seda kiva veel ei näidatud uitasime Kings Canyonis, kuulasime kõrvad kikkis, kuidas sellises kliimas ellu jääda ning mida looduses süüa võib ja mida mitte. Teel meie öisesse laagrisse korjasime tee äärest lõkkepuid -lammutasime bushi natukene ja vinnasime jämedamad oksad bussi taga oleva treileri katusele. Pimedas jõudsime oma bushcampi, kus lõkke peal süüa tegime ja öö mattide peal ümber lõkketule veetsime. Väljas oli öösel miski 13C sooja, kuid nende mattide peal oli magamiskotiga täiesti hea ja soe magada. Lisaks oli superilus vaade tähistaevasse ning mina nägin õhtul veel ka langevat tähte. Bliss, ain't it! Ja ma annan kihvaka, et õhtul lõkke ääres istudes kappas meie selja tagant mõõda metsik hobune. Kui üksi matkamas oled, siis mõnikord dingod pidavat tulema keelega üle põse tõmbama või su jalanõudega mängima näiteks :)
Hommikul 5.30 start, et päevast maksmimum võtta kuna 6-7paiku läheb jälle pimedaks. Pakime laagri kokku, varume järgmiseks päevaks lõkkepuid. Näeme metsikuid kaameleid, dingot, kängurusid muidugi ning väikest sisalikku nimega Thorny Devil, kelle pärast meie giid, bussi keelatud kohas kinni peab ja meid bussist välja ajab teda vaatama, sest ta on suht haruldane nähtus vabas looduses :)
Käime Kata Tjuta mägedes matkamas ning õpime aina rohkem abode kultuuri tundma. Igale poole me üldse minna ei tohi, sest teatud kohad on siiski pühad paigad ja meie jaoks sisenemine keelatud. Õhtuks jõuame Uluru juurde (see on See Kivi ;), teeme väikse matka/jutu sessiooni koopaavauses ning edasi lähme päikseloojangut eemalt kaema.
Sjuuuper! (viimane pilt) Fantast miuksed värvid ja samal ajal kui meie päikseloojangut naudime kokkab meie giid meile õhtusöögi ja nii me siis seal istume ja vaatame ainiti seda kivi. Edasi laagripaika, kus taas lõke püsti ja magustoit potiga tulele. Hommikul stardime enne päiksetõusu, sest vaja ju kivi näha ka selles valguses. Krapsti laager kokku ja minekut. Järgmises nn vaate nautimise kohas serveeritakse hommikusöök ja sooja teed :) Seejärel matk ümber kivi, sest isegi, kui oleks tahtnud kivi otsa ronida, siis tuulte tõttu oli see suletud ning respektist abode vastu, mina isiklikult ei oleks ka kivi ronima läinud. Peale 9km ringi ootas ees pikk tagasitee Alicisse. Vahepeal veel kiire peatus kaamelifarmis ja väike ring kaameli seljas :) Enne linna jõudmist tegi meie giid meile veel väikse off-road seikluse, et see unine bussitäis rahvast taas üles äratada :pÕhtul läksime kogu reisiseltskonnaga baari õhtust sööma, edasi salooni jalga keerutama ning kõige lõpuks veel giidi koju disco-pool'i tantsu lööma (mis muud otstarvet leida basseinile, mille seinas on auk, kui panna sinna diskovalgustused ja tantsu lüüa ;)

Melbourne - Alice Springs

Ma pean veel yhe postituse tegema, enne kui 3 p2evaks outbacki kaon. Mis ma veel vahepeal korda saatnud olen? K2isin Melbourni l2hedal Healesville Sanctuarys, mille n2ol on tegemist loomade varjupaigaga. Nimelt loomad, kes on saanud kas kuskil liikluses viga v6i nendega on midagi muud juhtunud tuuakse sinna paranema. M6ned lastakse hiljem loodusesse tagasi, m6ned j22vad nende juurde. H2sti armas kohakene, kus igal loomal oli oma lugu. Igal t2istunnil oli m6ni "meet the keeper" yritus, kus loomade eest hoolitsejad r22kisid neist natukene pikemalt. Need kes teavad kui suur looma friik ma olen, saavad aru kui v2ga mulle seal meeldis. Sain k2ngurusid toita ja igasuguseid roomajaid on nyyd ka oma k2ega katsutud. Lisaks n2gin t6eliselt ilusat ja v2rvilist sygist linnast v2ljas, Perthi kogemuste p6hjal ma ei uskunud veel, et Austraalias ka selline sygis on. Yarra Valley veiniistandused, mis olid seal samas l2hedal, j2id kahjuks kylastamata, kuna bussi ja rongiliiklus toimis seal nii nagu ta just heaks arvas toimida ning k6ik mis paberil graafiku n2ol n2gi ilus v2lja tegelikkuses kohe kindlasti nii ei t66tanud :) Seega tulin linna 2ra ja l2ksime hoopis eestlastega Melbourni 66elu nautima!
Aa yks lugu veel loomadest :) enne kui ma unustan. Suurte p6lengute ajal oli ajalehtede ja ajakirjade populaarseim esikaanefoto koaalast, kellele tulet6rjuja ulatab veepudeli ja koaala joob sellest. See oli nagu suur sensatsioon siin ning minu arust see pilt k2is ka rahvusvahelisest pressist l2bi. Aga yks huvitav asi, mida ma selle kohta enne ei teadnud on see, et koaalad tegelikult ei joo vett! Koaala t2hendab aborigeeni keeles "ei joo" ning koaalad saavad kogu eluks (magamiseks oleks vist 6igem 6elda) vajaliku vee eukalypti lehti syyes. Isegi seal varjupaigas neile pandi kyll vett aga nad ei joonud seda kunagi. Seega pilt, kus koaala joob tulet6rjuja veepudelist on t6esti oma moodi sensatsioon! Ja noh kahju mudugi, mis see tuli loomadele tegi.
Aga t2na hommikul pakkisin oma kompsu kokku ja lennuki peale ning Alice Springsi. Vauuuuuu.....miuksed vaated lennukiaknast avanesid. Kuigi ma v6itlesin unega - mul on tekkinud reaktsioon, et nii kui ma lennukiistmel maandun vajuvad luugid kinni, mis iseenesest on hea aga ma ikka pingutasin, et silmi lahti hoida ja aknast v2lja vaadata. Fantast lihtsalt! Punased v2ljad, valkjad liivav2ljad, m2ed, kuivand j2eorud ja rohelised taimed nendes orgudes. Seal yleval olles sain aru, kust aborigeenid oma kunsti jaoks v6isid inspiratsiooni ammutada - kuigi jah, selle n2gemiseks oleks nad ju pidanud ka lendama? samas kuidas nad yldse Austraaliasse j6udsid? Aga no see on juba omaette teema. Ja kui lennukist v2lja astudes k2rbes su ninal maandub oled kohe kindlasti Alice Springsi j6udnud. M6nus soe tuul ja taas 30kraadine soojus, ma hakkasin sellest juba Melbourni sygises puudust tundma. Kohapeal viskasin asjad tuppa ja kappasin poodi, et 6htus66ki teha. Niipea kui tanavale j6udsin tulid mulle vastu esimesed sysimustad aborigeenid ja edasi l2ks aina k6hedamaks. Kuigi nad peaks turistidega harjunud olema, siis ma sain oluliselt suurema t2helepanu osaliseks kui ma valmis olin. Linn on v2ike ja suht turistidele orienteeritud, seda enam eksinuna tunduvad kohalikud, kes linnas ringi hulguvad. Tunnike tagasi tulin just oma tee topsiga k66gist kui minust vuhises m66da kergelt purjakil papi, kes jooksu pealt s2rki seljast rebis ning yle tee aborigeenide poole sajatusi saatis ja kaklema kippus. Oskagi nagu midagi 6elda kohe. Hea meel, et homme kell 6 bussi peale istun ja outbacki loodust nautima l2hen kolmeks p2evaks :) Plaanin palju ilusaid pilte teha, sest materjali selle jaoks tundub olevat ohtralt.

Jõudsin külast linna!

Pealkiri kajastab esimesi emotsioone Melbourni jõudmisel. Perth oli nagu väike maa kohakene sellega võrreldes. Siin ikka elu käib ja linn on linna nägu. Kell 5 ei sure kõik asjad välja ja poed ei panda kinni, see oli üks harjumatu asi Perthis. Hea, et marsruut on Perth - Melbourne mitte vice versa.
Perthis oli mul enne äralendu õhtul veel väike farewell, naabrid tulid shampa pudeliga tsau ütlema. Korterikaaslased viskasid mu lennujaama ning lubasime, et kuskil ikka jälle näeme :) Nendest kohtadest, kus on hea olnud, on kahju lahkuda. Ja seda tunnet olen ma selle reisi ajal juba mitu korda kogenud...
Melbournis põrutasime Kristinkaga kohe esimene õhtu Comedy Festivalile. Mina olin teinud eeltööd uurimaks keda üldse vaatama minna. Eeltöö algas nii, et võtsin internetis kava lahti, vaatasin ahahh miski 20 erinevat stand-up comedy showd, mille nimed mulle ei ütle mitte midagi. Hetk hiljem avastasin, et need 20 on ainult A-tähe all. Kogu tähestik veel!! Na uups! See eeltöö ei kandnud vilja aga õnneks sattusin õigel ajal telekat vaatama üks õhtu ning sain sealt vihjeid keda ja mida vaatama minna. Melbourni jõudes helistasime kohe hommikul piletiinfosse, kuigi oli kirjas, et pileteid saab ka uksel, ning saime telefoni teel 2 viimast piletit õhtuks :) Käisime Danny Bhoyd vaatamas, väga mõnus muhe sell oli ja sai naerda päris kõvasti. Arvasime Kristinkaga mõlemad, et teinekordki stand-up comedyt vaatama.
Esimesi eestlasi olen ka "tere"-ga Melbourni linnas juba hirmutanud :D
Eile õhtul käisime Reka ja Heleni pool grillimas, nad on ka ennast hetkel Melbourni sisse seadnud. Kes ei tea siis tegemist mu Riia koolivenna ja tema naisega ning et mul oli superhea meel neid näha. Sai head grill-liha, sokolaadi kooki ja nalja nabani ;)
Ning viimasena pildike minu lossist, seal ma magan :D Sellest ma pean kunagi teile ise rääkima!

Talkin' about timing!

Homme on viimane tööpäev, taaskord siis :P Moosimine teemal, et jää ikka kauemaks on kestnud juba nädala. Nibin nabin jäi töö Kings Parkis kaalukausil alla kahele kuule ringi reisimisele ja chillimisele. No tõesti, nibin nabin ;) Mudugi arvestades, et mu ülemus kostitas mind tihtilugu superheade puuviljadega, mida ta osaliselt vist ise kasvatab, siis selle väikse asja võiks küll järgmises töökohas välja nõuda. Palun mulle igal lõunal üks eksootiline puuvili, mis keele alla viib. Aitäh!
Aga ajastusest rääkides müüsin eile oma ratta maha. Endal hea meel, sest vastasel juhul oleks ma ta lihtsalt tänavale visanud, sest ta oli vana ega maksnud midagi märkimisväärset aga nüüd sain selle raha tagasi :) Ja ärge saage minust valesti aru selles tänavale viskamise osas. Siin kõik viskavadki esmalt asjad, mida nad enam ei taha või ei kasuta tänavale, siis võivad kõik huvilised käia endale sealt sobivat kraami valimas ning siis kunagi hiljem lähevad need alles prügiauto peale. Tavaliselt kui ma rattaga töölt tulin, oli üks tänav, kus on suht fäntsid kõrged korterelamud ja seal oli alati tänava peal miskit mööblit ja värki ning alati oli ka neid, kes midagi sealt juba laiali vedasid. See oli juba siuke igapäevane vaatemäng, et mis siis täna tänavale jõudnud on? Ja lisatud pilt on ühest pöösast, mis teise koha peal mulle tööle minnes ette jääb.
Lisaks olen ma suutnud siin kuumuses haigeks jääda, eile hommikul ei tahtnud ikka kuskilt enam õhk läbi käia. Käisin apteegis, kus mind registreeriti andmebaasi ID-kaardi alusel kui nohurohu ostja (paranoilised?!?!) ja täna on juba lõõrid lahtisemad. Ma ikka kogu aeg lootsin, et siin kehtib ka see 7päeva haige olemise loogika (kui ei ravi läheb haigus üle nädalaga ja kui ravid siis 7päevaga) aga peale nädalat/7päeva (kuidas soovid) oli seis ainult halvemaks läinud. Tõenäoliselt supermarketi külmaletid said saatuslikuks või midagi. Ja noh siin kliimas on ikka suht raske liikuda ilma, et sa higistama ei hakkaks. Ma olen õppinud siin vähemalt poole aeglasemalt kõndima!
Aga nüüd ma hakkan vaikselt oma kodinaid pakkima, sest homme õhtul kobin lennujaama ning teisipäeva varajastel hommikutundidel kohtun juba Kristinkaga Melbournis. Stay tuned, sest kui ma ei ole suutnud sind siiani kadedaks ajada, siis plaanin ma seda järgmise 2kuu jooksul veel kindlasti teha :p Tataaa!

Culture vulture!

Käisin eile kohalikus kunstigaleriis. Päris lahe oli, sest sattusin paari hea näituse peale. Nimelt olid seal üleval 2009aasta Austraalia klaasimeistrite konkursi 10 paremat tööd, millest ühe oleks küll tahtnud koju kaasa võtta (see jagas esikohta ka:). Teine lahe asi oli kunstitudengite tööde näitus, tööd olid kogutud Lääne Austraaliast ja lisaks ka paarkümmend tööd Jaapanist. Ning muidugi palju Austraaliale omast aborigeeni kunsti. Selliseid klassikalisi ja igivanasid maale, mida Euroopa kunstimuuseumid täis on võis siin kahe käe näppude peal üles lugeda. Seda huvitavam see galerii oli.
Ja lisaks näidati telekanurgas videosid ühest projektist (kokku miski 10 filmi pikkusega 15min-1h), mille eesmärgiks aborigeenide kultuuri jäädvustamine ja mitte ainult, projekti raames õpetati neile, kuidas seda ise tänapäeva tehnoloogiaga teha. Good cause ikka! Mina sattusin telekast nägema ühte juppi, olin seda nn etendust korra kodus teleka ees ka näinud - see avas Melbourni Comedy Festivali. Viimane koht kus lootsin seda uuesti näha oli kunstigalerii. Aga säh sulle. Jagan seda toredat etendust teiega - NAUTIGE :)

Appi appi juuksed ulatuvad patsi!

No pole ime ka, olen tänaseks kauem teel olnud kui veel olla plaanin, seega reisi selgroog on murtud. Juuste osas - lasen varsti korterikaaslase kääridega kallale. Saab põnev olema :) Tööd on veel suhteliselt vähe jäänud teha, nüüd tuleb 4päeva puhkust, mis mulle üldse ei meeldi, teeks tööd ja teeniks raha parem aga mis teha. Samas mõte sellest, et varsti ei pea enam hommikul vara ratta selga hüppama ja kõikide teiste hulludega, kes hommikul kuue ajal sporti õues teevad võidu kimama on kah suht mõnus. Hommikul peale kuute on rohkem inimesi tänavatel kui kella 3ajal koju minnes. Kõik teevad trenni. Pargis iga ausamba juures umbes kümne pealine punt kangutab midagi, jookseb (aegajalt kuulivestidega :) või venitab parasjagu. Väga tihe liiklus! Samas see on tõenäoliselt ainus võimalus siin trenni teha, sest talve tuleku puhul on meil päeval jälle üle 30C temperatuurid :D ja kujuta ette, et sa teed trenni sellise kuumusega - väga nagu ei tee. Ja kui inimesed just trenni ei tee, siis löövad nad trennikaaslase ööklubis uppi ega pääse seepärast suurvõistlustele. Nägin just Postimehes uudist Austraalia ujujast :(

Lisaks olen tähele pannud, et kui Eestis on pargis kuskil mõni pink, siis see üldjuhul on ikkagi päikese käes. Siin on see kohe kindlasti varjus. Mõni üksik võibolla ei ole, aga sealt tagant või kõrvalt on siis see puu kindlasti mingi aeg maha raiutud :p Siin kõik otsivad alati varju ja meie seal Eestist otsime alati päikest.
Päeva tarkus: kui blondiin ei õpi saab ta pea roheliseks :D Mõelge ise edasi (vihje: värvisin katusealuseid, süüdlane on pildi peal)!
Häid kevadpühi kõigile sügisesest Perthist :P

Issanda loomaaeg on kirju!

Jätkuvalt nokitsen siin tööd teha... kui nii öelda võib :) Aga tegelikult tahtsin natukene veel oma kolleegidest pajatada, sest see punt on sama kirju kui kogu vegetatsioon seal pargis (ja see on väga kirju). Kõigepealt Simpsoni fännidele, üks papi seal pargis on koopia Springfieldi kooli koristajast. Soti aktsent on täiesti puhas, töötab laste mänguväljakul, toimetab ja koristab seal. Nägu on alati tiba mossis ja kulm kortsus aga kui suu lahti teeb on väga tore. Ja no aktsendi peale läheb kohe nägu naerule, good stuff good stuff :) Üks papi hoiab Elvise dream'i elus! Ja nüüd saabus haiguslehelt aednik-modell-poksija?! Need I say more :D Lisaks eelmise postituse teemadel, siis olen täheldanud lõunapausi ajal telekast uudiseid vaadates, et ekraani allosas jooksevad aktsiaturu kommentaarid, kust käib aegaajalt läbi sõna "steady". Ma kahtlustan, et nad üritavad alateadvussesse sisendada seda aeglast töötegemise rütmi.
Eile hommikul oli väike tule paanika pargis. Keski purjakil papi oli üritanud lõket teha ja tal ei lastud seda nagu hästi teha. Kui ma siiani olen kekanud ilusate piltidega Kings Parkist, siis nüüd üks pilt pargi põlenud poolest. See juhtus paar kuud tagasi (mitte täna hommikul, raaahu!). Päris suur osa bushi põles ära ning tegemist oli süütamisega. Vot selliste asjadega peavad siin võitlema. Ja mis veel naljakas on, et kui austraalased ei ole ametis mõne süütamise kustutamisega, siis panevad nad ise bushi põlema. Niimoodi nad ohjavadki bushi, pidavat põletama nii iga paari aasta tagant.
Ja nüüd on reede! Over and out!

Mr. Steady-Steady

Pole midagi teha, tööjuures on siuke mees, kellele võib pühendada blogi pealkirja. Tegemist siis ühe Vietnami papiga, kes inglise keelt räägib väga vähe, suhtlus käib pigem käte ja jalgadega või siis Kings Parkis 20aastaga kogunenud kogemustepagasi rasva pealt. Sõnapaar "Steady-Steady" on tal muidu hästi selge. Aga miks ma ikkagi sellest räägin? Võiks ju eeldada, et tegemist siiski hea töömehega - ikkagi mitukümmend aastat juba seal töötanud. Noh, töötegemise isu on vist küll iga aastaga vähemaks jäänud???!???!! Päeva eesmärk on siis teha 8h-ga nii vähe tööd kui üldse võimalik :D Iseenesest tore, aga ma ei ole väga tugev tööajal nagu täiesti mitttttttttte midagi tehes istuma. Keegi ei arenda seal mitte mingit tempot nii kui nii ja kui te ei taha, et ma täiesti igavusse suren, siis palun laske nagu midagigi teha. Enamasti on see võimalik aga mitte nendel päevadel, kus temaga koos mingit asja teed :) Ja kui sa sõna ei kuula ja hakkad seal mingi Töööööd tegema, siis teeb ta sundootamist :D hahaahaha :D See näeb välja nii, et viib sind parki kuskile, kus on vaja midagi natuke teha ning ütleb, ma korjan sind 2 tunni pärast üles ja ise läheb teeb väidetavalt midagi muud, aga seda ma üldse ei usu. Siis oledki seal stuck! Tööd on tunniks, venitad poolteist välja kui väga aeglaselt teed ja siis ootad :D Steady-Steady!! Ja kuna meil aega on ohtralt kogu aeg, siis me vähemalt kimame väikse Kubotaga (massin, millega ma pildi peal olen kuskil allpool) pargis ringi. No hea seegi, näeb vähemalt kogu selle lahmaka pargi ära. Ja kuna ma laupäeval sõitsingi tiba pargis ringi ja tegin pilte, siis teile ka mõned.

Pildil traditsiooniline aborigeenide kogunemiskoht. Ainuke aborigeen, keda ma Kings Parkis näinud olen, oli küll mingi pätipoiss, kes oli saadetud ühiskondliku tööd tegema, kuna trahvi ei jaksa maksta.
Austraallastel on lind, kelle nimi on Twenty eight. Nagu palun, enam ei tulnud ühtegi lahedat linnu nime ja panime talle hoopis nimeks numbri?? Väidetavalt teeb ta sellist häält, nagu ütleks "Twenty eight" No maeitea! Seega Kukaburra, kes tegelikult teeb pärdiku häält peaks kandma nime ....? Kommentaarium pakkumisteks avatud :D

Time flys when u'r having fun!

Eilse seisuga olen 2 kuud lennus olnud :)
Tiirutasin siin nädalavahetusel natuke kodukandis rattaga ringi ja lugesin Bill Brysoni raamatut "Down Under" või siis teise nimega "In a Sunburned Country" - again, need on asjad mis juhtuvad ainult Austraaliaga, et reisiraamat ühe riigi kohta antakse välja sama autori poolt kahe erineva pealkirjaga. Ma esimese osa lugesin esimest raamatut ja lugemise lõpetasin teise raamatuga. Minu kätte sattunud eksemplaride trükiaastate vahe oli ka ainult 1a kui ma ei eksi...go figure what's the deal with the names. Aga, mis ma tegelt sellest raamatust kirjutama hakkasin - mina ei tea mida teie arvate Austraaliast ja mis ettekujutus või arussaam teil sellest riigist on aga mina Eestis olles küll kõike seda oodata ei osanud, mis ma siin avastanud olen. Mudugi arvestades minu reisiplaneeringut - 2kuud enne väljalendu hakata reisi mõttega vaikselt mängima, 1kuu enne väljalendu osta piletid... eeet ma tõesti ei jõunud kõikide riikide kohta mida külastada plaanisin väga palju uurimistööd teha. Austraalia kohta on see raamat igatähes fantastiline avastus olnud. Ja noh mudugi Bill Bryson ei väsi kordamast kuidas Austraalias absoluutselt kõik võib sind tappa, sest neil on kõige kõige jubedamad ja mürgisemad loomad igal pool ja kahjuks ta ei liialda. Selle tulemusena olen ma hakanud ämblikesse suhteliselt paaniliselt suhtuma, sest tõenäosus, et ta on mürgine ja võib mu tappa on liiga suur. Pildil üks tegelane, kes täna ühe posti otsas elektrikarbi sees endale koha oli leidnud. Isend miski 6-7cm pikk ning pidavat hüppama kui ta välja vihastatakse ja päris valusalt hammustama. Ja ta isegi ei ole mürgine, what are the odds. Õnneks ma igapäevaselt haide ja krokodilligeda ja muude tapvate mereelukatega kuskil ei uju. Kõik kõige jubedamad ussid on ka Austraalias ning lootus, et neid äkki linnas (no park kus ma töötan on ju ka ikkagi linnas) ei ole..... guess again. Tööjuures ülemus reedel just nägi ühte (reede ja 13 oli ju). Ülemus suutis ussile peale astuda ja kuna selle tagajärjel ei õnnestunud ussil teda õnneks rünnata. Aga noh ülemus nii muuseas mainis ka, et see juhtus ühe pumbajaama juures, mida ta minuga eelmine nädal parandamas käis. Boehhhhhh I say!
Aga natuke kiidulaulu ka minu hetke kodulinnale siis Brysoni poolt: "Perth is a lovely city and one of my favourites in Australia. There is first of all the delight in finding it there at all, for Perth is far and away the most remote city on earth, closer to Singapur than Sydney, though not actually close to either." Perth on jah, suht eraklik - 1700miili punast kõrbe järgmise suurema linnani idapool ning 5000miili suurt sinist ookeani kuni vastu tuleb Aafrika. Lisaks veel tükike raamatust: "But what especially sets Perth apart is the possession of one of the world's largest and finest parks, Kins Park." Pargis suurus on tõepoolest üüratu 4.06 ruutkilomeetrit ja botaanikaaeda on kokku veetud kõike taimsed eksemplarid üle kogu Austraalia. Isegi miski 400a vana puu lohistati tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale. Kõrval on varahommikul tehtud pilt pargist, täna siis tegin niimoodi tööd ;) Ja nüüd siis jõuan uuesti selleni, millest alguses kirjutama hakkasin :) Sõitsin laupäeval rattaga linnas ringi, tea kas see oli ilus ilm, mõnus jahe tuul, hea muss iPodis või mis aga nägu kudagi venis naerule. Eile sõitsin tiba jõe ääres, pikutasin pingi peal, nägin ühte üüratusuurt pelikani ja natuke hiljem kahte delfiini. Perth I like & life is nice!
Ja nüüd ma pean ennast vabandama, sest ahjus olev kängurupraad nõuab tähelepanu.